2-11-2456/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-2456

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprilllil 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-11-2456 Tsiviilasi, hageja nõue V S hagi A S vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 251 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V S (isikukood XXX) Kostja A S (isikukood XXX) Asja läbivaatamise kuupäev Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A S elatis V S (sündinud XXX.) kasuks V S ülalpidamiseks igakuuliselt summas 98 (üheksakümmend kaheksa eurot) ja 99 senti alates 21. jaanuarist 2011.a. kuni V S õpingute lõppemiseni Narva Pähklimäe Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui V S 21-aastaseks saamiseni.

3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

21.01.2011.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 16.02.2009.a. kohtuotsusega kostjalt välja hageja ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus. Kostja lahkus pere juurest 15 aastat tagasi ja elab hagejast eraldi. 07.01.2011.a. sai hageja 18 aastaseks. Mingit materiaalset abi sellest ajast kostja hagejale ei osuta. Praegu on hageja gümnaasiumi

2-11-2456

2(4) õpilane. Hageja kulud ühes kuus moodustavad kokku 313.85 eurot. Hageja ema palk on ligikaudu

470 eurot kuus.

Hageja palub kostjalt A S välja mõista elatise 139 eurot igakuuliselt hageja V S kasuks.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et maksis V S 16.02.2009.a. kohtuotsuse nr 2-08-71405 alusel elatist summas 2 175 krooni ehk 139.01 eurot kuni V S täisealiseks saamiseni s.o. kuni 07.01.2011.a. nagu oli ette nähtud kohtuotsusega. Edaspidist ülalpidamiskulude maksmist kostja ei pea mõistlikuks, kuna täisealine inimene peab ise töötama ja teenima enda ülalpidamiseks ning kõikide vajaduste, soovide rahuldamiseks. Kostja palub arvestada, et tema varaline seis ja sissetulekud ei võimalda taotletavate kulude kandmist kuna kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last ning vastavalt töötõendile on kostja viimase kuue kuu keskmiseks sissetulekuks ainult 500.775 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et V S on sündinud XXX. (t.l. 4). Vaidlust ei ole, et kuni täisealiseks saamiseni maksis kostja kui hageja isa hageja ülalpidamiseks elatist Viru Maakohtu otsuse alusel igakuuliselt 2 175 krooni (t.l. 3). Narva Pähklimäe Gümnaasiumi tõendiga on tuvastatud, et V S õpib üheteistkümnendas klassis (t.l. 5). Vaidlust ei ole, et V S elab emaga ja on ema ülalpidamisel (t.l. 7-9).

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

Hageja nõuab elatist summas 139 eurot igakuuliselt.

Kostja ei vaidle, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on 313.85 eurot. Kohus peab samuti nimetatud ülalpidamise ulatust arvestades 18-aastase noormehe vajadusi mõistlikeks ja veenvalt põhjendatuks.

Vaidlust ei ole, et kostja hageja ülalpidamiseks elatist alates hageja täisealiseks saamisest andnud ei ole. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et tema varalisest seisundist tulenevalt ja tema alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmise tõttu ei ole kostjal võimalik ülal pidada täisealist last.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

2-11-2456

3(4) vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 139.01 eurot.

Kohus tuvastas, et kostja keskmine töötasu OÜ Diranex tõendi kohaselt on 615 eurot kuus (t.l. 21).

Tuvastatud on, et kostjal on alaealised lapsed U S (sündinud XXX.), A S (sündinud XXX.) ja M S (sündinud XXX) (t.l. 22-24).

PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 98 lg 1 alusel kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele.

Vastavalt PKS § 98 on ülalpidamiskohustuse täitmisel on ülalpidamist täitma kohustutud isiku alaealised lapsed eelistatud teiste laste ees, kui ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline kõigile lastele ülalpidamist andma. PKS §-de 102 lg 2 ja 101 lg 1 kohaselt on kostjal seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimumelatise suuruses s.o. iga alaealise lapse ülalpidamiseks tuleb kostjal tasuda 139.01 eurot s.o. kokku kolme lapse ülalpidamiseks 417.03 eurot. Seega kostja on oma keskmisest kuusissetulekust 615 eurot kohustatud ülal pidama eelkõige oma alaealisi lapsi 417.03 euro ulatuses ja kostja käsutusse jäävad rahalised vahendid moodustavad seega 197.97 eurot (615-417.03=197.97). Kohus leiab, et kostja käsutusse jäävatest rahalistest vahenditest 197.97 eurost pool s.o. 98.99 eurot tuleb kostjal tasuda oma õppiva täisealise lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastuväidet, et täisealine laps peab ise töötama ja teenima enda ülalpidamiseks, kohus käesoleval juhul ei arvesta. Seadusandja on sättinud, et lapsevanemal on kohustus üleval pidada ka oma täisealist last, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et hageja jätkab oma õpinguid keskhariduse omandamiseks. Kohus leiab, et on üldteada, et enne tööle asumist on vajalik omandada haridus ja oleks mõistlik eeldada, et laps omandab kas kutsehariduse või siis keskhariduse gümnaasiumis, et hiljem jätkata õpinguid ülikoolis. On ka seadusandja tahe, et vähemalt kuni lapse 21-aastaaseks saamiseni tuleb lapsel lubada alustatud õpingute jätkamist ja selleks ajaks peaks kõigi eelduste kohaselt laps olema omandanud põhivõi keskhariduse põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma lapsi üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamine.

Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse kostja kohustusi ja varalist seisundit kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 98.99 eurot alates elatise hagiavalduse esitamisest kohtule s.o. 21. jaanuarist 2011.a. kuni hageja õpingute lõpetamiseni Narva Pähklimäe Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise summa 98.99 on hädavajalik summa hageja ülalpidamiseks ja seetõttu kuulutab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

2-11-2456

4(4) võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi rahuldab osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik