3-10-2965/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2965 Otsuse kuupäev 16.03.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ East-Est kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.2010 korralduse nr 337 tühistamiseks. Menetluse vorm Kirjalik menetlus Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ East-Est lepinguline esindaja Marge Juur Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Resolutsioon Tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.2010 korraldus nr 337 ja välja mõista Narva – Jõesuu Linnavalitsuselt menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 307 € kaebaja kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so 16.03.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühingule East-Est (edaspidi kaebaja) kuulub kinnistu Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Jaan Poska tn 13. Kinnistu on ärimaa ja hoonestatud kahekorruselise ehitisega, mis on ajutiselt konserveeritud. 17.08.2010 tegi Narva-Jõesuu keskkonna-korrakaitseinspektor Andrei Palmberg kaebajale ettekirjutuse EhS § 61 lg 1 p 9 ja 10 alusel. Ettekirjutuse osutatud kuupäevaks täitmata jätmise korral kohaldatakse OÜle East-Est sunniraha EhS § 61 lg 6 alusel ja asendamistäitmise ja sunniraha seaduse §-de 9 ja 10 korras. Kaebaja ei ole ettekirjutust kätte saanud. 08.09.2010 käis kaebaja vastustaja juures seletusi andmas. 26.10.2010 tegi Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi vastustaja) kaebajale korralduse nr 337 „Sunniraha rakendamise täitekorraldus OÜ East-Est (registrikood 11053057) suhtes“, millega kohaldas kaebaja suhtes sunniraha summas 100 000 krooni.

2 12.11.2010 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ East-Est kaebus Narva Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.2010 korralduse nr 337 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 15.11.2010.a määrusega võttis kohus haldusasja nr 3-10-2965 menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

26. oktoobril 2010.a tegi Narva-Jõesuu Linnavalitsus kaebajale korralduse nr 337 „Sunniraha rakendamise täitekorraldus OÜ EAST-EST (registrikood 11053057) suhtes“, millega kohaldas kaebaja suhtes sunniraha summas 100 000 krooni. Korralduses märgitud ettekirjutust ei ole kaebaja kätte saanud. Kaebajal on kaks juhatuse liiget: Kersti Männik ja Lorenzo Vanni. Kaebajal ei ole töötajaid. Kaebaja postiaadressile (Valli 4, Tallinn) ega esindajate e-postile (kersti@spirit.ee ja lorenzo@spitit.ee) ei ole korraldust saadetud. Kaebaja on küll käinud 08.09.2010. a vastustaja juures seletusi andmas kinnistu Jaan Poska 13 teemal. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 61 lg-st 1 ja 6 tulenevalt saab määrata kohustusele täitmisele sundimiseks sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Antud juhul ei ole ettekirjust kaebajale saadetud ja ta ei ole seda kätte saanud. Seega ei olnud alust korralduse alusel sunniraha määramiseks. EhS § 61 lg 6 järgi on kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha ülemmäär juriidilisele isikule 100 000 krooni. Vastustaja on antud juhul ka ülemmäära määranud. Samas ei tulene korralduse põhjendustest, miks oli vaja kaebajale just sunniraha maksimumsumma määrata. Rikkumiste kirjeldus on üldsõnaline, haldusaktist ei selgu, milles seisneb kinnistul asuva hoone ohtlikkus inimese elule, tervisele ning mittevastavus ehitisele ettenähtud nõuetele. Ei ole tõendatud, et rikkumine oli nii tõsine, et tuleb sunniraha ülemmäära rakendada. Korralduses on märgitud, et keskkonna-korrakaitseinspektor tuvastas kaebaja kinnistu ülevaatamisel, et „aknaklaasid on lõhutud, mõned aknad on avatud, seina katteplaadid on kohati maha kukkunud, mõned plaadid võivad iga hetk maha kukkuda“. Sellest tehakse järeldus, et ehitis on äärmiselt suureks ohuks inimese elule ja tervisele. Esiteks ei selgu, kus ja millised aknaklaasid on lõhutud ja millised aknad avatud ning kuidas need mõningased puudused on äärmuslikuks ohuks. 08. septembril 2010.a objektil käies tuvastas Kersti Männik vaid ühel kitsal aknaribal klaasi puudumise. Vastustaja väidab, et mõned plaadid võivad iga hetk veel maha kukkuda. Kaebaja ei ole teadlik, et tema hoonelt oleks täiendavalt plaate maha kukkunud. Kui üksik seina katteplaat (paeviimistlusplaat, mis on paigaldatud väikeste ruudukestena) on maha kukkunud, siis kuidas on see äärmiselt ohtlik inimese elule ja tervisele ja millise inimese elu ja tervist see täpsemalt ohustab. Kaebaja täpsustab tühjalt seisva (st hoones sees ei saa kedagi kahjustada) hoone asukohta ja paiknemist, mida vastustaja on korralduses vääralt kirjeldanud. Hoone ei piirne teega ega kõnniteega selliselt, et hoonelt hüpoteetiliselt kukkuv plaaditükk vm osa ohustaks sõidukeid või möödakäijaid. Sõiduteeni on hoone kõrval lai riba, mis ei ole kõnnitee. Hoone ei ole ümbritsetud eramajadega, vaid üks eramaja asub hoone läheduses, teiselpool eemal asub põlenud ehitis. Kaebaja hoone/kinnistu ei asu Narva-Jõesuu SPA Hotelli vastas, SPA Hotell asub Aia tänavat pidi tunduvalt allpool. Avalikku supelranda samuti kaebaja hoone vahetus läheduses ei ole, rand on oluliselt kaugemal. Vastustaja on tahtlikult püüdnud jätta kaebaja hoonest vale ettekujutust, millest nähtuks oht ümbritsevale. Tegelikkuses ei esine olukorda, kus hoonest vahetult isikud kõnniteed mööda vms minna saaks ja neid hoone kahjustada võiks. Sellist kõnniteed või ka sõiduteed hoone ümber ei ole. Hoone ei ole ka sellises seisus, et kedagi ohustaks. Kaebaja leiab, et ta ei ole EhS § 29 lg 1 p-s 4 ehitise omaniku kohustusi rikkunud (st ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse tagamine ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas juurdepääsu takistamine varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid). Korralduses väljatoodud rikkumised seda ei tõenda.

3 Kaebaja ei ole saanud vastustajalt teadet varguse ja tulekahju kohta tema kinnistul. Kaebaja ei ole suutnud tuvastada, millisele e-posti aadressile teatati 30.08.2010.a vargusest nagu korralduses on märgitud. Adressaati vastustaja välja ei too ning kaebaja juhatuse liikmed ei ole saanud e-kirjaga vms sellist teadet. Kaebaja jaoks on uued asjaolud ka korralduses toodud rikkumised: mööda territooriumi on laiali loobitud lõhutud klaasid, kaevul puudub luuk, rohi pole niidetud, lehed pole koristatud, sealjuures ei ole teada, kas need rikkumised olid välja toodud ka väidetavas ettekirjutuses. Kaebaja tunnistab, et on saanud vastustajalt muru niitmise kohta arve, kuid ta on korduvalt teavitanud (sh Kersti Männik 08.09.2010.a kohtumisel) vastustajat, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja on ka ise muruniitmist läbi viinud, palub kaebaja tõendada, millal linn muruniitmist teostas, mis asjaoludel ja samuti palub tõendada kulude kandmist. Vastustaja ei ole tänaseni seda teinud. Seega on pahatahtlik kaebajale ette heita linna muruniitmise (tellimata ja tõendamata) teenusarve maksmata jätmist. Kaebaja asub seisukohale, et paari väikese ava lahtiolek kinnistul ei ole selline rikkumine, mida saaks pidada äärmuslikuks ohuks inimese elule ja tervisele ning mille eest määrata maksimaalne karistus, 100 000 krooni. Kinnistut ega hoonet ei kasuta inimesed ega pea seal üldse viibima. Vastustaja annab ettekirjutusega korralduse akende ja uste klaasimiseks, kuid ükski kinnistu omanik ei ole kaitstud selle eest, et klaasid uuesti sisse ei visatakse. Kaebaja on pidevalt teinud heakorrastamise töid, eelkõige niitnud muru. Vaidlusalusel perioodil toimus kaebaja tellitud muruniitmine kinnistul 07.07.2010.a, mida tõendab RnB Vara OÜ poolt teenuse osutamise järel saadetud arve nr 194, 12.07.2010.a ja kaebaja maksekorraldus 22.07.2010.a. Alternatiivselt palub kaebaja juhul, kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata, vähendada sunniraha summat eeltoodut arvesse võttes. Kaebaja peab mõistlikuks sunniraha mitte üle 5000 krooni, kuna vandaalitsemise tagajärjel tekkinud üksikute lõhutud akende ilmnemine ja mõne kiviplaadi ruudukese puudumine ei ole äärmuslik või oluline rikkumine ega ohusta inimese elu ja tervist. Lähtudes eeltoodust palub kaebaja tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.2010.a korralduse nr 337. Alternatiivselt palub kaebaja vähendada oluliselt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse 26.10.2010.a nr 337 alusel määratud sunniraha summat. Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda, sh välja mõista vastustajalt kaebuse esitaja menetluskulud 307 €, tasutud 01.02.2011.a.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Kaebaja on kinnistu aadressil J.Poska 13 Narva-Jõesuu, omanik. Kinnistul asub kahekorruseline kivimaja. Sellel hoonel oli kultuuri-spordielus Narva-Jõesuu elanike jaoks väga suur tähendus, selles töötas bassein, baar, kinosaal, erinevad huviringid. Narva-Jõesuu linnavalitsus ning elanikud on mures OÜ East-Est ebaperemeheliku suhtumise pärast sellesse ehitisse. 01.07.2010.a tuvastati hoone ülevaatusel, et aknaklaasid on lõhutud, mõned aknad on avatud, seina katteplaadid on kohati maha kukkunud, mõned plaadid võivad iga hetk maha kukkuda ning on äärmiselt suureks ohuks inimeste elule ja tervisele. Sellel alusel tehti kaebajale 17.08.2010.a ettekirjutus nr 18.1.1/2, mille kohaselt kaebaja oli kohustatud: 1. klaasima aknad ning välisuksed ning sulgema need kuni 03.09.2010.a; 2. korrastama hoone fassaad kuni 03.09.2010.a; 3. võtma alates ettekirjutuse kättesaamisest tarvitusele meetmed hoone valvamiseks ning krundi ja sellega piirneva territooriumi pidevaks heakorrastamiseks. Ettekirjutus oli tehtud Ehitusseaduse § 61 lg 1 p 9, 10 alusel, kuna kaebaja ei täitnud Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 2 nõudeid (ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid), ja sama seaduse § 61 lg 6 kohaselt kaebaja oli hoiatatud sunniraha kuni 100 000 krooni rakendamise kohta juhul, kui ettekirjutuse jäetakse täitmata.

4 Haldusmenetluse seaduse järgi saadeti nimetatud ettekirjutus tähtkirjaga äriregistris märgitud aadressile. Eesti Post ASi teatis kinnitab, et 23.08.2010.a sai kaebaja raamatupidaja ettekirjutuse kätte (dokumendi nr ET 104175). Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 1 kohaselt oli ettekirjutus tehtud ilma kaebaja kirjaliku seletuseta, kuna esimese korruse akendest ja ustest välja ulatuvad klaasikillud, samuti takistamatu juurdepääs basseinile läbi lõhutud akende olid väga suureks ohuks kõrvaliste isikute elule ja tervisele. Kuna mingit liikumist ettekirjutuse täitmiseks polnud (ettekirjutust pole vaidlustatud, ei laekunud mingeid vastuväiteid ega taotlusi, pole alustatud mingeid töid hoone konserveerimiseks), siis otsustas Narva-Jõesuu Linnavalitsus alustada väärteomenetlust Ehitusseaduse § 68 lg 2 alusel (ehitise omaniku kohustuste eiramine). Keskkonnakorrakaitseinspektor А. Palmbergi poolt OÜ juhatuse liikmetele saadetud kutsetele sai ta e-posti teel vastused sekretär Kaja Naaritsalt (tema vastus 01.07.2010) ja juristilt – Marge Juurelt (tema vastus 27.07.2010.a), et juhatuse liikmetel pole võimalik ilmuda Narva-Jõesuu Linnavalitsusse andmaks seletusi kohustuste rikkumise kohta hoone omaniku poolt. Alles pärast seda, kui A. Palmberg saatis juhatuse liikmele Kersti Männikule tema elukoha aadressil ning OÜ aadressil kutsed hoiatusega sundtoomise kohta, ilmus Kersti Männik 08.09.2010.a kohale Poska 13 hoone ülevaatuseks ning seletuste andmiseks. Nimetatud ülevaatusega tuvastati, et aknaklaasid on lõhutud, mõned aknad on avatud, seina katteplaadid on kohati maha kukkunud, mõned plaadid võivad iga hetk maha kukkuda ning on äärmiselt suureks ohuks inimeste elule ja tervisele. Seisuga 08.09.2010.a ei olnud kaebaja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17.08.2010.a ettekirjutust nr 18.1.1/2 täitnud. K. Männik kirjutas antud aktile alla, esitamata linnale koheselt või hiljem mingeid märkusi või vastuväiteid. Samal päeval andis K. Männik Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ruumides tunnistaja ülekuulamise protokollis omakäelise seletuse selle kohta, et hoone lõhkusid kolmandad isikud pärast seda, kui firma finantsraskuste tõttu 2010 aasta kevadel signalisatsiooni välja lülitas. Ta tunnistas OÜ süüd, kuid palus trahviga mitte karistada, lubades antud olukorra parandada. Linnavalitsuse töötajad uskusid K. Männiku imestuse siirust ning muret lõhutud hoones nähtu pärast. Kuid pärast seda pole mingeid toiminguid OÜ poolt toimunud. Kahele teatele varguste kohta Narva-Jõesuus, Poska 13 asuvast hoonest, mis saadeti A. Palmbergi poolt e-posti teel, ei ole OÜlt samuti mingit vastust tulnud. Ida-Virumaa Päästeameti 15.10.2010 ja 17.10.2010.a sündmuste kokkuvõtte kohaselt, toimusid Poska 13 hoones nimetatud päevadel tulekahjud. Nimetatud fakt tõestas veelkord, et kaebaja ei soovi tarvitusele võtta mingeid meetmeid oma hoone valvamiseks ja säilimiseks. Kuna pidev noorte viibimine õhtuti antud hoones on üldteada fakt, siis võib oletada, missugust tragöödiat võis oodata kaebaja tegevusetuse tõttu, kui hoones toimuvad juba tulekahjud. Sel alusel võttis linnavalitsus ühehäälselt vastu otsuse kohaldada OÜ suhtes sunniraha 100 000 krooni, et sundida teda ettekirjutust täitma. Nimetatud linnavalitsuse korraldus saadeti samuti tähitud kirjaga Äriregistris märgitud aadressile. HKMS § 15 lg 2 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Menetlusosaline ei või oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksiteele viia. Ning antud kohtuprotsessis viib kaebaja kohtu eksiteele, väites, et ta pole Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt mingeid dokumente saanud. Juba esimeses lauses kirjutab kaebaja valeväite, et hoone on ajutiselt konserveeritud. Kaebaja poolt kaebuses mainitud linnavalitsuse arve (17.08.2010 arve nr 537, 2009 ja 2010 aasta muru niitmise eest üldsummas 4170,00), esitati kaebajale Narva-Jõesuu linna heakorra eeskirja § 7 lg 2 alusel olukorras, kus omanik ei rakendanud meetmeid heakorrastustööde teostamiseks ja linnavalitsus teostas antud töid linnaeelarve arvelt 2009 aastal OÜ Landservis kaudu ja 2010 aastal oma jõuga (kuna sellest aastast linn omab oma kommunaalmajanduse brigaadi). 08.09.2010. näidati K. Männikule kõiki dokumente, millest esitatud summa koosneb ning mis alusel on OÜ kohustatud nimetatud arve tasuma. К. Männik lubas välja selgitada, kuid arve pole käesoleva ajani tasutud. Kuid sellel arvel ei ole nimetatud kohtuasjaga pistmist ning selle dokumentatsiooni praegu kohtule ei esitata. Linn on endiselt seisukohal, et kaebuse esitaja teadis talle Narva-Jõesuus kuuluva hoone ohtlikust seisukorrast, sai linnavalitsuselt dokumendid ning oli tegevusetu. Sellepärast ei näe

5 linn seaduslikke aluseid oma sunniraha kohaldamise korralduse tühistamiseks või kaebaja kaebuse rahuldamiseks, kaebaja eesmärgiks nimetatud kohtuprotsessis on aga sunniraha väljamõistmise edasilükkamine või täielik vastutusest pääsemine, osutades enda ja maailma finantsprobleemidele. Ülaltoodu alusel palub Narva-Jõesuu Linnavalitsus jätta OÜ East-Est kaebus rahuldamata ja jätta kohtukulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Sunniraha määramist käsitleb Asendustäitmise ja sunniraha seadus (edaspidi ASS). ASS § 2 lg 1 kohaselt sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Halduskohus peab vajalikuks märkida järgmist. Antud juhul on vajalik vastus anda küsimusele, kas Narva-Jõesuu Linnavalitsusel oli 26.10.2010 korraldusega nr 337 võimalik kohaldada kaebaja suhtes sunniraha ilma, et ta oleks enne saatnud kaebajale kirjalikku hoiatust, millega teavitada kaebajat, et 17.08.2010.a ettekirjutuse mittetäitmine hiljemalt 03.09.2010.a - toob kaasa sunniraha rakendamise. Konkreetsel juhul pole haldusorgan eraldi hoiatust enne sunniraha rakendamise korraldust saatnud. ASS § 7 lg 1 näeb ette, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Sama paragrahvi p 4 kohaselt peab kirjalik hoiatus sisaldama sunnivahendit, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Antud juhul on vastustaja Narva-Jõesuu linnavalitsus teinud kaebajale 17.08.2010.a ettekirjutuse nr 18.1.1/2 koos hoiatusega, mille kohaselt kaebaja oli kohustatud: klaasima aknad ning välisuksed ning sulgema need kuni 03.09.2010.a; korrastama hoone fassaad kuni 03.09.2010.a; võtma alates ettekirjutuse kättesaamisest tarvitusele meetmed hoone valvamiseks ning krundi ja sellega piirneva territooriumi pidevaks heakorrastamiseks. Ettekirjutuse osutatud kuupäevaks täitmata jätmise korral kohaldatakse OÜle East-Est sunniraha Ehitusseaduse § 61 lg 6 alusel ja Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 9 ja 10 korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär 100 000 krooni. Lisaks on ettekirjutuses märge, et koos ettekirjutusega väljastatakse kaebajale linnavalitsuse arve (17.08.2010 arve nr 537, 2009 ja 2010 aasta muru niitmise eest üldsummas 4170,00 krooni ehk 266,486 €) vastavalt Narva-Jõesuu linna heakorra eeskirja § 7 lg 2, kus omanik ei rakendanud meetmeid heakorrastustööde teostamiseks ja linnavalitsus teostas antud töid linnaeelarve arvelt 2009 aastal OÜ Landservis kaudu ja 2010 aastal oma jõuga (kuna sellest aastast linn omab oma kommunaalmajanduse brigaadi). Ettekirjutuse lõpus väljastatakse uus kutse ja hoiatatakse juhatuse liiget, et mitteilmumise korral kohaldatakse tema suhtes sundtoomist tema arvel. ASS § 7 lg 2 kohaselt hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. Seekord on haldusorgan kasutanud ASS § 7 lg 2 sätestatud võimalust ja teinud ettekirjutuse koos hoiatusega. 17.08.2010 tehtud ettekirjutuses nr 18.1.1/2 on kaebajale antud aega kuni 03.09.2010 ettekirjutuse täitmiseks ning vastavalt Eesti Post AS’i teatisele on raamatupidaja Palo 23.08.2010. ettekirjutuse kätte saanud (dokumendi nr ET 104175). Vaidlus on selles, et kaebaja väitel pole raamatupidaja Palo kaebaja töötaja ning ettekirjutust pole ettevõtte juhatuse liikmetele kätte toimetatud. Menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, või saadetud tähtkirjaga äriregistris märgitud aadressile. Kohtutoimikust nähtub, et tähtkiri ettekirjutusega on saadetud kaebaja postiaadressile (Valli 4, Tallinn) ja selle on vastu võtnud raamatupidaja Palo. Sama raamatupidaja on vastu võtnud ka vaidlusaluse korralduse (tlk 51 jj). HMS § 26 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teavitanud, saadetakse dokument viimasele haldusorganile teadaolevale aadressile, millega loetakse, et dokument on kätte toimetatud. Seega isegi kui kaebaja oleks aadressi muutnud, loetaks dokument kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja äriregistri aadress on Valli 4, Tallinn. Halduskohus teeb viite Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-10-04, mille kohaselt juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning kui juriidiline isik seda ei tee, siis võtab ta endale riski, et haldusaktid temani ei jõua. Seega on menetlusdokumendid kätte

6 toimetatud äriregistris märgitud aadressile. Kaebuse õigeks lahendamiseks tuleb kohtul lähtudes uurimisprintsiibist vastata täiendavalt küsimusele, kas vastustaja poolt sunniraha määramine korraldusega nr. 337 on mingil muul põhjusel seadusvastane. Halduskohus leiab kõigepealt, et sunniraha määramine ei kujuta endast haldusakti andmist, vaid selle täitmistoimingut, mis on vahendiks, et kallutada seaduserikkujat ettekirjutust järgima ja seaduserikkumist lõpetama. Sunnivahendi rakendamise lubatavuse eeldused on toodud ASS § 8 lg 1, mille kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Erandid sätestab käesoleva seaduse § 12. ASS § 7 lg 3 kohaselt peab hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita. Haldusasja materjalide järgi jäi kaebajale ettekirjutuse täitmiseks aega 11 päeva, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg nii mahukate tööde tegemiseks nagu ettekirjutuses oli märgitud: klaasima aknad ning välisuksed ning sulgema need kuni 03.09.2010.a; korrastama hoone fassaad kuni 03.09.2010.a; võtma alates ettekirjutuse kättesaamisest tarvitusele meetmed hoone valvamiseks ning krundi ja sellega piirneva territooriumi pidevaks heakorrastamiseks. Kirjeldatu alusel on haldusorgan rikkunud ASS § 7 lg 3 ning pole kaebajale andnud piisavalt aega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. Nii lühike ajavahemik, 11 päeva, ei võimaldanud sunnivahendi adressaadil ettekirjutuses märgitud kohustusi täita. Mõistlik aeg kohtu arvates oleks antud juhul olnud kuni 2 kuud, mitte 11 päeva. ASS § 8 lg 1 märgitud eeldused ei ole nähtuvalt käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest täidetud – ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud, kuigi kaebaja väidab, et ta pole seda kätte saanud ning see ei ole ettekirjutuses märgitud ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul täidetud. Kuna vaidlustatud korraldusega nr 337 kaebajale sunniraha kohaldamine on ebaseaduslik, siis kuulub see tühistamisele eeltoodud alusel ning kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut teistele kaebuse punktidele. Kohus peab siinkohal vajalikuks eraldi märkida, et vastavalt ASS § 3 lg 2 ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Sunniraha eesmärgiks on tagada selle määramise põhjuseks ja aluseks oleva ettekirjutuse täitmine. Vastavalt seadusandja poolt sätestatule omab sunniraha igakordsel määramisel tähtsust eelneva ettekirjutuse ja hoiatuse täitmata jätmine. Vaidlust ei ole ju selles, et EhS § 61 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelvalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Narva- Jõesuu Linnavalitsuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.2010 korraldus nr 337 kuulub tühistamisele, siis on ta kohustatud kandma ka menetluskuluna 307 €, mis on tasutud 01.02.2011.a.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik