2-10-39796/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2011.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-39796 Tsiviilasi HJ(endise nimega A) hagi MKvastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise, tagajärgede kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: HJ(endise nimega A) (isikukoodXXX; elukoht: XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Mati Maksing (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e-post: mati.maksing@advokaat.ee); Kostja: MK(isikukood: XXX elukoht registris: XXX; elukoht avaldusesXXX). RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja HJja kostja MKvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostja MK(isikukood XXX) kohustub lõpetama hagejale HJ(isikukood XXX) kuuluva kinnistu aadressil XXX (Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX) omandiõiguse rikkumise; 1.2 Kostja MK kohustub hüvitama hagejale HJ omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju, täpsemalt taastama kinnistu kaguserva paigutatud kinnistut edelapiirist kuni kirdepiirini läbivad veeja heitvee (kanalisatsiooni) magistraaltorude asukohas (kompromissile lisatud plaanil markeeritud ala) kinnistul tavapärane pinnas (sügavusega vähemalt 20 cm, sh eemaldades ja vedades ära praegu selles asukohas olevad kivid) ja haljastus (kasvav muru ja vähemalt 120 cm kõrgused

kasvavad puud, milleks on kas seitse kadakat "Plumosa Aurea" või viis harilikku mändi "Watereri" või viis mägimändi "Mughus"); 1.3 Eespool punktides 1.1. ja 1.2 märgitud kohustuste täitmise tähtpäev on 1. juuli 2011 ning nende kohustuste täitmist saab tõendada aktiga, millel on täitmise vastuvõtmise kinnitus, vastuvõtmise kuupäev ja hageja allkiri;

1.4 Kostja hüvitab hagejale osaliselt kohtueelse menetlusega seotud kulud summas 800 (kaheksasada) eurot ja osaliselt kohtumenetluse kulud summas 800 (kaheksasada) eurot (kokku 1 600 eurot) tasudes alates 10. aprillist 2011 igakuiselt kümnendal kuupäeval hagejale 14 osamakset summas 114,29 (ükssada neliteist eurot ja 29 senti) eurot (viimane osamakse 10. mail 2012 summas 114,23 eurot); hageja arvelduskonto on nr XXXXXXXXXX(Swedbank); 1.5 Kui kostja ei täida tähtaegselt eespool punktides 1.1 ja 1.2 märgitud kohustusi, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda hagejale leppetrahvi 5 (viis) eurot päevas; 1.6 Kui kostja ei täida tähtaegselt eespool punktis 1.4 märgitud rahalist kohustust, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda hagejale viivist 0,2 % tasumata summast päevas; 1.7 Kui kostja on eespool punktides 1.1 ja 1.2 märgitud kohustuste täitmisega viivituses enam kui üks kalendrikuu, siis kohustub kostja tasuma hagejale ühekordse hüvitise summas 6 365,60 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend viis eurot ja 60 senti) eurot; selle hüvitise tasumine ei vabasta kostjat eespool punktides 1.4, 1.5 ja 1.6 lepitud kohustuste täitmisest, kuid leppetrahvi arvestus ja lõpeb selle päeva seisuga, millal käesolevas punktis kokku lepitud ühekordse hüvitise summa on lõplikult tasutud; 1.8 Kompromissis kokku lepitud rahaliste kohustuste täitmise puhul loetakse esimesena tasutuks juba sissenõutavaks muutunud viivised, teisena leppetrahv, kolmandaks kohtueelse menetluse kulude hüvitis, neljandaks kohtumenetluse kulude hüvitis, viiendaks ühekordne hüvitis. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-39796, HJ(endise nimega A) hagi MKvastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise, tagajärgede kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudes.

3. Poolte menetluskulud, mille jaotust ei ole kompromissis kokku lepitud, jäävad poolte endi kanda.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada HJ(endise nimega A) (isikukood: XXX) poolt tasutud pool riigilõivust summas 319,55 (kolmsada üheksateist eurot ja 55 senti) eurot, hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS Swedbank selgitusega „osaline riigilõivu tagastamine“. 5. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on HJ(endise nimega A) hagi MKvastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise, tagajärgede kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudes.

Pooled esitasid 23.03.2011.a. kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kohtu poolt kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja tsiviilasja menetluse lõpetamisest. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled paluvad kanda kohtul kompromissi kohtumääruse jõustumisel pool hageja tasutud riigilõivust hagejale tema poolt osundatud arvele. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kompromissi sõlmimisel kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamisest kohtumäärusele, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissi ja lõpetab menetluse. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud, mille jaotust ei ole kompromissis kokku lepitud, jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 ja p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu kokku summas 10 000 krooni ehk 639,11 eurot, milles 319,55 eurot kuulub HJ(endise nimega A) tagastamisele.

Peeter Pällin Kohtunik