2-10-56531/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-56531

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-56531

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Kristina Paide vastu 5959,53 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3649,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

- hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Triin Marran (e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

- kostja Kristina Paide

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Kristina Paide vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks 01.04.2008 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0801594/15st,

21.08.2008

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0803532/95st ja 29.09.2008 sõlmitud krediidilepingu nr 0855612/96rk alusel tekkinud

võlgnevus

5767,79 eurot,

millest

3447,22 eurot

on

tagastamata

krediidisumma,

501,28 eurot intress, 169,37 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1639,32 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 11.11.2010 seisuga ja 10,61 eurot lepingu sõlmimise tasu.

3. Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks alates 12.11.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 2657,57 euro täieliku tasumiseni viivis 24,73% tagastamata

krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 1556,62 eurot.

4. Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks alates 12.11.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 597,92 euro täieliku tasumiseni viivis 33,51% tagastamata

krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 251,29 eurot.

5. Jätta välja mõistmata Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu

191,73 eurot.

6. Jätta välja mõistmata Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks alates 12.11.2010 kuni

tagastamata krediidisumma 191,73 euro täieliku tasumiseni lisanduv viivis 0,25%

tagastamata krediidisummalt päevas.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta hageja muudest

2(3)

menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema

enda kanda.

Välja mõista Kristina Paidelt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 636,25 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

BIGBANK AS

võib

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte

hiljem

kui

viie

kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kristina Paide võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0855612/96rk järgi tuleb jätta

välja mõistmata.

Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-l 8.4, mis sätestab,

et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja

laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud

kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase

viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks

3000 krooni (191,73 euro) suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni (35,15 eurot).

Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 30.10.2008 kuni 11.11.2010 eest

27 243,33 krooni (1741,17 eurot), kuid hageja vähendab käsitlustasu nõude 3000 kroonini

(191,73 euroni).

Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast

sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu

rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on

laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist.

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise

olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.

Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette

võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on

lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes

sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi.

Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole

tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad

3(3)

eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla

tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas

nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust

ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Eeltoodust

tulenevalt

leiab

kohus,

et

käsitlustasu

kokkulepe

krediidilepingus

nr 0855612/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine, mistõttu jätab

kohus kostjalt hageja kasuks käsitlustasu välja mõistmata.

2. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,25 % päevas põhinõudelt, s.o

3000 kroonilt (191,73 eurolt), alates 12.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367

järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks.

Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 11.11.2010 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 5572,50 krooni (356,15 eurot), kuid hageja ise nõuab

kostjalt sellest 3000 krooni (191,73 eurot), sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega.

Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei

ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise

põhieesmärgiks

on

rikkumisega

võlausaldajale

kaasneva

kahju

sissenõudmise

lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui

rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on

arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.

Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 5572,50 krooni

(356,15 eurot), lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu

suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks

lisanduva viivise alates 12.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni

(191,73 euro) täieliku tasumiseni välja mõistmata.

3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173

lg-st 1 ja 4.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb

jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 97% kostja kanda ja 3%

hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

4. TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

636,25 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543,25 eurot ja 97% õigusabikulust

95,87 eurost).

Kohtunik