3-10-3149/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2011. a Tallinn

Haldusasja number

3-10-3149

Haldusasi

Vaata Maailma SA kaebus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktori 10.11.2010 käskkirjade nr 1-2/10- 150, nr 1-2/10-151 ja nr 1-2/10-152 ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse 25.11.2010 vaideotsuste nr 7-8/10-0543-002, nr 7-8/10-0544-002 ja nr 7-8/10-0545-002 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Vaata Maailma SA, Esindaja: v.adv Ene Soop, Kristi Kivilo; Vastustaja: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, Esindaja: v.adv Triin Raudsepp, Jaak Liivik.

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil 16.märtsil 2011.a.

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktori 10.11.2010 käskkirjad nr 1-2/10- 150, nr 1-2/10-151 ja nr 1-2/10-152 ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse 25.11.2010 vaideotsused nr 7-8/10-0543-002, nr 7-8/10-0544-002 ja nr 7-8/10-0545-002. 2.HkMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 alusel mõista Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuselt Vaata Maailma SA kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu kokku summas 1184,87 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6.mai 2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD

1.Lähtudes perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusest (STS 2007–2013), majandusja kommunikatsiooniministri 11.05.2009 määruse nr 50 „Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel“ (meetme määrus) § 9 lg-st 2 ning kooskõlas „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetide eesmärkidega kuulutas majandusja kommunikatsiooniminister 30.06.2010 käskkirja nr 208 (tl 82-83) punktiga 1.1 välja taotluste esitamise vooru „Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks“. Käskkirja punkt 1.1.1 näeb ette, et taotlusvooru eesmärk on inimeste teadmiste ja oskuste tõstmine avaliku, eraja mittetulundussektori koostööna nii, et inimesed suudaksid infoja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi kasutades jõuda neile vajaliku teabeni, kasutaksid e-teenuseid ning oleksid kursis infoühiskonna võimaluste ja ohtudega. Käskkirja punkti 1.1.7 kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne summa 4 miljonit krooni taotluse kohta ja punkti 1.1.8 kohaselt on taotlusvooru eelarve 18 miljonit krooni.

2.Vaata Maailma SA esitas väljakuulutatud avatud taotlusvooru raames 10.08.2010 eeltaotlused struktuurifondidest rahaliste vahendite saamiseks projektidele „Arvutiklubid“, „Praktilised e-teenuste töötoad“ ja „Tark e-kodanik“.

3.Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) struktuuritoetuse osakonna juhataja Jaak Liivik saatis 21.09.2010 Vaata Maailma SA-le eesti.ee projektijuhtimise infosüsteemi kaudu teate, et projekti taotlustes põhieesmärkidele lisatud lisahüvena arvutite tasuta jagamine ei ole seotud majandusja kommunikatsiooniministri käskkirjas kinnitatud temaatikaga ning eeltaotlustes püstitatud projektide eesmärkide saavutamisega.

4.Vaata Maailma SA saatis 30.09.2010 portaali eesti.ee teate, et eemaldab projekti eeltaotluste lõpptulemustest, tegevustest ja eelarvest tegevuse „Arvutite korrastamine tasuta jagamiseks vähekindlustatud klubiliikmetele“.

5.10.11.2010 käskkirjadega nr 1-2/10-150, nr 1-2/10-151 ja nr 1-2/10-152 tunnistas RIA direktor Vaata Maailma SA eespool nimetatud eeltaotlused meetme määruse § 15 lg 3 alusel mittevastavaks. Käskkirjade kohaselt ei ole eeltaotlustes täidetud meetme määruse § 11 lg 1 p-s 5 esitatud nõue, mille kohaselt esitatud eeltaotluse maksumus peab koosnema ainult abikõlblikest kuludest. Toetuse taotleja esitatud eeltaotluste maksumusse oli aga lülitatud elanikele jagatavate kasutatud arvutite töökorda seadmise kulud. Arvestades taotlusvooru „Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks“ temaatikat, ei ole kasutatud arvutite taastamine abikõlblik tegevus.

6.Vaata Maailma SA esitas RIA direktori 10.11.2010 käskkirjade peale 15.11.2010 vaided, mille RIA jättis 25.11.2010 vaideotsustega nr 7-8/10-0543-002, nr 7-8/10-0544-002 ja nr 7- 8/10-0545-002 rahuldamata. Vaideotsustes märgiti, et esitatud eeltaotlusi oleks meetme määruse § 13 lg 7 kohaselt olnud võimalik rakendusüksuse ettepanekul teatud tähtaja jooksul muuta ja täiendada üksnes juhul, kui tegemist olnuks jooksva taotlusvooruga. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist aga voorulise taotlusvooruga, siis on vastavalt meetme määruse § 13 lg-le 6 hiljem võimalik esitada vaid täiendavat informatsiooni, kuid esitatud taotlust täiendada või muuta ei ole võimalik. Seega on RIA õiguspäraselt võtnud aluseks 10.08.2010 esitatud eeltaotluses toodud andmed.

7. Vaata Maailma SA esitas 01.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse RIA direktori 10.11.2010 käskkirjade nr 1-2/10-150, nr 1-2/10-151 ja nr 1-2/10-152 ning RIA 25.11.2010 vaideotsuste nr 7-8/10-0543-002, nr 7-8/10-0544-002 ja nr 7-8/10-0545-002 tühistamiseks.

II KAEBUSE MOTIIVID

5.Kaebaja hinnangul on RIA rakendanud vale materiaalõiguse normi, mistõttu on käskkirjad ja vaideotsused õigusvastased.

5.1. Käskkirjad on antud meetme määruse § 15 lg 3 alusel, kuid pole täpsustatud, kas aluseks on nimetatud lõike punkt 1 või 2. Puudub õigusnorm ja põhjendatus,miks ja millise õigusnormi alusel ei ole nenede poolt nimetatud kulu abikõlblik , mistõttu haldusakti adressaadil puuduvad argumendid, mida saaks sisuliselt vaidlustada. 5.2.RIA on jätnud madalama õigusjõuga meetme määrusele tuginedes õigusvastaselt rakendamata STS 2007–2013 § 15 lg-s 2 ettenähtud vigade parandamise menetluse. Kuna meetme määruses ei ole voorulise taotlemise osas puuduste kõrvaldamist reguleeritud, tuleb selles küsimuses lähtuda seadusest. Käesoleval juhul viidi puuduste kõrvaldamise menetlus faktiliselt ka läbi, kuid muudatused jäeti hiljem põhjendamatult arvestamata. Kuna RIA käskkirjad puudutasid eeltaotluste versioone, mida enam ei eksisteerinud, on need õigusvastased ja tuleb tühistada. 5.3.RIA jättis STS 2007–2013 § 15 lg 2 kohaldamata, esitades tõlgenduse, et meetme määrus ei näe voorulisel taotlemisel ette puuduste kõrvaldamist ning seetõttu on voorulisel taotlemisel võimalik esitada vaid täiendavat informatsiooni. STS 2007–2013 § 12 lg 4 ei tulene volitust, mis annaks õiguse kõrvale kalduda STS 2007–2013 regulatsioonist. STS 2007–2013 § 15 lg 2 käib kõikide taotluste kohta nii voorulise kui jooksva taotlemise korral.Meetme määrusega ei saa kitsendada seaduses sätestatud taotleja õigust puuduste kõrvaldamiseks. Meetme määrus peab olema vastavuses seadusega.

5.4. RIA on samas oma käitumisega hakanud järgima eeltaotluse menetlemisel sätestatud puuduste kõrvaldamise menetlust. Pärast faktilist puuduste kõrvaldamise menetluse algatamist otsustati sedasama menetlust mitte arvestada ja teha otsused algsete eeltaotluste alusel. Selline käitumine on vastuolus hea haldustavaga.

5.5. Kuna kaebaja kõrvaldas vastavalt STS 2007–2013 § 15 lg 2 RIA osakonnajuhataja kirjast lähtuvalt projekti lisaväärtusena toodud elanikele jagatavate kasutatud arvutite töökorda sedamise kulud, vastas id esitatud eeltaotlused seaduse ja meetme määruse nõuetele.RIA käskkirjad puudutasid versioone, mida enam ei eksisteerinud, mistõttu on käskkirjad ja vaideotsused samuti seadusega vastuolus.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja peab kaebust põhjendamatuks.

7. Eeltaotlused on põhjendatult tunnistatud mittevastavaks, sest eeltaotlustes ei olnud täidetud meetme määruse § 11 lg 1 p 5 sätestatud nõue, et taotluse maksumus peab koosnema ainult abikõlblikest kuludest.

7.1. Arvutite taastamine ei ole antud meetme raames abikõlblik. Abikõlblike tegevuste määratlemisel tuleb lähtuda meetme määruse § 8 lg 1.

7.2. Mitteabikõlblikeks kuludeks on lisaks STS 2007–2013 § 21 lg 2 alusel kehtestatud korras loetletud kuludele ka meetme määruse § 6 lg 2 loetletud kulud.

7.3. Taotlusvooru Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks“ teema eesmärk on määratletud meetme määruse § 9 lg 2 alusel käskkirja nr 208 p.1.1.1.Käskkirja nr 208 p.1.1.2 on piiritletud abikõlblikud tegevused.

7.4. Isegi kui teatud tegevus oleks olnud kajastatud mitterahalise sissemaksena vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määrusele nr 26 ja selle lisale 2, oleks see pidanud olema eeltaotluses kirjas ja selle eest ei oleks saanud küsida toetust. Samas on oluline, et ka sel juhul peab tegevus olema abikõlblik.Meetme raames tuleb kõik tööd toetuse saajal teenustena sisse hankida, s.o. toetuse saja peab hankima teenustepakkuja, kes sisustab klubi ja töötoad, sh hangib ka arvutid ja korraldab kogu tegevust.

7.5. Kaebaja on 10.08.2010 taotlenud toetust mitteabikõlblikele tegevustele. Eeltaotluste mittevastavust on ta tunnistanud oma käitumisega.

8. Kaebaja tähtaegselt esitatud eeltaotlused sisaldasid mitteabikõlblikke tegevusi, mistõttu eeltaotlused tuli tunnistada mittevastavateks. Kaebaja poolt pärast eeltaotluste esitamise tähtaega tehtud muudatused eeltaotlustes ei muuda eeltaotlusi nõuetele vastavaiks. 8.1. Kaebaja saatis pärast eeltaotluste esitamise tähtaja möödumist 30.09.2010 projektijuhtimise infosüsteemi teated eeltaotluste osas, et eemaldab projekti eeltaotluste lõpptulemustest, tegevustest ja eelarvest tegevuse „arvutite korrastamine tasuta jagamiseks vähekindlustatud klubiliikmetele“. Pärast tähtaja möödumist tehtud muudatused tuleb jätta arvesse võtmata.

8.2. Taotlusvoor „Inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine nende infoühiskonda kaasamiseks“ on vooruline taotlusvoor. Nii voorulise kui ka jooksva taotlemise korral on rakendusüksusel meetme määruse § 13 lg 6 kohaselt õigus nõuda taotlejalt eeltaotluse kohta täiendavat informatsiooni enne taotluse vastavuse kontrolli, kuid voorulise taotluse korral ei ole võimalik eeltaotluse täiendamine ega muutmine (see on meetme määruse § 13 lg 7 kohaselt võimalik üksnes jooksva taotlemise korral). Seejuures ei ole asjakohane väide, et tuleb rakendada STS 2007–2013 § 15 lg 2. 8.3.Imperatiivne puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine on vajalik üksnes taotluses esinevate vormiliste puuduste korral.Kui esineb sisulisi vigu,siis voorulise jagamise eesmärki arvestades on põhjendamatu tähtajaks esitatud eeltaotluste sisulist täiendamist või muutmist pärast eeltaotluste esitamise tähtaja möödumist. Vastustaja toob analoogia korras näite riigihankemenetlusest, kus pakkujad ei saamuuta juba esitatud pakkumust, selle sisu, maksumust jm olulisi andmeid. Ka struktuuritoetuse jagamisel eeltaotluse sisulise muutmise võimaldamine pärast eeltaotluste esitamise tähtaega annaks taotlejale teiste taotlejatega võrreldes eelise. Meetme määruse § 13 lg 3 ette nähtud eeltaotluste menetlemise aeg on ühtne kõigi eeltaotluste suhtes.

9. Eeltaotluste muutmine ei ole iseenesest välistatud ( meetme määruse § 13 lg 8), kuid voorulise taotlemise korral saab see toimuda vaid eeltaotluste esitamise tähtaja jooksul.Arvestades sealjuures meetme määruse § 13 lg 2,loetakse eeltaotluse esitamise ajaks allkirjastatud taotluse deklaratsiooni registreerimist rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis. Seega muudetud deklaratsiooni esitamise korral tuleb seda lugeda uueks deklaratsiooniks.

9.1. RIA osakonnajuhataja 21.09.2010 e-kirjaga on kaebajat vaid teavitatud puuduse esinemisest eeltaotluses, mitte ei ole tehtud ettepanekut taotluse muutmiseks.

9.2. Meetme määruse § 11 lg 4 kohaselt peab eeltaotlus vastama STS2007–2013 § 15 lg 1 nõuetele, § 15 lg 2 kohaselt on eeltaotlus vastav, kui on täidetud kõik eeltaotlusele selles määruses esitatud nõuded. Lähtuvalt STS 2007–2013 § 15 lg 3 toodud asjaoludest,millest kasvõi ühe esinemisel ei vasta taotlus nõuetele, mistõttu eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamine ei eelda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja võimaldamist.Määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmine on vaid üheks asjaoludest, mille korral on taotlus nõuetele mittevastav.

10.Seega puudus kaebuse esitajal õigus pärast eeltaotluse esitamise tähtaja möödumist eeltaotluse muutmiseks, mistõttu eeltaotlused koos nende teate vormis edastatud muudatustega tuli jätta tähelepanuta. RIA on teinud õiguspärased otsused tähtajaks esitatud eeltaotluste osas ja vaidlusalused eeltaotlused tunnistanud meetme määruse § 15 lg 3 p 1 alusel mittevastavaks, sest eeltaotlused ei vasta meetme määruses esitatavatele nõuetele mitteabikõlblike tegevuste tõttu. Samadel põhjustel on õiguspärased ka vaideotsused.

IV KOHTU SEISUKOHT

11.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

12 HkMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, mistõttu kohus peab vajalikuks esmalt käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse piiride määratlemist. Kaebuse väitel on RIA jätnud põhjendamatult käskkirjade tegemisel ja vaiete lahendamisel kohaldamata STS 2007-2013 § 15 lg 2, väites et antud taotlusvoorus vigade parandamise menetlus puudub ning tegi seadusevastaselt otsused muutmata eeltaotluste versioonide kohta, jättes eeltaotlustes tehtud muudatused arvestamata. Seega nõude aluseks on eeltaotluse menetlemisel puuduste kõrvaldamise menetluseks sätestatu mittejärgimine ja sellest tulenevalt kaebaja poolt vastavalt RIA struktuuritoetuse osakonna juhataja Jaak Liiviku 21.09.2010 ekirjale eeltaotluses sisse viidud parandustega eeltaotluste tähelepanuta jätmine. Kaebuse väitel on vaidlustatud RIA käskkirjad õigusvastased , kuna puudutasid eeltaotluste versioone, mida enam ei eksisteerinud. Kaebuse esitamise eesmärk on võimaldada nõuetekohaselt esitatud eeltaotlustega, milleks on kaebuse kohaselt muudatustega eeltaotlused, osaleda edasises eeltaotluste menetluses.

13. Keskseks vaidlusküsimuseks käesolevas haldusasjas on, kas voorulise taotlemise korral on võimalik taotluste muutmine pärast nende esitamise tähtaega. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul eeltaotluse hilisem täiendamine ega muutmine võimalik ei olnud, sest majandusja kommunikatsiooniministri 11.05.2009 määruse nr 50 „Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel“ (meetme määrus) § 13 lg 7 annab üksnes jooksva taotlemise käigus võimaluse rakendusüksuse kirjalikul ettepanekul teatud tähtaja jooksul eeltaotlust täiendada, kaebuse esitaja aga leiab, et vastustaja on madalama õigusjõuga meetme määrusele tuginedes jätnud õigusvastaselt kohaldamata STS 2007-2013 §

15 lg 2 , milles on sätestatud puuduste kõrvaldamise menetlus.

14. STS 2007-2013 § 12 lg 4 volitusnormi alusel kehtestatud meetme määruse § 9 lg 1 tulenevalt saab meetme raames toetust taotleda jooksvalt või vooruliselt, käesoleval juhul on tegemist voorulise taotlemisega. Meetme määruse § 13 on pealkirjastatud”Eeltaotluse menetlemine”ning näeb lõikes 1 ette, et eeltaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, toetuse taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja eeltaotluse hindamisest. Meetme määruse § 13 lg 6 annab rakendusüksusele õiguse nõuda taotlejalt eeltaotluse kohta täiendavat lisainformatsiooni enne taotluse vastavuse kontrolli. Kuna selle sätte kohaldamisele piiranguid seatud ei ole, siis puudutab see säte nii jooksvat taotlemist kui ka voorulist taotlemist. Seevastu meetme määruse § 13 lg-d 7 ja 8, mis käsitlevad esitatud eeltaotluse täiendamist rakendusüksuse ettepanekul ja vastavate muudatuste eeltaotlusesse sisseviimise korda, laienevad üksnes jooksvale taotlemisele. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas tehtud 05.01.2011.a. määruses leidnud, et jooksva taotlemise suhtes meetme määruse § 13 lg-tes 7 ja 8 ettenähtud erandite vajalikkus on selgitatav jooksva taotlemise erisustega .:Eelkõige tuleb arvesse võtta, et jooksva taotlemise käigus esitatud eeltaotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras ja taotlusvooru jaoks ettenähtud rahaliste vahendite lõppemisel eeltaotluste vastuvõtmine peatatakse (vt meetme määruse § 9 lg 6 ja § 13 lg 5) ning eeltaotluse esitamise ajaks loetakse seejuures taotluse deklaratsiooni registreerimist rakendusüksuse dokumendihaldussüsteemis (meetme määruse § 13 lg 2), millest meetme määruse § 13 lg 8 teeb aga jooksva taotlemise käigus esitatud eeltaotluse muutmise korral erandi (st taotlejal tuleb esitada uus taotluse deklaratsioon). Seega on jooksva taotlemise suhtes kehtestatud erandid põhjendatavad ka iseseisvalt ning nende olemasolust ei saa veel järeldada, et voorulise taotlemise puhul on eeltaotluste muutmine välistatud/…/.

15. STS 2007-2013 § 1 lg 1 kohaselt sätestab käesolev seadus struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra. STS 2007-2013 § 1 lg

5 tulenevalt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades STS 2007-2013 tulenevaid erisusi. STS 2007-2013 § 12 lg 4 näeb ette, et meetme tingimused kehtestab rakendusasutuse juht.. Meetme tingimustes sätestatakse meetme rakendamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. Kuigi iga konkreetse meetme puhul sätestatakse tingimused meetme määruses, sisalduvad ka STS 2007-2013 sätted, millega täpsustatakse tingimuste volitusnormi, reguleerides struktuuritoetuste andmise aluseid ja korda. Kohus jagab kaebaja seisukohta, et STS 2007–2013 § 12 lg 4 ei tulene volitust, mis annaks õiguse kõrvale kalduda STS 2007–2013 regulatsioonist. Tallinna Ringkonnakohus on eespoolviidatud määruses asunud seisukohale, et STS 2007–2013 § 12 lg 4 volitusnormist ei tulene, et struktuuritoetuse seaduses reguleeritud struktuuritoetuse andmise ja kasutamise aluste ja korra (STS 2007- 20013 § 1 lg 1) täiendav kohaldamine oleks välistatud või vastuolus toetuse andmise põhimõtetega.

16.STS 2007-2013 § 12 lg 2 sätestab toetuste andmise erinevad menetlused ning näeb ette, et toetust antakse avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi alusel. Käesoleval juhul asjassepuutuv meetme määrus sätestab tingimused avatud taotlemise alusel asetleidvale taotlemisele . STS 2007-2013 3.peatüki ülesehitus ei võimalda teha järeldust, et § 15 regulatsioon ei laiene avatud taotlemisele. Ka meetme määruse § 11 lg 4 kohaselt peab eeltaotlus vastama struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõudele. Kuna meetme määruses ei ole voorulise taotlemise osas puuduste kõrvaldamist reguleeritud, tuleb selles küsimuses samuti lähtuda seadusest (§ 15 lg 2), vastupidisel juhul kitsendataks alusetult seaduses sätestatud taotleja õigust puuduste kõrvaldamiseks Siinkohal nõustub kohus kaebuse esitajaga ,et § 15 lg 2 ei sea piiranguid tulenevalt sellest, kas tegemist on voorulise või jooksva taotlemisega. STS 2007-2013 § 15 lg 2 sätestab:Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

17. STS 2007-2013 § 15 lg 3 kohaselt ei vasta taotlus nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või meetme tingimustes sätestatud nõuetele;2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuivõrd eeltoodud sätte kohaselt ainuüksi ühe loetletud asjaolu esinemisel taotlus nõuetele ei vasta, siis ei eelda eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamine puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Ehkki STS 2007-2013 lg 3 punktides 1 ja 4 on taotluse nõuetele mittevastavuse iseseisvate alustena esile toodud nõuetele mittevastavus ja puuduste tähtaegne kõrvaldamata jätmine, ei saa sellega põhjendada puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmist käesoleval juhul. On selge, et taotluses võib esineda ka selliseid puudusi, mille kõrvaldamine võimalik ei ole. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine on mõeldav ja põhjendatud siis, kui tegemist on kõrvaldatava puudusega. Käesoleval juhul oli RIA juba taotlusega esmasel tutvumisel tuvastanud puuduse ja oli sellest teavitanud ka kaebajat. Kuigi meetme määrus § 15 lg 3 näeb eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise alustena ette: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele;2) taotleja ei ole § 13 lõige 7 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud, siis arvestades eespooltoodud seisukohta STS 2007-2013 § 15 lg 2 kohaldatavusest, saab meetme määruse §

15 lg 3 p 1 alusel nõuetele ( s.o. meetme määruse § 11 lg 4 kohaselt STS 2007-2013 § 15 lg 1 sätestatud nõuetele) mittevastavaks tunnistada taotluse, kui STS 2007-2013 § 15 lg 2 alusel on puudused jäetud tähtajaks kõrvaldamata. Seega ei tulene meetme määruse § 15 lg-st 3 STS 2007-2013 § 15 lg 2 kohaldamatus.

18. Riigikohus on 15.02.2005.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-90-04, käsitledes põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuse saamiseks esitatud taotluse menetlust, leidnud, et vaatamata sellele, et investeeringutoetuste taotlemise , taotluste menetlemise ja toetuse mmaksmise korrast tulenevalt antakse esmalt tähtaeg ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks ning ilmsete ebatäpsuste tähtajaks kõrvaldamata jätmine on Vabariigi Valitsuse 28.06.2001.a. määrusega nr 216 kehtestatud Korra § 13 lg 3 p 31 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise üks alus, toimivad siinkohal ka haldusmenetluse üldpõhimõtted (haldusorgani selgitamisja nõustamiskohustus, akti adressaadi võimalus anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente).

Viidatud regulatsioonist ei tohiks järeldada, et taotlusi menetleva haldusorgani kohustused taotluses ebatäpsuste kõrvaldamisel peaksid piirduma vaid ühekordse tähtaja andmisega taotlejale. Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele.

Riigikohus rõhutas, et struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, mistõttu õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides on eriti oluline taotleja ja haldusorgani koostöö tagamine .Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda.

Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul, milliste hulka kuulub ka toetustaotluste menetlus. Lisaks märgib kohus, et vastustaja seisukohtade ja sellest tulenevalt asjassepuutuva meetme määruse tõlgendamise ekslikkust kinnitavad muuhulgas ka „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” teises prioriteetses suunas -ettevõtluse uuendusja kasvuvõime , milles samuti on Majandusja Kommunikatsiooniministeerium rakendusasutuseks, vastu võetud meetme määrustes sätestatud taotluste menetlemise korrad, mis kooskõlas ülaltoodud seisukohtadega näevad taotluse menetlemist reguleerivates punktides 13 ette mitte ainult selgituste ja lisainformatsiooni ,vaid ka taotluse täienduste või muudatuste küsimist.

Näiteks majandusja kommunikatsiooniministri 13.08.2008 määrus nr 71 ”Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord”, milles on taotlemine eeltaotluse etapis ette nähtud voorudena; majandusja kommunikatsiooniministri 02.11.2009 määrus nr 106 ”Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise tingimused ja kord”, mille puhul on tegemist voorulise taotlemisega ,jt.

19. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus , et taotluste menetlemisel ja vaideid lahendades on RIA seadusevastaselt jätnud rakendamata STS 2007-2013 § 15 lg 2 ning on sellest tulenevalt teinud õigusvastaselt otsused eeltaotluste muutmata versioonide kohta. Seega on tegemist olulise menetlusveaga, mis võis mõjutada asjas tehtavat otsust ning milline rikkumine toob endaga kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Kaebaja on kaebuses märkinud, et isegi kui eeltaotluste muutmine ei oleks olnud võimalik, siis pole sugugi selge (ja käskkirjades pole vastavale alusele viidatud), et kasutatud arvutite taastamine ei ole vooru temaatikat arvestades abikõlblik tegevus. Asja arutamisel on kaebaja rõhutanud, et vaidluse esemeks ei ole küsimus arvutite taastamise kulude abikõlblikkusest ning kaebuse esitaja tahe ei ole suunatud esialgselt esitatud taotluste edasisele menetlemisele.Seega küsimus kasutatud arvutite taastamise abikõlblikkusest väljub käesoleval juhul kaebuse piiridest.

V MENETLUSKULUD

20. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS §

93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb kantud menetluskuluna esindaja kulu summas 1111, 37 euro väljamõistmist vastustajalt.Taotlus on põhjendatud, kulu kandmine tõendatud ning esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Samuti on kaebuse esitaja 01.12.2010 tasunud riigilõivu 3 haldusakti vaidlustamise ja esialgse õiguskaitse taotluse eest kokku summas 950 krooni (60, 72 eurot)( tl 68), 09.12.2010 määruskaebuse esitamise eest 200 krooni ( 12,78 eurot) ( tl 96). Eeltoodust tulenevalt moodustab menetluskulu kokku 1184, 87 eurot.

Lea Kuuse kohtunik