2-11-13839/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-13839

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2011.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-13839 Tsiviilasi

OÜ LHhagi JK’i vastu võlgnevuse 9 565.30 euro, viivise 5 325.60 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 9 565.30 eurot Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ LH(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Sergei P (Negonovsky Law Office Ltd ) Kostja JK (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON Keelduda OÜ LHhagi JK’i vastu võlgnevuse 9 565.30 euro, viivise 5 325.60 euro ja lisanduva viivise nõudes menetlusse võtmisest ning tagastada see koos lisadega pärast määruse jõustumist hagejale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-13839, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Asjaolud OÜ LH(hageja) esitas 28.03.2011 Harju Maakohtule hagi JK’i (kostja) vastu võlgnevuse 9 565.30 euro, viivise 5 325.60 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi XXXXXX, Tallinn omanik ning hageja osutab elamule XXX, Tallinn haldusja hooldusteenuseid vastavalt haldusja hoolduslepingule XXX. Hageja on XXX elamu valitseja vastavalt korteriomandi seaduse (KOS) § 20 sätestatule.

2-11-13839

2

Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus näeb nimetatud sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.

Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-146-10, p 10). Seega ei saa OÜ LH esitada ise hagejana kostja vastu hagis märgitud nõuet.

Lähtudes eeltoodust, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu kuulub hageja poolt käesolevas tsiviilasjas hagiavalduselt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 lähtuvalt tagastamisele. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 tagastab kohus riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tagastatavast summast arvatakse maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

2-11-13839

3

Meeli Kaur kohtunik