2-11-725/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

5. aprill 2011

Tsiviilasja number 2-11-725

Kohtuasi KT (seaduslik esindaja OT) versus MU elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: KT (isikukood XXX, elukoht XXX) o Hageja seaduslik esindaja: OT (isikukood XXX, elukoht XX); o Hageja lepinguline esindaja kohtumenetluses Sergei R (Osaühing POIQWE ) o Kostja: MU(isikukood XX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON:

1. Kinnitada kokkulepe, mille kohaselt kostja MU kohustub tasuma oma tütre KT ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot alates juunist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 15. kuupäevaks OT pangakontole nr XXXXXXXXXX(Danske Bank A/S), märkides selgitusena „Elatis“.

2. Kinnitada kokkulepe, mille kohaselt kostja MU kohustub tasuma oma tütre KT ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 70 (seitsekümmend) eurot aprillis ja mais 2011, kusjuures elatis tuleb maksta selle kuu, mille eest elatist makstakse,

15. kuupäevaks OT pangakontole nr XXXXXXXXXX (Danske Bank A/S), märkides selgitusena „Elatis“.

3. Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja MU kohustub tasuma oma tütre KT ülalpidamiseks elatusraha võlgnevuse summas 630 (kuussada kolmkümmend) eurot perioodi juuli 2010 kuni märts 2011 (incl) eest neljakümne kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul, so alates juulist 2011 kuni detsembrini 2014 (incl), kusjuures elatise võlgnevuse osamakse (suurusega 15 eurot kuus) tuleb tasuda hiljemalt selle kuu, mille eest võlgnevuse osamakset tasutakse, 15. kuupäevaks OT pangakontole nr XXXXXXXXX (Danske Bank A/S), märkides selgitusena „Elatise võlgnevus“.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-725 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3).

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on KT (seadusliku esindaja OT kaudu) hagi MU vastu elatise nõudes. Hagi esitati 7. jaanuaril 2011. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 5. aprillil 2011 jõudsid hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja ja kostja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega saab käesolevas hagis hagejaks olla laps ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse isa OT) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on elatise minimaalmääraks 139,01 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes lapse huvidest ning hageja seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula