3-11-218/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-11-218 Määruse kuupäev 04.04.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla tegevuse (seonduvalt ööl vastu 2. oktoobrit 2010. a kaebajal esinenud haigushooga) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.04.2011 kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus haldusasjas nr 3- 11-218 Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (HKMS § 11 lg 31 p 5); 2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale; 3. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 26.01.2011. a laekus Tartu Halduskohtule Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt oli J. Kolesnikovil ööl vastu 2. oktoobrit 2010. a järjekordne astmahoog. Kaebaja vajutas kutsungi nuppu, aga valvur üldse ei reageerinud kaebaja palvele ning hiljem (umbes tunni aja pärast) hakkas valvur kaebaja peale luugi kaudu karjuma. Lõpuks valvur avas ukse ja sisenes kambrisse koos meedikuga. Läbivaatuse ja abi osutamise asemel hakkasid nad mõlemad kaebajat solvama ja kaebaja magavat kambrikaaslast süüdistama. Lõpuks jäeti kaebaja abita ja valvur koos meedikuga lahkus. Kaebaja märgib, et ta piinles veel kaua lämbumise ja kõrgendatud vererõhu tõttu, pärast hakkas kaebajal ninast verd jooksma ja ta kaotas teadvuse. Juhtunust sai kaebaja šoki ja stressi ning langes pikaks ajaks depressiooni. Kaebuse kohaselt esitas J. Kolesnikov eelnevaga seoses vangla direktorile vaide, mille vastusest sai kaebaja aru, et keegi ei hakka juhtunut uurima. Seejärel kirjutas kaebaja vangla direktorile vaide, et eelnevas vastuses ei ole midagi öeldud valvuri ja meediku tegevusest ning palus läbi viia kõnealuse juhtumi uurimise. Kaebaja märgib, et mingit

2 uurimist ei toimunud ning ta ei saanud oma vaidele vastust, kuigi palus, et tema kaebus ja vaie edastataks Kaitsepolitseisse ja Justiitsministeeriumile. Seejärel kirjutas kaebaja kolmandat korda vangla direktorile vaide, aga sai vastuse, et keegi ei kavatse midagi teha ja isegi kommenteerida. Kaebaja palub tunnistada valvuri ja meediku toimingud õigusvastaseks ja inimsusevastaseks ning võtta nad vastutusele. Samuti palub kaebaja kohtul tunnistada vangla süüdi selles, et keegi ei hakanud juhtunut uurima, kaebajale anti absurdseid, valelikke ja mõttetuid vastuseid ning kaebaja vaiet ei saadetud Kaitsepolitseisse ja Justiitsministeeriumile.

2. Tartu Halduskohus jättis 17.02.2010. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta ning selgitas kaebajale, milliseid taotlusi saab halduskohtule HKMS §-i 6 sätestatut järgides esitada. Kohus palus kaebajal välja tuua ka põhjendatud huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel. J. Kolesnikovil tuli tasuda ka riigilõiv.

3. 03.03.2011. a saabus Tartu Halduskohtule J. Kolesnikovi kaebuse täpsustus, millele on lisatud ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kaebaja märgib, et valvuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamine annab talle võimaluse esitada kahju hüvitamise taotluse ning taotleda süüdlase vastutusele võtmist. Seoses sellega, et halduskohus ei saa arutada meedikute käitumist, siis palub kaebaja saata tema kaebuse see osa, mis puudutab meedikute tegevust, maakohtusse. Samuti palub kaebaja kohtul talle välja saata tema kaebuse koopia ja selle lisad.

4. Tartu Halduskohus 08.03.2011. a määrusega tagastas J. Kolesnikovi kaebuse osaliselt Tartu Vangla arsti tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.

5. Tartu Halduskohus jättis 08.03.2011. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas teistkordselt käiguta. Kuna kaebaja põhjendatud huviks oli kaebuses märgitud hilisem kahjunõude esitamine, siis tuli kaebajal kohtule seetõttu täpsustada valvuri tegevusega tekkinud kahju.

Kohtu seisukoht

6. J. Kolesnikov on kaebuses taotlenud nii meediku kui ka Tartu Vangla valvuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seonduvalt ööl vastu 2. oktoobrit 2010. a tal tekkinud astmahooga. Kuna tervishoiuteenuse osutamise või osutamata jätmise üle tekkinud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse, siis tagastas kohus J. Kolesnikovi kaebuse meediku tegevuse osas. Tartu Vangla valvuri tegevuse õigusvastasus seisnes kaebusest nähtuvalt väidetavalt selles, et valvur ei reageerinud kaebaja kutsele koheselt ning seejärel solvas kaebajat ja karjus tema peale.

HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks on J. Kolesnikov märkinud hilisema kahjunõude esitamise.

Kohus palus kaebajal täpsustada, milles talle valvuri tegevusega tekkinud kahju seisneb ning esitada kohtule võimalikud tõendid kahju tekkimise kohta, ent J. Kolesnikov kohtule tekkinud kahju ei täpsustanud ega tõendanud.

3 Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamisel piisava põhjendatud huvina aktsepteeritud kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-40-10). Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2010. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-88-09).

Kaebusest nähtuvalt on J. Kolesnikovile Tartu Vangla poolt arstiabile ligipääs vaidlusaluse intsidendi toimumise ajal võimaldatud ning vaidlus ja tõenäoline kahju tekkimine on eelkõige meediku tegevusega seonduv. Valvuri poolt kaebajale põhjustatud väidetavat kahju ei ole kaebaja pidanud vajalikuks ka ise täpsustada ega tõendada, mistõttu on see paljasõnaline. Arvestades käesoleva kaebuse asjaolusid leiab kohus, et valvuri tegevusega ei saanud kaebajale tekkida sellist kahju, mis võiks riigivastutuse seaduse sätete alusel hüvitamisele kuuluda. Seetõttu on kohtu arvates kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd hilisem kahjunõue pole käesoleval juhul põhjendatud huvina tõsiseltvõetav, on tuvastamiskaebus põhjendatud huvi puudumise tõttu perspektiivitu.

HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud. Kaebust saab lugeda perspektiivituks eelkõige siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. juuni 2010. a määrust asjas nr 3-3-1- 20-10).

Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes on põhjendatud huvi puudumise tõttu ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu kuulub kaebus haldusasjas nr 3-11-218 HKMS § 11 lg-st 31 p 5 alusel tagastamisele.

Maare Aloe kohtunik