2-11-7556/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-11-7556 Määruse tegemise kuupäev ja koht

06. aprillil 2011.a, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi N S hagi A S vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N S (sünd XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: ema Natalja Jegorova (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: A S (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud ja kohtule ühiselt allkirjastatuna 05.04.2011 esitatud kompromiss alljärgnevas:

1. Hageja esindaja N J loobub oma haginõudest kostja vastu elatise väljamõistmiseks poeg N S, isikukood XXX, sündinud XXX, ülalpidamiseks.

2. Kostja A S kohustub maksma elatist poja N S (sünd XXX, isikukood XXX) kasuks ja ülalpidamiseks summas 139,4 eurot igakuiselt alates 01.04.2011.

3. Punktis 2 märgitud elatusraha makstakse hageja N S arvelduskontole nr XXX AS-s Swedbank.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Pooltel paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-11-7556 menetlus kirjalikus menetluses.

6. Pooled kinnitavad, et neil on teada kompromissi kinnitamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. II. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-7556 N S hagis A S vastu elatise nõudes poolte vahel sõlmitud ning kohtule esitatud kompromissi kinnitamisega. IV. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. V. Antud kompromissi mittetäitmisel A. S poolt võib hageja seaduslik esindaja pöörduda kohtutäituri poole kohtu määrusega kinnitatud kompromissi sundtäitmiseks. VI. Kohtumäärus saata viivitamatult teadmiseks hageja seaduslikule esindajale ja kostjale.

Kohtu selgitused: Tulenevalt TsMS §-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Tsiviilasi nr 2-11-7556

2(3) MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-7556 jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post vmknarva.menetlus@kohus.ee) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 krooni.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-11-7556 N S hagis A S vastu elatise nõudes.

05.04.2011 saabus kohtusse hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud ja ühiselt allkirjastatud kompromiss. Menetlusosalised paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-7556. Menetlusosalised kinnitasid, et kompromissi kinnitamise õiguslikud tagajärjed on nendel teada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 4 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Antud asjas on poolte kokkulepitud kompromissi tingimused esitatud allkirjastatuna kohtule.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada

Tsiviilasi nr 2-11-7556

3(3) või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad.

Vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste vaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja 2-11-7556 menetluse. Lähtudes PKS § 97 p-st

1 kohus mõistab elatis lapse kasuks.

Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik