2-09-37321/34 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-09-37321

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2011. a, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Kohtuasi

Eesti Vabariigi hagi SEAS-i vastu tasu alandamiseks ja võla

saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu, asukoht

Tõnismägi 5a, Tallinn), lepingulised esindajad advokaadid Arne

Ots (arne.ots@rln.ee) ja Neve Uudelt (neve.uudelt@rln.ee);

Kostja SEAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn (meelis@kaasik.ee);

Kolmas isik OÜ E (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Asko Pohla (a.pohla@phlaw.ee).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Eesti Vabariigi ja SEAS-i vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Hageja kinnitab, et ta ei ole käsutanud hagi asjaoludest tulenevat, hagi esemeks olevat nõuet

kostja vastu.

1.2. Pooled

on

kokku

leppinud,

et

kostja

teostab

kompromissi

täitmise

korras

tasuta

XXXasuva

vangla

kompleksi

kõigi

hoonete

(edaspidi “Hooned” v.a hooldusteenistuse hoone), põrandaaluse olmekanalisatsiooni ja

sajuveekanalisatsioonisüsteemi (edaspidi “Kanalisatsioonisüsteem“) rekonstrueerimiseks vajalikud

tööd (edaspidi „Tööd“). Tööde hulka kuuluvad kõik projekteerimis-, ehitus-, rekonstrueerimis- ja

muud

tööd,

mis

on

vajalikud

Kanalisatsioonisüsteemi

rekonstrueerimiseks

ja

selle

eesmärgipäraseks kasutamiseks, sealhulgas:

1.2.1. Tööde nõuetekohaseks teostamiseks, vastuvõtmiseks ja Kanalisatsioonisüsteemi ja Hoonete

ning nendes asuvate seadmete edasiseks ekspluatatsiooniks vajalike projektide ja muude

projekteerimistööde, töö-, detail-, toote-, teostus- ja montaažijooniste ning muu täite- ja

töödokumentatsiooni (edaspidi

„Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioon“) koostamine,

kooskõlastamine ja Hagejale üleandmine;

1.2.2. Tööde

nõuetekohaseks

teostamiseks

vajalike

või

sellega

seotud

uurimis-

ja mõõdistustööde teostamine;

1.2.3. mistahes muude tööde tegemine, teenuste osutamine või ülesannete täitmine, mis ei nähtu

otseselt kompromissist, kuid mille tegemine on vajalik kompromissile vastavate

Tööde

tegemiseks,

Kanalisatsioonisüsteemi

rekonstrueerimiseks

ning

Tööde

ja

Kanalisatsioonisüsteemi eesmärgipäraseks, takistusteta ja nõuetele vastavaks kasutamiseks,

sealhulgas Tööde tegemiseks vajalike seadmete, materjalide ja muude asjade hankimine

ja/või

paigaldamine.

Tööde

hulka

ei

kuulu

üksnes

niisuguste

Tööde

või

Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega seotud tööde tegemine, materjalide hankimine

või muude ülesannete täitmine, mis on kompromissis otseselt sätestatud hageja ülesandena.

1.3. Kostja kohustub teostama Tööd oma kulul ning kandma täies ulatuses kõik Tööde teostamisega

seotud või sellega kaasnevad kulud (sh. ehitusplatsi koristamise ja korrashoiu, vee ja elektri kulu

jms). Hageja ei ole kohustatud tasuma Tööde teostamise eest ega hüvitama kostjale mistahes

kulutusi, mida kostja on seoses Tööde teostamisega või Tööde teostamise tõttu või sellest

tulenevalt kandnud või kannab tulevikus.

1.4. Kostja koostab koostöös hagejaga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul

kompromissi jõustumisest projektiplaani, milles sätestatakse Tööde kavandatav järjestus, Tööde

teostamise ajakava ning muud olulised näitajad (edaspidi „Projektplaan“) ning esitab selle

läbitöötamiseks ja kooskõlastamiseks hagejale. Kostja peab Projektiplaani koostama arvestades

punktis 1.18. sätestatud Ehituse Tähtaega. Hageja esitab Projektiplaanile omapoolse

kooskõlastuse või omapoolsed motiveeritud vastuväited esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe

kuu jooksul arvates selle hageja poolt kättesaamisest. Projektplaan loetakse vastuvõetuks, kui

hageja on Projektplaani kirjalikult kooskõlastanud. Projektiplaani kooskõlastamine hageja poolt ei

vähenda kostja vastutust võimaliku kompromissi rikkumise korral.

1.5. Tööde osaks olevad projekteerimistööd ning nende käigus koostatud Rekonstrueerimise

Projektdokumentatsioon peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ja olema kooskõlas

vastavate standarditega. Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioon peab olema teostatud

kvaliteediga, mida saab oodata hoolsalt, eriteadmisi omavalt projekteerijalt.

1.6. Rekonstrueerimise

Projektdokumentatsioon

peab

sisaldama

vähemalt

alltoodud

andmeid ja võtma arvesse alltoodud asjaolusid:

1.6.1 Torustike plaanilahendus ja kalded;

1.6.2 Torustike

materjal

(eelistatavalt

malmtorustik),

kusjuures

kasutada

tuleb

survekanalisatsiooni torusid koos vastavate liitmikega;

1.6.3 Isolatsioon,

kusjuures

torustiku

soojaisoleerimise

eesmärgil

tuleb

isoleerida

torud

nende

perimeetril.

Isolatsiooni

kate

peab

vastama

keskkonnakaitse nõuetele;

1.6.4 Torustike

kinnitamine

(sh.

kinnitite

tüüp,

kinnitite

normatiivne

kandevõime

ja kinnitite suurim vahekaugus);

1.6.5 Sõlmede lahendused, sealhulgas:

a) püstiku horisontaaltorustikuks üleminek;

b) riputi kinnitamine põrandapaneeli ning toru ja riputi ühendus, sh. täpsemalt

hargmike kinnitus;

c) torustiku paiknemine vahelaepaneeli ja pinnase suhtes, st. täpsemalt tuleb

näidata, et põrandaalune pinnas ei või olla torule koormuseks;

d) torustiku läbiviik soklipaneelist, võttes arvesse võimaliku territooriumil paiknevate

torustike ja rasvapüüdurite täiendava vajumi (ca. 10 cm);

e) ühendamine

välise

kanalisatsioonisüsteemiga,

võttes

arvesse

võimaliku

territooriumil paiknevate torustike ja rasvapüüdurite täiendava vajumi (ca. 10 cm);

1.6.6. Administratiivhoone (A-hoone) rasvapüüduri võimsusega seonduvad probleemid (A-hoone

rasvapüüduri võimsus ei ole ilmselt piisav vangla reostuskoormuse vastuvõtmiseks).

Võimalusel juhtida toiduvalmistamisega seotud kanaliseeritav vesi rasvapüüdurist mööda.

1.7. Projekteerimistööd või nende kooskõlastamiseks esitatavad osad loetakse vastuvõetuks, kui Hageja

on vastava projektdokumendi või selle osa kirjalikult kooskõlastanud. Hageja kooskõlastus ei

vähenda Kostja vastutust võimaliku kompromissi rikkumise korral.

1.8. Kostja peab teostama Tööd vastavalt kompromissile nii, et Tööd vastaks nende vastuvõtmisel Hageja

poolt kõigile kompromissist tulenevatele nõuetele (Tööde vastavus kompromissi tingimustele). Tööd

loetakse

vastavaks

kompromissi

tingimustele,

kui

Tööd

vastavad

Rekonstrueerimise

Projektdokumentatsioonile ning muudele Kompromissist tulenevatele nõuetele, samuti kehtivatele

õigusaktidele, standarditele ja normidele. Seejuures peavad Töödel või nende esemel olema kõik

õigusaktidega nõutavad load, kooskõlastused, litsentsid, sertifikaadid, heakskiidud, kinnitamised,

passid jms ning Tööd, nende esemeks olev Kanalisatsioonisüsteem või selle osad peavad olema

läbinud kõik õigusaktidega nõutavad kontrollid ja muud protseduurid. Kompromissis otseselt

sätestamata osas peavad Tööd vastama tavaliselt sarnastele töödele esitatavatele nõuetele, olema

tehtud vastavuses hea ehitustavaga ja/või võimaldama hageja poolt Tööde teostamisega taotletud

eesmärgi saavutamist ja Tööde kasutamist.

1.9. Kostja

kohustub

tegema

Tööde

osaks

olevad

ehitustööd

Rekonstrueerimise

Projektdokumentatsioonis määratud kvaliteediga. Kui kvaliteediklass ei kajastu Rekonstrueerimise

Projektdokumentatsioonis, tuleb Tööd teha Ehituse Üldistes Kvaliteedinõuetes RYL 2000 toodud

vastavatüübilistele hoonetele ja rajatistele kehtiva kvaliteediklassi kohaselt ja olema teostatud

vähemalt kvaliteediga, mida saab oodata hoolsalt, eriteadmistega ehitusettevõtjalt.

1.10. Kostja peab hankima oma kulul kõik Tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja tehnika, ehitustooted

ja

muud

materjalid

ning

vahendid.

Ehitustooted

peavad

vastama Rekonstrueerimise

Projektdokumentatsioonis sätestatule ning olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja peab

esitama hagejale heakskiitmiseks andmed kasutatavate ehitustoodete kohta, mis erinevad

Rekonstrueerimise Projektdokumentatsioonis toodust või pole neis üheselt määratletud, esitades

võimalusel vastavad tootenäidised. Nimetatud ehitustooteid tohib kasutada alles pärast nende

heakskiitmist hageja poolt. Hageja heakskiit ei vähenda kostja vastutust võimaliku kompromissi

rikkumise korral.

1.11. Kostja peab tagama oma lepinguliste kohustuste kohaseks ja õigeaegseks täitmiseks vajaliku

piisava hulga tööliste ja juhtivpersonali viibimise ehitusplatsil kogu Tööde teostamise aja jooksul.

Hageja põhjendatud nõudel peab kostja viivitamatult suurendama Tööde tegemiseks kasutatava

personali hulka. Kostja poolt Tööde tegemisel kasutatavad alltöövõtjad peavad vastama

õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning omama piisavat kogemust ja muid vajalikke eeldusi

vastava Tööde osa teostamiseks. Kostja on teadlik ja nõustub, et iga kompromissi täitva kostja

töötaja või alltöövõtja vangla territooriumile lubamiseks tuleb kostja töötajal või alltöövõtjal

esitada vangla sissepääsuluba ja isikut tõendav dokument. Isikutele kohaldatav vangla pääslakord

on sätestatud justiitsministri 1. aprilli 2003 määruses nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse

täideviimise üle järelevalve korraldamine“ ja Tartu Vangla kodukorras.

1.12. Kostja tagab, et Tööde teostamisel järgitakse kõiki ohutustehnika-, tuleohutuse-, töökaitse-,

keskkonna ja muid üldiseid nõudeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja eeskirjadele. Kostja on

teadlik, et Töid teostatakse ekspluatatsioonis oleva vangla territooriumil ning kohustub korraldama

ning tagama Tööde teostamise viisil, mis häirib ja/või piirab vangla tegevust lühima võimaliku aja

ning vähimas võimalikus ulatuses. Vangla ekspluatatsioon peab kompromissi täitmise ajal olema

tagatud. Tööde teostamisel kohustub kostja tingimusteta arvestama ja järgima Tartu Vangla

territooriumil kehtivaid julgeoleku- ning sisekorranõudeid ja hageja sellistest nõuetest tingitud

korraldusi.

1.13. Kostja kannab igasugust Tööde hävimise, kahjustumise või halvenemise riski kuni Tööde lõpliku

vastuvõtmiseni hageja poolt. Hageja tagab, et kinnipeetavatel ei ole juurdepääsu ehitusplatsile, millel

Töid teostatakse. Kui kostjale tundub, et kinnipeetavatel on olnud juurdepääs Töödele, tuleb kostjal

sellest hagejat hiljemalt järgmisel päeval kirjalikult teavitada, vastasel korral ei ole kostjal õigus

nimetatud asjaolule hiljem tugineda.

1.14. Kostja on kohustatud järgima hageja poolt Tööde teostamise kohta antud juhiseid. Kostja on

kohustatud hagejat viivitamatult kirjalikult hoiatama, kui hageja juhisest kinnipidamine võib olla

vastuolus hageja huvidega või tuua kaasa Tööde mittevastavuse kompromissi tingimustele ning

põhjendama hoiatuse põhjuseid; sellist juhist võib Kostja järgida alles pärast juhise kirjalikku

kinnitamist hageja poolt.

1.15. Kostja peab lubama hagejal, omanikujärelevalvel ja muudel selleks õigustatud või hageja poolt

volitatud isikutel kontrollida igal ajal Tööde teostamist ning kompromissist tulenevate kostja

kohustuste täitmist ning esitama kõik eespool toodud isikute poolt nõutud andmed. Järelevalve

teostamine ei vähenda kostja kohustusi, sealhulgas kohustust teostada järelevalvet Tööde teostamise

üle, samuti ei välista, piira ega vähenda järelevalve teostamine kostja vastutust võimaliku

kompromissi rikkumise korral ega kostja vastutust ehitusgarantii alusel. Hageja võib esitada

piiranguteta ehitusgarantiist tulenevaid nõudeid või tugineda Tööde mittevastavusele kompromissi

tingimustele sõltumata sellest, et vastav asjaolu oli järelevalvet teostavale isikule teada või pidi talle

teada olema.

1.16. Kostja tagab Tööde nõuetekohase dokumenteerimise ning ehituspäeviku nõuetekohase pidamise.

Töövõtja järgib Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002 määruses nr 71 „Eri

liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ sätestatud nõudeid.

1.17. Kostja on kohustatud hankima oma kulul kõik load, litsentsid, kooskõlastused, kinnitused või

sarnased dokumendid, mille saamine on vajalik Tööde teostamiseks või mille saamine või

olemasolu on muul viisil seotud või vajalik Tööde tegemiseks, Tööde tegemisega seotud

avalikõiguslike kohustuste täitmiseks, Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks või selle

hilisemaks eesmärgipäraseks kasutamiseks.

1.18. Kostja teostab Tööd selliselt, et päev mil kompromissi tingimustele vastavad Tööd on täielikult

teostatud ning hageja poolt Lõppakti alusel lõplikult vastu võetud saabuks hiljemalt neli (4) kuud

pärast kompromissi jõustumist (edaspidi „Ehituse Tähtaeg“). Juhul kui Tööde teostamine on takistatud

hageja poolt Projektplaani kooskõlastamisega viivitamisest või vangla tegevusest tingitud põhjusel,

on kostjal õigus nõuda, et Ehituse Tähtaega pikendataks ajaperioodi võrra, mille vältel Tööde

teostamine oli takistatud eelnimetatud asjaolu tõttu. Hagejal ei ole õigust põhjendamatult keelduda

Ehituse Tähtaja pikendamisest. Kostja kohustub hagejat kirjalikult teavitama kõigist hageja ja/või

vangla tegevusest tingitud asjaoludest, mis takistavad Tööde teostamist, hiljemalt järgmisel päeval

alates takistuse tekkimisest, vastasel korral ei ole kostjal õigust nimetatud asjaolule hiljem

tugineda. Hageja kohustub tagama, et vangla tegevusest tingitud Tööde teostamist takistav asjaolu

likvideeritakse esimesel võimalusel.

1.19. Ehituse Tähtaja ületamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist summas 10 000

(kümme tuhat) eurot iga täisnädalase viivituse eest. Leppetrahvi nõue muutub sissenõutavaks

Hageja esimesel kirjalikul nõudel. Vaidluse korral saab kostja tõendada leppetrahvi tasumist üksnes

panga poolt kinnitatud vastava maksekorraldusega.

1.20. Kostja on kohustatud vormistama kõigi kaetud Tööde kohta eraldi akti ja esitama need

allkirjastamiseks hagejale. Kaetud Tööde vastuvõtmine toimub eraldi vastava akti allkirjastamisega

hageja poolt. Kaetavatele Töödele järgnevaid Töid ei tohi alustada enne kaetavate Tööde

ettenäitamist hagejale ning sellekohase akti allkirjastamist hageja poolt. Kaetud Tööde akti

allkirjastamist hageja poolt ei loeta kaetud Tööde aktis nimetatud Tööde vastu võtmiseks hageja

poolt ning see ei too kaasa juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko hagejale üleminekut.

1.21. Tööde lõplik vastuvõtmine toimub Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega hageja

poolt. Kostja kohustub võimaldama hagejal Tööd üle vaadata 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projekti tellijale esitamist. Tööd loetakse hageja poolt lõplikult

vastuvõetuks üksnes Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega tellija poolt. Tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega Poolte poolt loetakse kompromiss täidetuks, kui

kompromissis ei ole sätestatud teisiti.

1.22. Kostja annab enda poolt teostatud Töödele garantii (edaspidi „Ehitusgarantii“), mille kestuseks on

1 (üks) aasta alates Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel Tööde vastuvõtmisest. Ehitusgarantii

antakse järgmistel tingimustel:

1.22.1. Kostja tagab, et Ehitusgarantii kehtivuse ajal säilib Kanalisatsioonisüsteem seisundis, milles

see vastab kompromissi tingimustele ning Kanalisatsioonisüsteemil ei ilmne mistahes puudusi,

mis vähendaksid Kanalisatsioonisüsteemi ja/või Hoonete väärtust või raskendaksid

Kanalisatsioonisüsteemi ja/või Hoonete nõuete- ja otstarbekohast kasutamist ning kõrvaldab

omal kulul kõik Ehitusgarantii kestel Kanalisatsioonisüsteemil ilmnevad kompromissi

tingimustele mittevastavused ja muud puudused, välja arvatud puudused, mis on tekkinud

Kanalisatsioonisüsteemi

mitteeesmärgipärasest

kasutamisest

või

mittenõuetekohasest

hooldamisest või Kanalisatsioonisüsteemi eesmärgipärasest kasutamisest tingitud loomuliku

kulumise tagajärjel;

1.22.2. Kostja on kohustatud vastama Ehitusgarantii alusel hageja poolt esitatud nõudele hiljemalt viie

päeva jooksul, näidates ühtlasi ära tema poolt Ehitusgarantii alusel tehtavate tööde (edaspidi

„Garantiitööd“) teostamise detailse ajagraafiku. Garantiitöid tuleb alustada võimalikult kiiresti,

kuid mitte hiljem kui neljateistkümne päeva jooksul pärast ülalnimetatud hageja nõude saamist.

Garantiitööd tuleb teostada hagejaga kokkulepitud aja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga

sarnaste tööde võimalikult kiireks teostamiseks tavapäraselt vajaliku aja jooksul. Tehtavad

Garantiitööd peavad vastama kompromissis Tööde kohta sätestatud nõuetele ning

Garantiitööde

tegemisel

peab

kostja

täitma

kõiki

kompromissi

Tööde

tegemise kohta sätestatud kohustusi, välja arvatud kohustused, mis nende olemuse tõttu ei ole

Garantiitööde tegemisele kohaldatavad. Garantiitööde tegemisega seotud vaidlused ei anna

kostjale õigust keelduda Garantiitööde teostamisest või Garantiitööde teostamisega viivitada,

kuid juhul, kui kostja ei olnud kompromissi kohaselt Garantiitööde tegemiseks kohustatud, on

tal õigus nõuda hagejalt pärast Garantiitööde teostamist niisuguste tööde teostamise eest

tavaliselt sarnastel asjaoludel maksmisele kuuluvat mõistlikku tasu. Garantiitööde nõude

esitamisel

loetakse

kompromiss

täidetuks

Garantiitööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt.

1.23. Hageja võib kompromissi täitmisel tegutseda ka Tartu Vangla ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi

kaudu.

1.24. Hageja kinnitab, et kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad

hageja nõuded kostja vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. Pooled kinnitavad, et

neil ei ole ja nad ei esita ei ise ega mis tahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu

mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning et pooled loevad

kõik taolised nõuded lõppenuks.

1.25. Pooled on kokku leppinud, et nad ei esita vastastikku menetluskulude nõudeid ning poole

menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda.

1.26. Kompromiss jõustub Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel.

1.27. Pooled kinnitavad, et hoiavad kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele

isikutele on pooltel õigus avaldada ainult kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu, v.a kui

hageja on selleks õigusaktidest tulenevalt kohustatud.

2. Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi hagis SEAS-i vastu tasu alandamiseks ja võla saamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi SEAS-i vastu tasu alandamiseks ja võla

saamiseks. 30.03.2011 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled on

kokku leppinud, et lühendavad käesoleva määruse peale edasikaebamise tähtaega 3 päevani.

31.03.2011 esitas kolmas isik taotluse kompromissi kinnitamata jätmiseks, kuivõrd pooled ei ole

kolmandat isikut lisanud kompromissilepingu pooleks. Pooled vaidlevad kolmanda isiku taotlusele

vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1

võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi

kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromissileping tuleb kinnitada ning menetlus asjas

lõpetada.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled

on avaldanud soovi määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kolmele päevale ning TsMS §

661 lg 4 seda võimaldab, tuleb poolte vastav taotlus rahuldada.

Kohus selgitab kolmandale isikule, et vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad asja menetluse lõpetada

kompromissiga üksnes tsiviilasja pooled. Vastavalt TsMS § 205 lg-le 1 on tsiviilkohtumenetluse

pooled hageja ja kostja. TsMS § 214 lg 2 kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki

menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta

asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on

menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja

avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kolmas isik tsiviilkohtumenetluses pooleks ning tal puudub seetõttu õigus

käesolevat tsiviilasja kompromissi sõlmimisega lõpetada. Samuti ei oma kolmanda isiku poolt

esitatud taotlus käesolevas asjas õiguslikku tähendust, kuivõrd see on vastuolus kostja taotlusega

kinnitada kompromiss ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Seega puudub kolmandal

isikul vastava taotluse esitamise õigus, mistõttu ei mõjuta antud taotlus poolte kompromissi

sõlmimist ja selle kinnitamist.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik