2-11-8757/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-11-8757

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-8757 Tsiviilasi Swedbank AS hagi JNvastu võla nõudes Tsiviilasja hind 118,29 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), volitatud esindaja Marge G (XXX) Kostja JN(isikukood XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista JN’lt võlgnevus 118,29 (ükssada kaheksateist eurot ja 29 senti) eurot Swedbank AS-i kasuks.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. Välja mõista JN’lt menetluskulud 111,84 (ükssada üksteist eurot ja 84 senti) eurot Swedbank AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Kohtuotsuse põhjendused

2-11-8757

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

2. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär

3. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

4. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

6. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni (47,93 eurot) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot.

Maire Lukk kohtunik