2-11-5516/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-5516

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

8. aprill 2011, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Tauno-Rene Allekõrsi ja

Annika Käisi vastu võla ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3528.63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: BIGBANK AS (rk 10183757; asukoht Rüütli 23,

Tartu), esindajad: volikirja alusel Artur Maljukov (e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee)

kostjad:

-

Tauno-Rene Allekõrs

-

Annika Käis

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt Tauno-Rene Allekõrsilt ja Annika Käisilt 17.03.2006

tarbijakrediidilepingu ning käenduslepingu alusel BIGBANK AS-i kasuks:

2.1. tagastamata

krediidisumma

3528.63

eurot,

intress

424.30

eurot,

võla

sissenõudmisega seotud kulu 116.32 eurot, viivis 2645.50 eurot, kokku

6714.75 eurot (kuus tuhat seitsesada neliteist eurot ja seitsekümmend viis senti);

2.2. viivis 25,03% tagastamata krediidisummalt aastas alates 09.02.2011 kuni

krediidisumma tasumiseni, kusjuures väljamõistetud viivised kokku ei või ületada

3528.63 eurot.

3. Jätta välja mõistmata solidaarselt Tauno-Rene Allekõrsilt ja Annika Käisilt maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 105.86 eurot BIGBANK AS-i kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv solidaarselt kostjate kanda; jätta muudest

hageja menetluskuludest 98% solidaarselt kostjate kanda ja 2% hageja kanda; jätta

kostjate menetluskulud nende endi kanda.

2/3

7. Välja mõista Tauno-Rene Allekõrsilt ja Annika Käisilt menetluskulu 543.24 eurot

(viissada nelikümmend kolm eurot ja kakskümmend neli senti) BIGBANK AS-i kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist:

12.1. Hagiavalduse kohaselt on kostjad jätnud hagejale tasumata mh maksekäsu

kiirmenetluse avalduse riigilõivu 105.86 eurot, hageja taotleb nimetatud summa

kostjatelt väljamõistmist võla sissenõudmisega seotud kuluna. Kohus leiab, et

kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse

riigilõiv 105.86 eurot (1656.33 krooni), mistõttu tuleb hagi jätta selles osas

rahuldamata. Tegemist on TsMS § 138 lg-tes 1 ja 2, § 139 nimetatud

menetluskuluga tsiviilasjas nr 2-09-1366. TsMS § 174 lg 7 kohaselt ei või

menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal

määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või

muul sellesarnasel viisil.

TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu juhul,

3/3

kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2

p-i 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu

pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohus jättis hageja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kostjate vastu rahuldamata 01.10.2009 määrusega

tsiviilasjas nr 2-09-1366. Hageja esitas hagiavalduse Tartu Maakohtule 09.02.2011,

seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega puudub alus

käsitada ja hüvitada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ka käesoleva

tsiviilasja menetluskuluna.

12.2. TsMS § 163 lg-t 1, § 165 lg-t 3, ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust

arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: jätta riigilõiv solidaarselt kostjate

kanda; jätta muudest hageja menetluskuludest 98% solidaarselt kostjate kanda ja

2% hageja kanda; jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.

12.3. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus

solidaarselt kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 543.24 eurot.

Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud

Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95.87

eurot. Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel Artur Maljukov.

Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama

hagejat kohtumenetlustes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov

saanud sissetulekut ka AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta on hageja

töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga

seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja

õigusabikulu 95.87 eurot väljamõistmiseks puudub alus.

Kohtunik