2-10-14408/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-14408

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-14408

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 07. aprill 2011.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi I. K. hagi R. K.`i vastu elatise nõudes.

Hagihind 1 251.07 eurot.

Asja läbivaatamise kuupäev 22. märts 2011.a

Istungil osalenud isikud Hageja: I. K. (isikukood xxx) ja tema nõustaja V. K. (isikukood xxx); Kostja R. K. (isikukood xxx) ja tema lepinguline esindaja P. P. (isikukood xxx).

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud summas.

2. Välja mõista kostjalt R. K.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) hageja I. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis hageja enda ülalpidamiseks summas 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti, alates 26.03.2010.a kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, s.o 21.06.2011.a.

3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ja kostja esindajale teadmiseks. Edasikaebamise kord

2-10-14408

2 (5) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 26. märtsil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa. Hageja elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Hageja õpib xxx, kostja teda materiaalselt ei toeta.

2. Hageja palus vastavalt PKS § 60 lg 2, 61 lg 4 mõista kostjalt välja elatis enda ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni õpingute lõpetamiseni.

MENETLUSE KÄIK 3. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid ja kohtuteade toimetati 07.04.2010.a kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 ettenähtud korras (abikaasa kaudu). Kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust, mistõttu Viru Maakohtu 30.08.2010.a tagaseljaotsusega hagi rahuldati.

4. 20. septembril 2010.a esitatud kajas palus kostja taastada tsiviilasja menetlus, kuna hagiavalduse on kätte saanud mitte kostja isiklikult, vaid tema abikaasa. Kostja väitel ei edastanud abikaasa talle kohtumaterjale. Tagaseljaotsuse sai kostja kätte alles 07.09.2010.a. Kostja teatas, et tal on ülalpidamiskohustus 4 lapse suhtes, s.h hageja, koos hagejaga elav V. K. (sünd xxx.a) ning kostja juures elavad A. K. (sünd xxx.a) ja A. K. (sünd xxx.a). Hageja on teadlik nende laste olemasolust, kuid jättis kohut sellest asjaolust teavitamata. Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2009.a kohtuotsusega muudeti Viru Maakohtu kohtuotsus ja kohustati kostjat tasuma I. K. ja V. K.i ülalpidamiseks elatis summas 1 500 krooni lapse kohta kuus. Kuni 30.04.2010.a oli kostja sissetulekuks xxx krooni (xxx eurot), sellest maksis kostja elatist kahe lapse ülalpidamiseks summas 1 500 krooni (95.87 eurot) lapse kohta. Kostjal on tekkinud võlgnevus kohtuotsusega väljamõistetud elatise osas 48 951.55 krooni. Alates 04.08.2010.a on kostjal tuvastatud püsiv xxx ulatuses, mis ei võimalda kostjal täie koormusega töötada. Kostja palus hagi rahuldada summas 1 000 krooni (63.91 eurot) kuus ja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Kohus teavitas hagejat kaja esitamisest. 11. oktoobril 2010.a esitatud seisukohas hageja nõustus tsiviilasja menetluse taastamisega..

6. Viru Maakohtu 25.10.2010.a kohtumäärusega rahuldati kostja kaja, taastati tsiviilasja menetlus ja tehti pooltele ettepanek kompromissi sõlmimiseks.

7. Pooled ei ole kompromissi saavutanud, mistõttu määrati asjas kohtuistung.

KOHTUISTUNG 8. 22. märtsil 2011.a toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et tegemist on seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Sissetuleku puudumine ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole võimeline töötama. Kostjal on küllaltki palju likviidset vara, s.h ärimaa asukohaga xxx lI.s, mis on hI.tud kohtutäituri poolt summale 18 500 eurot. Hageja palus hagi rahuldada, jättes menetluskulud poolte endi kanda.

2-10-14408

3 (5) Hageja elab koos emaga ja on täielikult ema ülalpidamisel. Vara ega sissetulekuid hagejal ei ole.

