2-11-5249/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-5249

1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-5249 Tsiviilasi A Z hagi D Z vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 625,55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A Z (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja Tatjana Berjozkina (isikukood XXX) Kostja D Z (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Muuta Narva Linnakohtu 14.03.2000.a otsusega tsiviilasjas nr 2-854/00 D Z T B kasuks lapse A Z ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Välja mõista D Z A Z kasuks elatis igakuiselt summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot alates 09.02.2011.a kuni A Z täisealiseks saamiseni XXX.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta D Z kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

2-11-5249

2 / 4

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

A Z seaduslik esindaja T B on esitanud 09.02.2011.a Viru Maakohtule hagi D Z vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja ei ela kostjaga koos ja temaga ei suhtle. Kohtuotsusega on kostjalt väljamõistetud elatis 1125 krooni igakuiselt. Hageja seaduslik esindaja on töötu. Hageja elab koos emaga ja ema ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja palub mõista kostjalt välja lapse A Z kasuks elatis 2175 krooni (139,01 eurot).

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole kostja vastanud ega esitanud vastuväiteid hagile. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-11-5249

3 / 4

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohtule esitatud D Z sünnitunnistuse (väljaantud 08.10.1998.a) on lapse vanemad D Z ja T B. Nimemuutmisetunnistuse (väljaantud 09.12.1998.a) kohaselt on D Z uueks nimeks A.

Narva Linnakohtu 14.03.2000.a otsusega tsiviilasjas nr 2-854/00 on D Z T Z kasuks lapse A ülalpidamiseks väljamõistetud elatis 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks 278,02 eurot, millest pool moodustab 139,01 eurot.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning muuta tuleb Narva Linnakohtu 14.03.2000.a otsusega tsiviilasjas nr 2-854/00 D Z T B kasuks lapse A ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista D Z A Z kasuks elatis alates 09.02.2011.a igakuiselt summas 139,01 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtule ei esitanud.

2-11-5249

4 / 4

TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik