2-09-32966/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-32966

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-32966

Tsiviilasi AJ hagi KÜXXX vastu otsuse tühisuse tuvastamise nõudes

Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja KÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

22. veebruar 2011

RESOLUTSIOON

Jätta AJ hagi KÜXXX vastu otsuse tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud tuleb jätta hageja AJ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-09-32966

2(3) Harju Maakohtu menetluses on AJ hagi KÜXXX vastu otsuse tühisuse tuvastamise nõudes.

Kostja on leidnud, et hagejal puudub õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks. Hageja ei ole korteri omanik, järelikult ei ole ta ka korteriühistu liige.

Hageja on omapoolses seisukohas tuginenud asjaolule, et esindajaks võib olla muu hulgas korteriomaniku abikaasa.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 5 lg 5 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. KÜS § 13 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Harju Maakohtu menetluses on AJ hagi KÜXXX vastu otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. 22.02.2011 toimunud kohtuistungil puudus poolte vahel vaidlus selles, et korteriühistu liige on DJ.

AJ on istungil avaldanud, et hagejaks on DJ, kes volitas oma abikaasat (AJ) esindama teda kohtus. AJ väitis 22.02.2011 toimunud kohtuistungil, et oli algusest peale hageja esindaja ning see on inimlik eksitus olnud, et hagiavaldusse oli märgitud tema hagejana.

TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu hulgas menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa.

Käesoleval juhul on esitatud menetlusdokumentides hagejana märgitud AJ esindusõiguse osas andnud vastuolulisi selgitusi Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejaks AJ, kelle esindajaks on Vladimir K , samuti on esitatud edaspidi menetlusdokumente, s.h kaks hagi tagamise avaldust (tl 16.07.2009 ja 23.07.2009), kus hagejaks märgitud samuti AJ. 18.09.2009 on võetud AJ hagi KÜXXX vastu otsuse tühistamise nõudes menetlusse.

Kostja on kohtu hinnangul õigesti viidanud, et hagejal puudub õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks, kuivõrd ta ei ole korteri omanik, seega ka korteriühistu liige. Hageja esitatud seisukohad nagu ta esindaks menetluses DJ ning tegemist on inimliku eksitusega et AJ on menetlusdokumentides märgitud kui hageja on asjakohatud, kuivõrd käesoleva ajani kulgenud menetlusest nähtub selgelt, et hagejaks on AJ.

Tsiviilasi nr 2-09-32966

3(3) DJ ei ole tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 kohtusse oma eeldatavate õiguste kaitseks hagi esitanud ning kohus ei ole vastavasisulist hagi menetlusse võtnud. Hageja AJ väited nagu tegemist oleks eksitusega on ainetud, kuivõrd menetluse kestel on ta korduvalt esitanud ja allkirjastanud menetlusdokumente kui hageja, mitte aga hageja lepinguline esindaja. Üksnes asja materjalide juurde volikirja (tl 61) esitamine ei tõenda asjaolu, et hagejaks võiks lugeda DJ.

Asja materjalide hulgas on näiteks 13.01.2010 esitatud hageja AJ vastus, kus on hagejaks samuti jätkuvalt märgitud AJ. Samuti möönis hageja kõnealuses menetlusdokumendis, et antud tsiviilvaidluse algatajaks on AJ, kes aga kõikide menetlustoimingute teostamisel tegutseb oma esindatava nimel (TsMS § 218 lg 1 p 5) (tl 80).

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud asja materjalidele tuginedes käsitleda AJ’t kui hageja esindajat TsMS § 218 lg 1 p 5 mõttes ning DJ’t kui hagejat.

Kuivõrd antud juhul on ilmnenud, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuivõrd isik ei ole õigustatud hagi esitama, siis tuleb asja materjalidele tuginedes ja juhindudes TsMS § 423 lg-st 1 AJ hagi jätta läbi vaatamata.

Menetluskulud jäävad hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, kuivõrd kõnealuse paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Merike Varusk

kohtunik