9. Kostja esindaja jäi kostja kirjaliku vastuse juurde. Esindaja selgituste kohaselt kostja töövõimetus ei ole ajutine, sest see on tuvastatud 5.aastaks. Kostja on nõus maksma elatist 1 000 krooni ehk 63.91 eurot kuus. Kostjal on osalus osaühingus. Kuna äriühingu tegevust ei toimunud, siis kostja lõpetas tegevuse, kuid sulgemata. Kostja xxx peetakse xxx. Täituri juures on võlg ja seal võib olla ka võlg hagejale. Kostjal on uue naisega 2 last. Nende suhtes elatist välja mõistetud ei ole, kuna nad elavad koos. Kostja varaks on kinnistu, kus asub elamu. Tegemist on kaasomandiga, millel on ka laenukohustus. Kostja nimetab xxx, xxx aga hageja ütleb, et tegemist kinnistuga. See on maatükk, kus on garaaž ja see on kantud kinnistusraamatusse. Kui väärtus oleks suurem, siis oleks garaaž maha müüdud.

10. Kostja selgituste kohaselt kuulub temale osalus OÜ-s K. nimiväärtusega 40 000 krooni. Äriühingu majandustegevust ei toimu juba 7 kuud, s.t ajast, mil kostjale määrati töövõime kaotus. Kostja pensioni suurus on 128 eurot ja tema kohustusteks on tagastamata laen 240 000 krooni (15 338.80 eurot). Laenu tagastavad kostja, tema naine ja veel üks isik summas 1 300 krooni (83.09 eurot) kuus. Korteriomand xxx kuulub kostja naisele. Kostjal on garaaž aadressil xxx ja kinnistu xxx. Viimane on ostetud koos praeguse naisega. Kostjal on sõiduauto xxx, mis on avarii teinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 11. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

12. Sünnitunnistuse järgi kostja on hageja isa (t. lk. 2). xxx.a sai hageja täiealiseks. xxx 03.03.2010.a tõendi nr. 114 järgi hageja õpis 2009/2010 õppeaastal xxx. klassis (t. lk. 3). Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt praegu õpib ta sama õppeasutuse xxx klassis. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt pärast täisealiseks saamist ei ole kostja hageja ülalpidamiseks elatist maksnud, mida kostja on kinnitanud kohtuistungil.

13. Hagiavalduse esitamise ajal vanemate õigused ja kohustused olid sätestatud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 8. Vastavalt PkS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 2, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS 97 p 2 alusel ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

14. Hageja nõudeks on enda ülalpidamiseks elatise väljamõistmine. Kuni 30.06.2010.a kehtinud PKS § 61 lg 4 ja alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS §101 lg 1 sätestab küll, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2 175 krooni ehk 139.01 eurot kuus. Samas antud asjaolu ei tähenda, et hagi tuleb rahuldada selles ulatuses.

2-10-14408

4 (5) 15. Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2009.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-12486 tühistati Viru Maakohtu 18.08.2018.a otsus ja uue otsusega mõisteti kostjalt T. K. kasuks elatis hageja ja V. K.’i ülalpidamiseks kokku summas 3 000 krooni, so. 1 500 krooni lapse kohta kuus (tl 25-27). Kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 61 lg 3 sätestas, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. See, et hageja on täisealiseks saanud, ei tähenda, sellest tingituna peab kohus hagi rahuldama hageja pool nõutud ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varaline seisund pärast teise astme otsuse tegemist on tunduvalt paremaks muutunud.

16. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 04.08.2010.a otsuse nr 647982 kohaselt kostjal on tuvastatud püsiv töövõime kaotus xxx (tl. 32). Sünnitunnistuste kohaselt, lisaks hageja ja V. K.’ile, kostjal on veel kaks alaealist last A. K. ja A. K. (t. lk 28, 29). Kohtutäitur Natalja Malahhova 16.09.2010.a tõendi kohaselt 05.05.2009.a kohtotsuse alusel tsiviilasjas 2- 08-12486 kostjal on täitmata kohustus summas 48 951.55 krooni.

17. Kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 63 lg 5 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.07.2009.a kehtiva PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

18. Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud hageja väidetega, et kostja saab elatist maksta kinnistute xxx ja xxx võõrandmise arvel, sest kinnistute väärtused ei ole teada. Neid ei suudetud kostja suhtes algatatud täitemenetluse käigus võõrandada. Varasema otsuse kohaselt oli kostja sissetulekuks 5 000 krooni kuus. Kostja väitel on praegu tema aisaks sissetulekuks pension 128 eurot. Kuna, lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kolm last, siis esineb kostja suhtes PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sätestatud mõjuv põhjus elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. Kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni 21.06.2011.a, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses, vaid summas 63.91 euro kuus.

Menetluskulud 19. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on oma vastuses palunud jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda, millega hageja on nõustunud kohtuistungil. Sellepärast jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

20. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 630 lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

2-10-14408

5 (5) Ifret Mamedguseinov Kohtunik