Legislator Case Law & Legislation
2-10-60149/11 AI generated

2-10-60149/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-60149/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprill 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60149 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi KKP vastu võla nõudes Hagi hind 450,20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010), Hageja esindaja: Kristiina T , XXX)

Legislator headnote

AI generated

2-10-60149/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Keywords

AI generated
missing case documents written documentary proof fiction of service late submission of documents banking documents forgery of official documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60149 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi KKP vastu võla nõudes Hagi hind 450,20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010), Hageja esindaja: Kristiina T , XXX)

Kostja: KKP(isikukood XXX, aadress XXX) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KKP AS SEB Pank kasuks võlgnevus 793,13 eurot (seitsesada üheksakümmend kolm eurot ja 13 senti).

3. Välja mõista KKP AS SEB Pank kasuks viivis 17% aastas (0,047% päevas) põhinõudest (450,20 eurolt) alates 14.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS §

468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista KKP AS SEB Pank kasuks menetluskulu 102,25 eurot (ükssada kaks eurot ja 25 senti). Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002), märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud arvelduslaenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 793,13 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 450,20 eurot, intressist 188,46 eurot ja viivisest 154,47 eurot arvestatuna kuni 13.veebruarini 2011. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks mittemuutunud viivise alates 14.veebruarist 2011 määraga 17% aastas (0,047% päevas) põhinõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud, palub hageja jätta kostja kanda.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 313 alusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud käesolevas kohtumenetluses menetluskulu riigilõivu tasumisel summas 102,25 eurot.

Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele menetluskulu summas 102,25 eurot.

Tiia Mõtsnik kohtunik