2-11-10953/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 05. aprill 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-11-10953 H.M. versus K.M. Hagi ese elatise saamiseks tsiviilasja hind 1251,09 eurot Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja H.M. (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxx xx-x, xxxxx,xxxxxxxx xxxx) Hageja esindaja D.L. (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxx xx-x, xxxxx,xxxxxxxxx xxxx) Kostja K.M. (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxx x, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi täielikult. 1.1.Välja mõista K.M.lt elatis 139.01 eurot igakuiselt H.M. (isikukood xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 14. märtsist 2011 kuni H.M. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx. 1.2.Anda õigus D.L.le alaealise lapse H.M.le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. 1.3. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. 1.4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Selgitada: 2. vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 2.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 2.2.TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2.3.kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt soovib hageja esindaja lapse ülalpidamiseks kostjalt 139,01 eurot kuus alates 14.03.2011. Kostja võttis hagi õigeks ja on nõus tasuma elatist 139,01 eurot kuus alates 14.03.2011. Pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

2 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 96, § 97, § 99 sätete alusel.

Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 . PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Kohus leiab, et lähtudes nimetatud sättest tuleb elatis välja mõista alaealisele lapsele. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigusi esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Seega lapse emal D.L.l oli seadusest tulenev õigus esitada hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks alaealisele lapsele. Hageja poolt esitatud asjaoludest ja kostja õigeksvõtust lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime. Seega on alaealiste isikute võime iseseisvalt tehinguid teha piiratud, mistõttu ei saa nad ka oma arvel olevat raha ise käsutada ega mõtlematult ära kulutada. Eeltoodu alusel tuleb anda õigus emale kui hagejale alaealisele lapsele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealiste lapse ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud.

Silvi Maiste

Kohtunik