2-10-51426/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2011, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-51426 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus SRN’lt isikuhooldusja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu ), esindaja Anneli V Asjast puudutatud isik SRN (isikukood XXX, elukoht teadmata) Asjast puudutatud isik RR(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja eestkostja G K (isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps PBDR (isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Istungi toimumise aeg 04.04.2011 Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Anneli V Asjast puudutatud isiku RR seaduslik esindaja GK Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus.

2. Võtta ära SRN’lt (isikukood XXX) täielikult isikuhooldusja varahooldusõigus tema alaealise lapse PBDR (isikukood XXX) suhtes.

3. Jätta PBDR eestkostja ülesannete täitmine Tallinna linnale kuni eestkostja määramiseni.

Menetluskulude jaotamine. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebuse esitamine. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebus esitajale kättetoimetamisest.

Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja selle põhjendused.

Kohtule esitatud ja täpsustatud avalduse kohaselt palub avaldaja SRN’lt ära võtta täielikult isikuhooldusja varahooldusõigus tema alaealise lapse PBDR suhtes.

Riigikohtu 11.06.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2007 otsus, millega tuvastati PBDR põlvnemine SRN’st ja mõisteti viimaselt välja igakuine elatis summas 3 500 krooni ja tagasiulatuvalt üheksa kuu eest 31 500 krooni. Nimetatud hagiavalduse kohaselt tutvusid lapse ema RR ja lapse isa SRN Eestis 1998 märtsikuus ning kohtusid sellest ajast regulaarselt. Poolte lähisuhted kestsid kuni 1998 novembrikuu keskpaigani. Peale RR rasestumist poolte suhted katkesid.

Avaldaja kokkupuuted SRN’ga alaealise PBDR hooldamise ja kasvatamise küsimuses algasid mais 2009, mil eestkosteasutus soovis lapse isaga kohtuda alaealisele eestkostja määramise küsimuses. Eestkosteasutuse poolt 12.05.2009 saadetud kiri lapse isa elukohta ei jõudnud adressaadini, kuna lapse isa ei reageerinud väljastusteatele. Samuti ei ole avaldaja reageerinud avaldaja kõnedele ja on vältinud kontakti kohtuga.

PBDR elab koos oma täid GK(K ) aadressil XXX. Harju Maakohtu 17.09.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-30297 on alaealise ajutise eestkostja GK (K ) volitusi pikendatud kuni 17.03.2011. Alaealise lapse emal RR’l on Harju Maakohtu 23.09.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-19378 tuvastatud piiratud teovõime ning tema eestkostjaks on määratud kuni 23.09.2014 GK.

Lapse isa SRN elab XXX ega ole osalenud lapse hooldamisel ja kasvatamisel alates lapse sünnist ega tunne huvi lapse heaolu vastu. Lapse ajutine eestkostja kinnitab, et tema ajutiseks eestkostjaks määramise perioodil ei ole SRN suhelnud ei tema, lapse ema ega lapsega. SRN ei ole senini täitnud ka lapse ülalpidamiskohustust, vaatamata sellele, et on teadlik lapse ema RR töövõimekaotusest, mis ei ole võimaldanud leida lapse emal sobivat tööd ning on asetanud lapse ema ja lapse raskesse majanduslikku olukorda. RR sissetuleku moodustab töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused. SRN’l on osalus Soome Vabariigis registreeritud äriühingus ning ta on tehase direktor. SRN käitumisest võib järeldada, et SRN ei kavatse osaleda lapse kasvatamises ja hooldamises ka edaspidi. Kuna SRN ei tunne lapse vastu huvi ning ei osale tema kasvatamisel, ei ole ta võimeline otsustama ka lapse vara käsutamise, kasutamise ja valdamise üle. Avaldaja hinnangul ohustab SRN lapse vara ega ole võimeline lapse varahooldusõigust teostama ka edaspidi.

Alaealise lapse PBDR määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja toetab avaldust ja leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Lapse ema teovõime piiramise järgselt on lapse hooldusõiguse teostamine sattunud vahetult ohtu. Lapse isal hooldusõiguse olemasolu ei taga lapse huvide kaitset, kuivõrd lapse isa ei realiseeri oma vanema õigusi ja kohustus lapse hooldamisel. Samas on nimetatud asjaolu takistuseks lapsele eestkoste seadmisel. Erinevate menetluse käigus on leidnud tõendamist, et SRN hoidub kõrvale lapse eest hoolitsemisest kui ka koostööst asjaomaste organitega. Vaatamata jõustunud kohtulahendile elatise väljamõistmise asjas ei tasu lapse isa lapsele ülalpidamiseks elatist. Nimetatud asjaolud kogumis annavad aluse väita, et muude abinõude kohaldamisega ei ole võimalik lapse heaolu ohustamist ära hoida ning SRN’lt tuleb täielikult ära võtta lapse hooldusõigus.

Asjast puudutatud isik SRN seisukoht SRN ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud.

Kohtumääruse põhjendused. Kohus uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ärakuulamine toimus 04.04.2011 kuhu ilmusid avaldaja esindaja ning alaealise lapse määratud korras esindaja ja lapse ema seaduslik esindaja. Asjast puudutatud isik SRN 04.04.2011 ärakuulamisele ei ilmunud, kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.01.2011. TsMS § 477 lg 3 alusel kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et SRN puudumine ei takista asja läbivaatamist.

Perekonnaseadus (PKS) § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 järgi varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. Tulenevalt PKS § 134 lg 1 kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 134 lg 3 kohaselt kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 136 lg 1 alusel üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.

Sünnitunnistus CL 0383444 tõendab, et PBDR ema on RR ja isa SRN.

Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et lapse ema RR teovõimet on piiratud ning lapse emale on määratud Harju Maakohtu 23.09.2009 kohtumäärusega eestkostja kuni 23.09.2014, mistõttu on sattunud lapse eest hoolitsemine ohtu, kuna tulenevalt PKS § 139 lg 1 piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Lapse isa SRN, aga ei ole lapse kasvatamisel ja hooldamisel osalenud alates lapse sünnist. Tõendamist on leidnud, et SRN hoidub kõrvale lapse eest hoolitsemisest kui ka koostööst asjaomaste organitega. Vaatamata jõustunud kohtulahendile elatise väljamõistmise asjas ei tasu lapse isa ka lapsele ülalpidamiseks elatist. SRN on jätnud täitmata mõjuva põhjuseta vanema kohustused oma alaealise poja suhtes. SRN ei ole taganud lapsele vajalikku eakohast hoolitsust ning turvalist kasvukeskkonda, seades sellega ohtu alaealise elu ja tervise. Huvi puudumine poja käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. Eeltooduga on tõendatud, et SRN ohustab lapse vara ja tervist.

Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et SRN’lt tuleb ära võtta täielikult isikuhooldusja varahooldusõigus tema alaealise lapse PBDR suhtes PKS § 134 lg 3 ja 135 lg 2 alusel, et PBDR’le oleks võimalik määrata eestkostja, kes teostaks lapse isikuhooldusja ka varahooldusõigust.

Perekonnaseaduse § 176 lg 1 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkostja seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel perekonnaseadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused.

Menetluskulude jaotamine. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Taimi Kollom kohtunik