2-11-9224/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS ( Tagaseljaotsus) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. M. S. hagi A. S. vastu rahuldada.

2. Välja mõista A. S.lt (IK xxx) elatis igakuise elatusrahana M. S. (IK xxx) kasuks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti alates 04.03.2011.a kuni M. S. täisealiseks saamiseni s.o. kuni 28.01.2021 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-11-9224 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi M. S. hagi A. S. vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja:

M. S. (IK xxx, elukoht: xxx)

Ü. S. (IK xxx, elukoht: xxx)

A. S. (IK xxx, elukoht: xxx)

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 31,95 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust sündinud 28.01.2003.a. tütar M. S.. Abielu on lahutatud 01.02.2011. Laps on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt last ei toeta.

Hageja palus vastavalt PKS § 101 lg 1 mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 139,01 EUR kuus. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja jätab kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagiavaldusele vastamata.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult kätte 11. märtsil 2011.a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 2) nähtub, et alaealise lapse M. S. seaduslik esindaja on Ü. S.. A. S. (IK 37409082755) on lapse M. S. (IK 60301282757) isa.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 EUR, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 EUR.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited

Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja seaduslik esindaja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

Kostja ei ole kohtule esitanud hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus M. S. (IK 60301282757) hagi A. S. (IK 37409082755) vastu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Olev Mihkelson Kohtunik

Digitaalselt allkirjastatud