2-10-15092/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-15092

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2011.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-15092 Tsiviilasi Raul Hundi hagi Moonika Käppa ja Priit Soa vastu 2 812.11 euro (44 000 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 2 812.11 eurot

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Raul Hunt - hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tartu tn. 8, 71020 Viljandi, e-post mart.sikut@sikutiab.ee ); - kostja Moonika Käppa - kostja Priit Soa Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Raul Hundi hagi Moonika Käppa ja Priit Soa vastu 2 812.11 euro (44 000 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks. 2. Välja mõista Moonika Käppalt ja Priit Soalt solidaarselt 5 624.23 eurot (viis tuhat kuussada kakskümmend neli eurot ja 23 senti) Raul Hundi kasuks. 3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega 1. Jätta menetluskulud solidaarselt Moonika Käppa ja Priit Soa kanda. 2. Välja mõista Moonika Käppalt ja Priit Soalt solidaarselt menetluskulud 663.41 eurot (kuussada kuuskümmend kolm eurot ja 41 senti) Raul Hundi kasuks.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE Raul Hunt esitas Tartu Maakohtusse hagi Moonika Käppa ja Priit Soa vastu 27.05.2007 antud võlatunnistuse alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks 5 624.23 eurot/88 000 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 2 812.11 eurost/44 000 kroonist ja viivistest 2 812.11 eurost/44 000 kroonist. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda.

KOSTJA VASTUS Kostjad esitas 14.jaanuaril 2011.a kohtule vastuse, milles võtavad nende vastu esitatud hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostjad on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 7 500 krooni so. 479.34 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud 2 880 krooni so. 184.07 eurot. 03.03.2011 edastas kohus kostjatele hageja menetluskulude nimekirja. 11.03.2011 vastasid kostjad, et on hageja poolt esitatud menetluskuludega nõus.

Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 44 000 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 7 500 krooni so. 479.34 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu

suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 479.34 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust (hagihinda) ning tsiviilasja juriidilist olemust, siis peab kohus hageja õigusabikulusid summas 184.07 eurot põhjendatuks. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 663.41 eurot (479.34 + 184.07). Kohus mõistab nimetatud kulu solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.

Kohtunik