2-11-7419/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-7419 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2011.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-7419 Tsiviilasi D I hagi J I vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D I (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja O M (isikukood XXX) Kostja J I (isikukood XXX) Tsiviilasja hind 2 016 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D I hagi J I vastu elatise suurendamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Muuta Viru Maakohtu 09.03.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-1581 J I O M kasuks lapse D I ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Välja mõista J I D I kasuks elatis 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuus alates 22.02.2011.a kuni D I täisealiseks saamiseni XXX.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul

2-11-7419 2 / 3

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

12.02.2011.a esitas alaealise D I seaduslik esindaja O M kohtule hagiavalduse J I vastu nõudega suurendada elatise summat kuni 139 euroni kuus.

Kostja 01.04.2011.a kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas hagi täielikult. Kostja on nõus tasuma elatise summas 139 eurot igakuiselt kuni tema lapse D I täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele võttis hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks 278,02 eurot, millest pool moodustab 139,01 eurot.

Hageja seaduslik esindaja nõuab suurendada elatist kuni 139 euroni kuus. Kostja on hagi õigeks võtnud.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning muuta tuleb Viru Maakohtu 09.03.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-1581 J I O M kasuks lapse D I

2-11-7419 3 / 3

ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista J I D I kasuks elatis alates hagi esitamisest kohtule (22.02.2011.a) igakuiselt summas 139 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendatust, et kostja põhjustas oma käitumisega menetlust, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik