2-11-6679/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. aprill 2011.a kell 11.00, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-6679 Tsiviilasi J T hagi AT vastu elatise nõudes Asja läbivaatamine 06. aprill 2011.a, avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J T (isikukood XXX elukoht XX) Hageja seaduslik esindaja: S T (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: AT (isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt ATilt elatis tema XXX.a sündinud tütre J T ülalpidamiseks 140.00 (ükssada nelikümmend) eurot kuus alates 01.01.2011.a kuni hageja J T täisealiseks saamiseni so XXX.a. Elatusraha kanda hageja seadusliku esindaja S T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 4. Kohtuotsuse täitmine toimub hageja seadusliku esindaja S T kaudu.

Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis

2 oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2). TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on J T hagi AT vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ning S T tütar. Kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 187.55 eurot kuus alates 01.01.2011.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatusraha palub hageja kanda hageja seadusliku esindaja S T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.

Menetluse käik Kohus loeb kohtukutse 06.04.2011.a toimunud kohtuistungile kostjale TsMS § 307 lg 1 alusel kätteantuks 04.04.2011.a. Kostja 06.04.2011.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise summas 140.00 eurot kuus. Hageja menetluskulusid ei nõua. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350.00 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.00 krooni so 139.01 eurot.

3 Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele tema XXX.a sündinud tütre J T ülalpidamiseks 140.00 eurot kuus alates 01.01.2011.a kuni hageja täisealiseks saamiseni so XXX.a. Elatusraha kannab kostja hageja seadusliku esindaja S T arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on lapsele väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 140.00 eurot. Kohtuotsuse täitmine toimub hageja seadusliku esindaja S T kaudu.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja menetluskulusid ei nõua. Seega menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohtunik Epp Haabsaar