2-11-4004/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2011.a. Narva kohtumaja Tsiviilasi O K avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse A G suhtes Tsiviilasja number 2-11-4004 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja O K (isikukood XXX) Asjast puudutatud isikud: A G (isikukood XXX), esindjaa riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leanika Tamm S G (isikukood XXX) Eestkosteasutus Narva Linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu), esindaja Julia Perevalova volikirja alusel Asja läbi vaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada avaldus. 2. Lõpetada O K (isikukood XXX) ja S G (isikukood XXX) ühine hooldusõigus lapse A G (isikukood XXX) suhtes. Anda A G hooldusõigus täielikult üle O K (ainuhooldusõigus). 3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja saata määrus jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse (TsMS § 5631).

Menetluskulude jaotus

1. O K, S G ja Narva linna menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. A G õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

2/3 menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD O K esitas kohtule avalduse, milles palub määrata A G hooldusõiguse täielikult endale. Avalduse kohaselt on avaldajal ja S G ühine laps A G, kes on sündinud XXX.a. Alates 2006.a. jaanuarikuust elab poeg A koos emaga isast eraldi ja on ema täielikul ülalpidamisel. Isa juurde tagasi poeg pöörduda ei taha. S G ei suhtle pojaga, ei maksa elatist poja ülalpidamiseks, ei abista teda. Poeg ei taha kohtuda isaga, ei räägi temaga. Avaldaja, arvestades lapse soovi ja huve, samuti ka vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapse kasvatamiseks, lähtudes oma psühhosotsiaalsest seosest lapsega ja ka tema eelnevast lapse eest hoolitsemise valmisolekust ning samuti lähtudes lapse tulevastes elamistingimustest, soovib saada endale täieliku hooldusõiguse lapse üle. Narva Linn toetas avaldust oma 07.03.2011 kirjalikus seisukohas. Narva linn on seisukohal, et O K on võimeline võtma vastu otsuseid lapse suhtes, mis ei ole lapse huvidega vastuolus. S G on Narva linnale teatanud, et temal puudub huvi pidevalt suhelda lapsega ja tal ei ole vastuväiteid avaldaja nõudele. Laps A G selgitas Narva linna Sotsiaalabiameti vanem lastekaitseinspektor Julia Perevalova hooldusõiguse üleandmise tähendust ja laps A G nõustus hooldusõiguse muutmisega. A G riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm 21.03.2011.a. arvamuses leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Esindaja veendunud, et laps on hingeliselt seotud üksnes emaga, kes on last käesoleva ajani üksi nii majanduslikult kui vaimselt kasvatanud ning pühendunud tema eest hoolitsemisele. Lapse perekondlik identiteet on seotud emaga, ning isa oma passiivsuse ja huvipuuduse tõttu lapsesse on saavutanud olukorra, kus laps ei soovi isaga isegi perekonnanime kaudu seotud olla, sest tema identiteet on seotud ema omaga. Ühishooldusõiguse lõpetamine antud asjas on õiglane ning põhjendatud ja see ei takista kuidagi isal huvi ilmnemise korral oma vanemlike õiguste teostamist. 22.03.2011.a. kuulas kohus ära A G, kes avaldas soovi, et hooldusõigus oleks vaid emal, et tema suhtes võtaks otsused vastu ema, kes on teinud seda ka seniajani. 04.04.2011.a. ärakuulamisel jäi O K avalduse juurde. S G kinnitas, et on nõus, et lapse ainuhooldusõigus antakse lapse emale.

KOHTU SEISUKOHT Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sünnitunnistuse kohaselt on XXX.a. sündinud A G vanemad O K ja S G (t.l. 4). Vanematel on A G suhtes ühine hooldusõigus. PKS § 137 lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või

3/3 täielikult üle. PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et A G vanemad elavad eraldi ning laps elab koos emaga. O K avalduse kohaselt puudub S G hingeline seotus lapsega ja ta ei ole lapse eest hoolitsemisest osa võtnud ega tema vastu huvi tundnud. Ka S G kinnitas kohtule ärakuulamisel, et tal ei ole vastuväiteid, et lapse hooldusõigus oleks täielikult üle antud lapse emale. Narva linna esindaja on vestelnud nii O K, S G kui A G. Kuna S G igapäevaselt lapse elus ei osale, siis ei ole Narva linn vastu ühise hooldusõiguse lõpetamise ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramise osas. Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi korras leiab samuti, et on põhjendatud lapse ainuhooldusõiguse määramine lapse emale. A G, kes on juba 14- aastane on avaldanud soovi, et tema hooldusõigus oleks üle antud tema emale. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A G huvides on lõpetada O K ja S G ühine hooldusõigus ning anda lapse hooldusõigus täielikult üle O K. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus teeb lahendi lapse huvidest lähtudes, siis on õige jätta lapse A G menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik