3-09-1866/105 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Tallinna Ringkonnakohus

Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman

31. märts 2011, Tallinn

3-09-1866

Lembit Poolaku kaebus Tallinna Linnavaraameti 11.

augusti 2009. a käskkirja nr 1-2/138 tühistamise või

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2010. a otsus

Lembit Poolaku apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus

Kaebuse esitaja: Lembit Poolak

Vastustaja: Tallinna Linnavaraamet

Kolmas isik: AS Tulika Takso

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lembit Poolaku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.

aprilli 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-09-1866 muutmata.

2. Mõista Lembit Poolakult AS Tulika Takso kasuks välja menetluskulud summas 529

(viissada kakskümmend üheksa) € ja 19 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

kättesaamisest.

Kassatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kohtuistungit

korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2009. a korralduse nr 872-k punktiga 1 otsustati anda

avaliku kirjaliku enampakkumise korras üürile Tallinna linna omandis olevad järgmised

teerajatised: Müürivahe tn Tl/Suur-Karja tn/Väike-Karja tn/Vana-Posti tn/Kuninga tn/Vana

turg/Sauna tn maatükil asuvate teerajatiste osa pindalaga 90 m2 (5 taksopeatuse kohta) ning

Viru tänava ja Viru väljaku kinnisasja osad kokku pindalaga 155 m2 (7 taksopeatuse kohta);

punktidega 2-4 määrati kinnisasja osade üürile andmise tingimused, rajatiste avalike kirjalike

enampakkumiste hindamise kriteeriumid, rajatiste üüri tingimused; punktidega 5-8 määrati

enampakkumise võitjaga üürilepingu sõlmimise aeg, võitja kohustus maksta lepingu täitmise

tagatisraha, üürileandja õigus lõpetada leping ja üürniku kohustus maksta leppetrahvi;

punktiga 9 moodustati enampakkumise komisjon;

3-09-1866

punktiga 10 kohustati Tallinna Transpordiametit tähistama rajatistel taksopeatused; punktiga

11 kohustati Tallinna Kommunaalametit rajatiste valdust üürnikule üle andma ja lepingu

lõppemisel tagasi võtma; punktiga 12 kohustati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit teostama

üürilepingu üle järelevalvet; punktiga 13 kohustati Tallinna Linnavaraametit korraldama

avalikku kirjalikku enampakkumist, sõlmima üürilepingut ja teostama üüri laekumise üle

järelevalvet; punktiga 14 tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 2009. a

korraldus nr 275-k samade teerajatiste üürile andmise kohta.

28. juulil 2009. a Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks

korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele laekunud pakkumiste avamise protokolli

nr 1 punktiga 1 tunnistati Lembit Poolaku pakkumine pakkumise tingimustele

mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse punktides 2.8.11 - 2.8.16 nõutud

dokumendid: 1) kinnitus, et kaebaja ei oma ühtegi kriminaal- ega kehtivat liiklus-või

ühistranspordialast väärteokaristust, 2) rajatiselt sõitjaid teenindavate taksojuhtide vahel

sõlmitud kehtivate kirjalike lepingute koopiad, 3) kinnitus, et pakkujal on vähemalt 30 kuni 5

aasta vanuse takso kasutusõigus või kirjalikud lepingulised suhted vähemalt 30 taksojuhiga,

kes teostavad taksovedu kuni 5 aasta vanuste taksodega, 4) taksode nimekiri, milles on

näidatud sõiduki mark ja mudel, 5) kinnitus, et pakkuja kasutuses või omandis olevates

taksodes on makseterminal kaardimakse sooritamiseks ning taksod on varustatud

dispetšerside teenusega, 6) rajatiselt teenust osutavate taksode registreerimistunnistuse

koopiad. Protokolli punktiga 2 tunnistati pakkumise tingimustele vastavaks AS Tulika Takso

pakkumine.

L. Poolak esitas 3. augustil 2009. a enampakkumise komisjonile enampakkumise läbiviimise

kohta protesti, milles palus tunnistada enampakkumine nurjunuks. 10. augusti 2009. a

protokolliga nr 2 jättis komisjon protesti rahuldamata ja tegi linnavaraameti juhatajale

ettepaneku kinnitada kirjaliku enampakkumise võitjaks AS Tulika Takso.

2. Tallinna Linnavaraameti 11. augusti 2009. a käskkirjaga nr 1-2/138 kinnitati Viru tn ja

Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks korraldatud avaliku

kirjaliku enampakkumise tulemused: enampakkumise võitjaks tunnistati AS Tulika Takso

ning L. Poolaku pakkumine tunnistati pakkumise tingimustele mittevastavaks käskkirja lisaks

oleva enampakkumise komisjoni 28. juuli 2009. a protokollis nr 1 märgitud asjaoludest

lähtuvalt; linnamaade osakonnale tehti ülesandeks valmistada ette linnavalitsuse korralduse

eelnõu Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osade üürile andmiseks üheks aastaks AS-le Tulika

Takso üüriga 21 000 kr kuus.

3. Tallinna Linnavalitsuse 9. septembri 2009. a korraldusega nr 1426-k otsustati anda Viru

tn ja Viru väljaku kinnisasjade osad AS-le Tulika Takso üheks aastaks üürile.

4. Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2010. a otsusega nr 3-09-1397 jäeti rahuldamata L.

Poolaku kaebus Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2009. a korralduse nr 872-k tühistamiseks või

õigusvastaseks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2010. a otsusega jäeti

L. Poolaku apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale rahuldamata. Kohtuotsused

jõustusid Riigikohtu 3. märtsi 2011. a määrusega.

5. Lembit Poolak esitas Tallinna Halduskohtule 26. augustil 2009. a kaebuse Tallinna

Linnavaraameti 11. augusti 2009. a käskkirja nr 1-2/138 tühistamiseks. Kohtumenetluse ajal

esitas

kaebaja

alternatiivse

nõude

tunnistada

käskkiri

õigusvastaseks.

Kaebuse

põhjendused:

1) vastustaja poolt kehtestatud nõuded on õigusvastased, FlE-de eemaletõrjumine

taksopeatuste kasutamisest riivab kaebaja ettevõtlusvabadust;

2(10)

3-09-1866

2) kuna pakkumise eesmärgiks oli mõlema taksopeatuse üürileandmine, kuid pakkumised

tehti ainult ühele taksopeatusele, jäi enampakkumise eesmärk täitmata, mistõttu oleks

vastustaja pidanud tunnistama pakkumise nurjunuks;

3) kolmas isik oli pakkumiste avamise hetkel maksuvõlglane. Võla suuruseks oli 399 664 kr +

intress 22 969,24 kr. Seega ei vastanud kolmas isik korralduse nr 872-k punktis 2.7.3

sätestatud tingimusele ning tal puudus õigus enampakkumisel osaleda;

4) kolmanda isiku enampakkumise tagatisraha ei laekunudki vastustaja kontole, sest

käskkirjas nr 1-2/110 kehtestatud enampakkumise menetluse tingimused sisaldasid küll

kontonumbrit, kuhu tagatisraha kanda, kuid puudus viitenumber;

5) pakkumiste avamisel pole protokolli kantud, millised dokumendid on pakkujate poolt

esitatud. Välja on toodud vaid kaebaja pakkumise puudused. Nii pole aga tagatud

pakkumise läbipaistvus, pakkujate võrdne kohtlemine ning pakkujal pole võimalik kontrollida,

kas teise pakkuja poolt on esitatud kõik nõutud dokumendid ning kas need vastavad

nõuetele. See viitab uurimisprintsiibi rikkumisele;

6) erinevalt kaebajast pole kolmas isik esitanud korralduse nr 872-k punktis 2.8.9. nimetatud

ja ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 38 Ig-s 3 nimetatud taksoveo eest vastutava isiku

koolitustunnistust. Seega oli temale taksoveoloa andmine õigusvastane ja sellest tulnuks

ÜTS § 41 lg 1 p 2 alusel keelduda. Eelnevast tulenevalt ei vastanud tema pakkumine

enampakkumise tingimustele;

7) kuna kaebaja sai enampakkumise tulemusest teada alles 17. augustil 2009. a, on

vastusaja viivitanud kaebajale enampakkumise tulemuste teatavakstegemisega. Sellega on

vastustaja piiranud kaebaja kaebetähtaega;

8) enampakkumise komisjon ei omanud sellises isikukoosseisus õigust pakkumise

läbiviimiseks. Korralduses nr 872-k oli komisjoni koosseis määratud isikuliselt, kuid reaalselt

seda ei järgitud. Seetõttu oleks vastustaja pidanud andma komisjoni määranud korralduse

muutmiseks vastava käskkirja või nägema juba korralduses nr 872-k ette komisjoni

asendusliikmete kaasamise.

6. Tallinna Linnavaraamet palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) linnavara kasutusse andmise korra punkti nr 40 ei saa tõlgendada selliselt, et üheaegselt

mitme objekti enampakkumise läbiviimisel peab enampakkumise õnnestumiseks olema

esitatud pakkumine kõikidele objektidele. Kui enampakkumine korraldatakse kahele

eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi objekti enampakkumise õnnestumine sellest, kas

teisele objektile on pakkumisi esitatud või mitte. Ühe objekti kasutusse andmise võimalikkus

ei sõltu teisest, seega ei oma tähtsust asjaolu, et ühele objektile ei tulnud pakkumisi.

Seetõttu puudus ka vajadus pakkumise nurjunuks tunnistamiseks;

2) kaebaja väited kolmanda isiku maksuvõla osas on alusetud. Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse poolt 10. juulil 2009. a väljastatud tõendist nr 8-8/10859 nähtuvalt

puudusid AS-I Tulika Takso seisuga 10. juuli 2009 maksuvõlad. Maksuvõlgade puudumine

on tõendatud ka Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse 16. juuli 2009. a teatisega nr FK-

1/4794 ning 28. juulil 2009. a ja täiendavalt 4. augustil 2009. a on teostatud elektroonilised

kontrollpäringud;

3) väär on kaebaja väide, et kolmanda isiku enampakkumise raha pole laekunud vastustaja

kontole. Kohtule esitatud maksekorralduste väljavõtetest nähtuvalt on kolmas isik nõutud

summad tasunud;

4) kuna teede- ja sideministri 20. juuni 2000. a määruse nr 49 „Sõitjateveo korraldamise eest

vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi

ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud

kõrgkoolidiplom

vastab

vedude

eest

vastutavale

isikule

esitatavatele

kvalifikatsiooninõuetele" (määrus nr 49) järgi võib juriidilise isiku taksoveo puhul vastutaval

isikul olla ka rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialast

pädevust tõendav tunnistus, mille omandamine on siseriiklikust tunnistusest keerukam,

omab kolmas isik määruse nr 49 §-s 2 nõuetele vastavaid juriidilisest isikust ettevõtja

3(10)

3-09-1866

taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo eest vastutava isiku teadmisi. Seetõttu tuleb

taksoveoluba lugeda nõuetele vastavaks;

5) kaebaja kaebeõigust pole piiratud enampakkumise tulemuste teatavakstegemisel

tekkinud viivitusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 1 järgi hakkab 30-

päevane kaebetähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest;

6) Tallinna Transpordiameti juhataja Andres Harjo, linnavaraameti linnamaade osakonna

peaspetsialist Helena Koortsi ja Kesklinna Valitsuse rendipindade osakonna peaspetsialist

Angela Reinlaidi teenistussuhe oli komisjoni koosoleku toimumise ajal peatunud seoses

puhkusel viibimisega. Komisjoni töös osalesid puhkusel olevate liikmete asendajad ning

asendamine toimus kooskõlas seaduste ning Tallinna linna õigusaktidega. Asendajad ei

saanud mõjutada komisjoni pädevust ega otsustusvõimet. Ametikohtadele esitatavad

nõuded ja teenistuskohustused tulenevad vastava ametikoha ametijuhendist. Kui komisjon

oleks moodustatud ainult isikupõhiselt, võiks tekkida olukordi, kus komisjonil polekski

võimalik lolle pandud ülesandeid täita, sest alati võib mõni konkreetne komisjoni liige olla

samal ajal seotud teiste teenistuskohustustega ning komisjon muutuks tegutsemisvõimetuks;

7) enampakkumine toimus menetluses, mis võimaldas võrdsetel alustel osaleda kõigil

põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Kaebajal oli õigus ja võimalus sarnaselt teiste

taksoteenuse osutajatega osaleda konkursil ja teha omapoolne pakkumine, kui ta soovis

korralduses toodud tingimustel nendel kohtadel taksoteenust osutada;

8) alusetu on kaebaja nõudmine, et pakkumiste avamise protokollis oleks pidanud olema

kirjas, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud. Linnavara kasutusse andmise korra

p 41 kohaselt tehakse enampakkumise protokolli tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele

mittevastava pakkumise kohta märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta. Seega ei

kanta protokolli nõuetele vastava pakkumise lisade loetelu, vaid üksnes nõuetele

mittevastava

pakkumise

puudused.

Vastupidine

menetluskäik

oleks

ilmselgelt

ebaökonoomne;

9) kaebaja

pole

esitanud

ühtki

argumenti

selle

kohta,

kuidas

kolmanda

isiku

enampakkumise võitjaks tunnistamine tema õigusi rikub. Isegi kui käskkiri tühistataks, ei teki

kaebajal õiguslikku alust Viru tn ja Viru väljaku kinnistute osi kasutada. Kuigi tegemist on

avaliku ruumiga, on need Tallinna linna omandis olevad kinnistud, mille kasutusse andmise

pädevus ning kasutusse andmise otstarbe ja viisi üle otsustamise õigus on linnal. Seejuures

ühtegi olemasolevat taksopeatust või -kohta ei likvideerita ja seega kaebaja taksoteenuse

osutamise võimalusi praeguse seisuga võrreldes ei piirata.

7. Kolmanda isikuna kaasatud AS Tulika Takso nõustus Tallinna Linnavaraameti väidetega

ja palus kaebuse jätta rahuldamata lisaks järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja eesmärk on takistada nii kaua kui võimalik Tallinna vanalinnas ja kesklinnas

kvaliteetse taksoteenuse tagamiseks linnavalitsuse poolt rajatavate taksopeatuste üürile

andmist, säilitamaks avalike huvidega vastuolus olevat olukorda;

2) kaebaja pole vaidlustanud asjaolu, et tema pakkumises olid komisjoni protokollis

nimetatud puudused. Seega isegi kui kaebus rahuldatakse ja vaidlustatud käskkiri

tühistatakse, poleks kaebajal ikkagi võimalik uuel enampakkumisel tingimustele vastava

pakkumise esitamine;

3) kaebaja esitas nõuetele mittevastava pakkumise eesmärgil, et ta formaalselt pakkujana

saaks esitada halduskohtusse kaebuse ja seeläbi püüaks menetlusõigusi kuritarvitades

takistada kõnealuste taksopeatuste üürileandmist, et tagada võimalus taksoveoeeskirju

eirava tegevuse jätkamiseks;

4) enampakkumise eesmärgi väidetav täitmata jäämine pole enampakkumise nurjunuks

tunnistamise aluseks. Pealegi ei jäänud eesmärk täitmata, sest korraldusest nr 872-k ega

selle seletuskirjast ei tulene, et enampakkumise eesmärk loetakse täidetuks vaid juhul, kui

mõlemale objektile esitatakse pakkumised;

4(10)

3-09-1866

5) kolmas isik teostas nii tagatisraha kui ka tagastamatu osavõtutasu maksed 27. juulil

2009. a koos viitenumbriga ning mõlemad maksed laekusid 27. juulil 2009. a vastustaja

kontole, mille kohta väljastas vastustaja ka vastavad pangateatised;

6) vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei kaota võimalust

saada kõnealune taksopeatus teenuse osutamiseks enda kasutusse, sest kaevatav

haldusakt ei sisalda otsust anda taksopeatus kellegi kasutusse. Samuti esineb oluline avalik

huvi Tallinna linnas taksonduse probleemide lahendamiseks ning korralduses nr 872-k

ettenähtud tingimused on põhjendatud ja sobivad abinõud selle eesmärgi saavutamiseks;

7) isegi kui pakkujatele kehtestatud nõuded peaksid riivama FlE-st taksojuhtide

ettevõtlusvabadust, on see riive kaalukast avalikust huvist tingituna põhjendatud ja

õiguspärane.

8. Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2010. a otsusega jäeti L. Poolaku kaebus rahuldamata.

Kohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 10 000 krooni.

Kohus põhjendas oma seisukohti järgmiselt:

1) Tallinna Ringkonnakohus on 17. septembri 2009. a määruses käesolevas asjas

selgitanud, et vastustaja ei ole pädev organ otsustama vara kasutusse andmist ning ehkki

linnavara kasutusse andmise korra p 44 nimetab punktis 46 sätestatud enampakkumise

tulemuste kinnitamise otsust haldusaktiks, pole vähemalt enampakkumise võitjaks

tunnistamise puhul tegemist haldusaktiga, millega oleks lõplikult kindlaks tehtud kolmanda

isiku õigus saada vara kasutusse, sest vara kasutusse andmise otsuse teeb (haldusakti

annab) linnavalitsus;

2) vaidlustatud käskkiri on osas, millega tunnistati enampakkumise võitjaks kolmas isik,

käsitatav eelhaldusaktina, mis on vaidlustatav üksnes koos lõpliku haldusaktiga

(korraldusega nr 1426-k), millega vastustaja otsustas Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osa

kolmandale isikule üheks aastaks üürile anda;

3) vaidlusaluse käskkirja p 1.1 ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu ei pea

kohus ka kontrollima, kas see käskkirja punkt on õigusvastane;

4) alusetu on kaebaja nõudmine, et kuna korralduse nr 872-k alusel läbiviidud

enampakkumise eesmärgiks oli kahe taksopeatuse üürile andmine, kuid pakkumised tehti

ainult Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja üürile võtmiseks, jäi enampakkumise eesmärk

täitmata ning enampakkumine tulnuks tunnistada nurjunuks. Nimetatud korralduse punktis

2.1 on üheselt mõistetavalt kirjas, et pakkuja võib esitada ainult ühe pakkumise, s.t. kas

punktis 1.1 või punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud rajatiste üürile saamiseks. Et pakkumine

korraldatakse kahe eraldiseisva taksopeatuse üürile andmiseks, nähtub ka punktidest 1.1-

1.4, 2-2.3, 2.8.2, 2.8.4, 2.8.19, 3.1.1 ja 3.1.5;

5) kui enampakkumine korraldatakse kahele eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi

objekti enampakkumise õnnestumine sellest, kas teisele objektile on pakkumisi esitatud või

mitte. Linnavara kasutusse andmise korra p 40, mis sätestab, et komisjon loeb

enampakkumise nurjunuks, kui ühtegi pakkumist ei esitatud, ei saa tõlgendada selliselt, et

üheaegselt mitme objekti enampakkumise läbiviimisel peab enampakkumise õnnestumiseks

olema esitatud pakkumine kõikidele objektidele. Kaebaja pole oma tõlgenduse kinnituseks

esitanud ka ühtegi mõistlikku põhjendust;

6) ekslik on kaebaja arvamus, et korralduse nr 872-k punktiga 9 määrati avaliku kirjaliku

enampakkumise komisjoni liikmed isikuliselt. Komisjonile pandud ülesannete täitmiseks

vajaliku kompetentsi ja juhtimistaseme ning ülesannete sujuva ja tõrgeteta täitmise

tagamiseks moodustatakse komisjon vastava valdkonna ametikohtadest, mitte neid kohti

hetkel täitvatest isikutest. Osundatud sättes on küll lisaks komisjoni esimehe ja liikmete

ametikohtadele kirjas ka neil kohtadel töötavate isikute nimed, kuid see ei tähenda, et ajal,

mil kõnealuste isikute teenistussuhe on mingil põhjusel peatunud, ei või neid ametikohal

asendavad isikud asendada ka komisjonis;

5(10)

3-09-1866

7) vastavalt HKMS § 9 Ig-le 1 hakkab tühistamiskaebuse halduskohtusse esitamise tähtaeg

kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Seega haldusakti andmise ja teatavakstegemise

vaheline aeg ei lühenda kaebetähtaega;

8) vaidlustatud käskkirja punktiga 1.2 tunnistati kaebaja pakkumine pakkumise tingimustele

mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse nr 872-k punktides 2.8.11 -2.8.16 nõutud

dokumendid. Kaebaja taotluse nimetatud korralduse tühistamiseks või õigusvastaseks

tunnistamiseks jättis kohus 12. aprilli 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1397

rahuldamata. Kuna kaebaja poolt Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena

üürile võtmiseks esitatud pakkumine ei vastanud korralduses nr 872 esitatud tingimustele,

on tema pakkumise mittevastavaks tunnistamine õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Lembit Poolaku apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 12. aprilli 2010. a

otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) kohtu seisukoht, et kaevatud käskkirja p 1.1 ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi, on

väär. Kaebaja õigusi rikub antud juhul kolmanda isiku enampakkumise võitjaks tunnistamine,

mitte kolmanda isikuga üürilepingu sõlmimise aluseks olev linnavalitsuse korraldus. Viimane

on formaalset laadi haldusakt, mis vaid kinnitab vaidlustatud korralduses toodud otsustuse;

2) kaebaja õigusi rikub eelkõige tema pakkumismenetlusest kõrvaldamine ja kaebaja

konkurendi enampakkumise võitjaks tunnistamine. Vastupidine seisukoht on vastuolus

õiguskindluse printsiibiga;

3) linnavara kasutusse andmise korra p 44 nimetab punktis 46 sätestatud enampakkumise

tulemuste

kinnitamise

otsust

selgesõnaliselt

haldusaktiks.

Vaieldamatult

on

nii

enampakkumiselt kõrvaldamine kui ka enampakkumise võitja otsustamine oma sisult

enampakkumise

tulemused.

Mõlemad

otsustused

välistavad

kaebaja

võimaluse

taksopeatust üürile saada;

4) kohtu loogikat järgides tuleb asuda seisukohale, et linnavara kasutusse andmise kord on

eksitav. Ka seetõttu peab vaidlustatud haldusakt olema täies ulatuses iseseisvalt

vaidlustatav;

5) kohtu väide, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama ka korralduse nr 1426-k, ei ole

kooskõlas protsessiökonoomia ja isiku õiguste efektiivse kaitse tagamise põhimõttega.

Juhul, kui kaebaja oleks nimetatud korralduse ka vaidlustanud, siis oleks kohus leidnud, et

kaebajal puudub subjektiivne õigus seda korraldust vaidlustada, kuna kaebaja on

enampakkumiselt kõrvaldatud. Lisaks oleks pidanud kaebaja algatama seoses taksopeatuse

üürileandmisega järjekordse ressursimahuka kohtuvaidluse;

6) kohus ei ole täitnud uurimispõhimõttest tulenevat selgitamiskohustust. Kohus pidi juba

enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist andma esialgse õiguskaitse raames

hinnangu kaebuse perspektiivitusele ja olema teadlik, et kaebaja nõue käskkirja punkti 1.1

osas on perspektiivitu. Kuna kohus seda ei teinud, pidi ta kontrollima, kas käskkirja punkt 1.1

on kaebuses märgitud asjaoludel õigusvastane;

7) kohtu seisukoht, et korraldusega nr 872-k ei määratud avaliku kirjaliku enampakkumise

komisjoni liikmeid isikuliselt, on väär. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et asendusliikmed

omasid volitusi komisjoni töös osalemiseks. Seetõttu on vaidlusalune korraldus

õigusvastane;

8) kohus on valesti hinnanud kaebaja selgitusi kaebetähtaja kohta. Kaebaja viitas

halduskohtus asjaolule, et vastustaja lühendas kaebaja kaebeõiguse efektiivseks

realiseerimiseks jäänud reaalset kaebetähtaega, sest vastustaja õigus sõlmida üürilepingut

ei olnud omavahelises seoses HKMS § 9 lõikest 1 tuleneva kaebeõigusega;

9) kohtu viited asjaolule, et vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kaebaja pakkumine

pakkumise tingimustele mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse nr 872-k punktides

2.8.11 - 2.8.16 nõutud dokumendid, on asjakohatu. Kuigi Tallinna Halduskohtu 12. aprilli

2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1397 jäeti kaebaja taotlus nimetatud korralduse

6(10)

3-09-1866

tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata, ei ole nimetatud otsus veel

jõustunud. Lisaks on kohus haldusasjas nr 3-09-1397 leidnud, et korralduse nr 872-k

punktides 2.8.11 - 2.8.16 nimetatud dokumentide nõudmine riivab võrdsuspõhiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse kaitseala, kuid peab seda lubatavaks. Kuna kaebaja on haldusasjas nr

3-09-1397 vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2009. a korralduse nr 872-k, mille

punktides 2.8.11 - 2.8.16 on esitatud nõuded, siis ei saa käesolevas asjas kõnealuses

küsimuses enne seisukohta võtta, kui on jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-1397.

10. Tallinna Linnavaraamet palub jätta L. Poolaku apellatsioonkaebuse rahuldamata,

põhjendades oma seisukohti järgmiselt:

1) ebaõige on kaebaja väide, et käskkirja punkt 1.1 rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. HKMS

§ 7 lõige 1 seab kohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumise.

Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2009. a määruses on selgitatud, et enampakkumise

võitjaga ei sõlmita üürilepingut mitte vaidlustatud käskkirja, vaid linnavalitsuse korralduse

alusel. Sellesisulise korralduse andis vastustaja 9. septembril 2009. a. Halduskohus on

seejuures õigesti viidanud, et nimetatud korraldus nr 1426-k on vaidlustamata. Seetõttu on

õige ning viidatud ringkonnakohtu määrusega kooskõlas halduskohtu arvamus, et kaebajal

on kaebeõigus käskkirja suhtes vaid osas, milles see käsitleb tema pakkumise tingimustele

mittevastavaks tunnistamist;

2) ebaõige on kaebaja väide, et enampakkumise komisjon ei omanud sellises isikulises

koosseisus õigust pakkumise läbiviimiseks ning puudus õiguslik alus asendusliikmete

kaasamiseks. Komisjoni töös osalesid puhkusel olevate liikmete asendajad ning asendamine

toimus kooskõlas seaduste ning Tallinna linna õigusaktidega;

3) kaebaja väited kaebuse esitamise tähtaja lühenemise kohta on alusetud. HKMS § 9

lõikest 1 tulenevalt on kaebetähtaeg sõltuvuses üksnes ajahetkest, millal tehti haldusakt selle

adressaadile teatavaks. Samuti ei pärsi see kaebaja õigusi edasiste kaebuste esitamisel, mis

puudutavad vaidlusalust enampakkumise menetlust, kuna kaebajal on seadusest tulenev

õigus kõik toimingud ja haldusaktid vaidlustada ning vajadusel taotleda esialgset

õiguskaitset;

4) alusetu on kaebaja väide, mille kohaselt ei saa kohtu põhjendus olla asjakohane, kuna

kaebaja on korralduse nr 872-k vaidlustanud. Pelgalt haldusakti vaidlustamine enne asja

lahendamist ei mõjuta haldusakti kehtivust ega täitmiskohustust, v.a. sellekohase

õiguskaitse rakendamisel, mis käesoleval juhul puudub. Samuti ei ole kaebaja ka sisuliselt

põhjendanud, et tema pakkumine vastas viidatud korralduse punktides 2.8.11 - 2.8.16

sisalduvatele nõuetele;

5) kaebaja väited, mis on seotud haldusasjaga nr 3-09-1397, on käesolevas menetluses

asjakohatud.

11. AS Tulika Takso palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

1) kaebaja poolt vaidlustatud Tallinna Linnavaraameti 11. augusti 2009. a käskkiri nr 1-

2/138 on eelhaldusakt, mis on vaidlustatav üksnes koos lõpliku haldusaktiga;

2) ainetu on kaebaja väide, et halduskohus rikkus menetlusnorme seetõttu, et pole esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel ja enne kaebuse menetlusse võtmist selgitanud kaebajale

kaebuse perspektiivitust. Halduskohus on 2. septembri 2009. a määruses selgitanud, et

peab kaebust perspektiivituks;

3) õige on kohtu seisukoht, et avaliku kirjaliku enampakkumise komisjoni liikmed ei olnud

määratud mitte isikuliselt, vaid lähtudes vastava kompetentsi ja juhtimistasemega valdkonna

ametikohtadest. Kohus ei ole väitnud, et vastustaja võis enampakkumise isikulist koosseisu

muuta ilma õigusliku aluse või põhjenduseta. Kaebaja sellised väited on pahatahtlikud ja

ringkonnakohut eksitavad. Halduskohus on üksnes selgitanud, et kõnealuste isikute

teenistussuhte peatumisel võivad neid asendavad ametnikud osaleda ka kõnealuses

komisjonis;

7(10)

3-09-1866

4) asjakohatud on kaebaja väited esialgse õiguskaitse rakendamise ning kaebeõiguse

efektiivse realiseerimise kohta, sest kohus luges kaebuse tähtaegseks ja nii halduskohtus

kui ka ringkonnakohtus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust menetletud;

5) halduskohus rahuldas menetluse käigus kõik kaebaja taotlused tõendite esitamiseks ja

kogumiseks ning võttis asja juurde kõik kaebaja poolt taotletud tõendid. Seega on sisutud

kaebaja väited seonduvalt kaevatava haldusakti kaebajale teatavakstegemise aja, sellest

tuleneva kaebetähtaja lühenemise ning kaebeõiguse väidetavalt täiel määral realiseerimise

võimatuse osas;

6) kaebaja viited haldusasjale nr 3-09-1397 on arusaamatud. Halduskohus asus ka asjas

nr 3-09-1397 seisukohale, et kaebaja õiguste riive on korralduse nr 872-k eesmärkide

saavutamiseks

sobiv,

vajalik

ja

mõõdukas,

mistõttu

kehtestatud

piirangud

on

proportsionaalsed ja kooskõlas põhiseadusega. Ka nimetatud haldusasjas jättis kohus

kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas 17. septembril 2009. tehtud määruses, et

vara kasutusse andmise otsust ei tehtud käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktiga.

Halduskohus on selle seisukohaga nõustunud ning ringkonnakohus ei pea nende

põhjenduste uuesti ülekordamist vajalikuks. Seetõttu, nagu viidatud määruses juba selgitati,

tulnuks kolmandale isikule taksopeatuste kasutusse andmise vaidlustamiseks vaidlustada ka

linnavalitsuse 9. septembri 2009. a korraldus nr 1426-k. Seda ei ole kaebaja vaatamata

ringkonnakohtu poolt nimetatud vajadusele tähelepanu juhtimisele teinud. Seetõttu leidis

halduskohus õigesti, et kaebaja õigusi sai vaidlustatud käskkiri rikkuda vaid osas, millega

tema pakkumine tunnistati nõuetele mittevastavaks. Halduskohus jättis selles osas

tühistamisnõude õigesti rahuldamata.

13. Kohus ei käsitlenud aga küsimust, kas sellise eelhaldusakti õigusvastasuse

tuvastamiseks on kaebajal põhjendatud huvi. Kaebaja esitas 2. novembril 2009. a

kohtuistungil alternatiivse taotluse tuvastada käskkirja õigusvastasus. Kaebaja näitas ka

tuvastamisnõude põhjendatud huvi olemasolu: taotleda hiljem saamatajäänud tulu rahalist

hüvitamist. Kohus võttis kaebuse muutmise taotluse vastu.

14. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus enampakkumise tulemuste kinnitamise järel ei

ole linnavalitsusel vara kasutusse andmise otsustamisel enam kaalutlusõigust, võis kahju

vara kolmandale isikule kasutusse andmisest tekkida juba enampakkumise tulemuste

kinnitamisel. Seetõttu tuleb kaebus selles osas sisuliselt läbi vaadata.

15. Apellant peab kolmanda isiku pakkumise edukaks tunnistamist lubamatuks seetõttu, et

pakkumist ei olnud esitatud ühe enampakkumise objekti suhtes ning seetõttu tulnuks

pakkumine tunnistada nurjunuks, kolmas isik ei saanud tasuda enampakkumisel

osavõtumaksu, sest näidatud ei olnud viitenumbrit, ning kolmanda isiku pakkumine ei

vastanud linnavalitsuse korralduse nr 872-k punktidele 2.8.9 ja 2.7.3. Halduskohus on

vastanud neist esimesele väitele, ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse sellekohaste

põhjendustega ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.

16. Olukorras, kus kohtule on esitatud tõendid, mis kinnitavad linna pangakontole

enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumist (tl 146-147), ei saaks isegi neil

maksekorraldustel viitenumbri puudumisel - ringkonnakohus siiski märgib, et viitenumbrid on

maksekorraldustel vaatamata nende puudumisele linnavalitsuse korraldusest nr 872-k-

asuda seisukohale, et osavõtutasu ja tagatisraha ei ole tasutud. Nende summade ekslik

tagastamine linna poolt ei tähendaks, et kolmanda isiku pakkumine korralduse nr 872-k

nõuetele ei vasta.

8(10)

3-09-1866

17. Linnavalitsuse 27. mai 2009. a korralduse nr 872-k p 2.8.9 kohaselt pidi pakkuja esitama

pakkuja vedude eest vastutava isiku koolituse tunnistuse koopia. Apellant leiab tuginedes

ÜTS § 38 lõikele 3, et taksoveo eest vastutavat isikut peetakse pädevaks, kui ta on

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tunnustatud

õppeasutuses

läbinud

taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami.

Sellist eraldi koolitust aga isegi ei korraldata.

18. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et olukorras, kus kolmas isik oli

esitanud Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt M. Nõlvaku nimele väljastatud rahvusvahelise

sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialase pädevuse tunnistuse (tl 148), oli

linnavalitsuse korralduse nr 872-k p 2.8.9 nõue täidetud. Teede- ja sideministri 20. juuni

2000. a määruse nr 49 ..Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete,

koolituskursuse

õppekava,

koolitustunnistuse

vormi

ning

kõrgkoolide

ja

nendes

ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest

vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele, kinnitamine" § 2 käsitleb

ühistranspordiloa alusel korraldatava riigisisese sõitjateveo ja juriidilisest isikust ettevõtja

taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo eest vastutava isiku teadmistele ja praktilistele

oskustele esitatavaid nõudeid. Määruse § 3 kohaselt peavad ühistranspordiloa alusel

korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo eest vastutava isiku teadmised ja praktilised oskused

vastama muu hulgas määruse §-s 2 nimetatud nõuetele. Sarnane regulatsioon, mille kohaselt

rahvusvahelise sõitjateveo koolituse läbimiseks ettenähtud õppeained hõlmavad ka

riigisisese sõitjateveo eest vastutava isiku koolitusel ettenähtud õppeained, on sätestatud

määruse §-des 8 ja 9. Ringkonnakohtu arvates vastab viidatud määrus ÜTS § 38 lõikes 6

sätestatud volitusnormile ja juriidilise isiku taksoveo eest vastutava isiku koolituse läbimist

võib, minemata vastuollu ÜTS § 38 lõikega 3, tõendada ka muu nimetusega koolituse

läbimist tõendava tunnistusega, eeldusel, et selline koolitus hõlmab nõutava koolituse puhul

ette nähtud õppeained ja sisu. Koolituse läbimist tõendava tunnistuse piisavuse hindamisel ei

ole oluline, milliseid eksamiküsimusi koolituse lõppedes selle läbijatele esitati, sest pakkuja ei

pidanud tõendama enampakkumisel osalemiseks mitte oma tegelike teadmiste ulatust, vaid

koolituse läbimist.

19. Linnavalitsuse korralduse nr 872-k p 2.7.3 kohaselt ei tohtinud pakkuja omada riiklike

ega kohalike maksude võlgu, p 2.8.6 kohaselt pidi pakkuja esitama Maksu- ja Tolliameti

tõendi ..riiklike maksuvõlgade puudumise kohta seisuga mitte vanem kui pakkumise

kuulutuse avaldamise kuupäev". Asjaoludest nähtub, et kolmas isik tasus 10. juulil 2009. a

maksuvõla, küsis samal päeval korralduse p 2.8.6 kohase tõendi ning esitas seejärel

deklaratsiooni, millest tulenes uus maksukohustus. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellisest

käitumisest teha järeldust, et linnavalitsuse korralduse nr 872-k nõudeid poleks täidetud. See

tingimus ei nõua maksuvõla pidevat puudumist. Ka asjaolu, et pakkumiste avamise hetkel oli

kolmandal isikul maksuvõlg, mille kolmas isik tasus samal päeval (s.o. 28. juulil 2009. a)

hilisemal kellaajal, ei tähenda, et pakkumine oleks tulnud tunnistada pakkumise tingimustele

mittevastavaks. Maksuvõla puudumine on oluline sel hetkel, kui haldusorgan otsustab

pakkumise tingimustele mittevastavaks tunnistamise või edukuse üle. Enampakkumise

komisjoni 28. juuli 2009. a protokollist nr 1 nähtuvalt ei ole tuvastatud koheselt maksuvõla

olemasolu ning ka apellandi protesti esitamise järel 4. augustil 2009. a kontrolliti kolmanda

isiku maksuvõla puudumist.

20. Apellant sai nõuda vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist osas, milles tema

pakkumine tunnistati kehtestatud nõuetele mittevastavaks. Ringkonnakohtu otsuse tegemise

ajaks on jõustunud halduskohtu otsus kohtuasjas nr 3-09-1397, millega jäeti rahuldamata

kaebaja kaebus linnavalitsuse korralduse nr 872-k tühistamiseks. Olukorras, kus käesolevas

asjas ei ole enam võimalik vaielda enampakkumise tingimuste üle ning apellant ei väida, et

ta neile tingimustele vastab ja käesolevas asjas vaidlustatud

9(10)

3-09-1866

korralduse põhjendused selles osas oleksid ekslikud, ei ole võimalik kaebuse rahuldamine

ka selles osas.

21. Apellandi

väited

seoses

efektiivse

õiguskaitsevahendi

kasutamise

võimaluse

vähenemisega tulenevalt vaidlustatud käskkirja teatavakstegemisega kaasnenud viivitusest

ei saa kaasa tuua apellatsioonkaebuse ega kaebuse rahuldamist. Kaebuses taotletakse

Tallinna Linnavaraameti 11. augusti 2009. a käskkirja õigusvastaseks tunnistamist. Käskkirja

teatavakstegemisel toimunud viivitus ei saa kaasa tuua käskkirja õigusvastasust ja

haldusmenetluse

seaduse

§

kohastele

haldusakti

õiguspärasuse

eeldustele

mittevastavust. Kaebaja ei ole esitanud taotlust tunnistada õigusvastaseks vastustaja viivitus

käskkirja teatavakstegemisel.

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga küsimuses, mis puudutab enampakkumise

komisjoni koosseisu ja selle liikmete asendamise võimalust. Riigikohtu halduskolleegium

selgitas 9. veebruari 2011. a otsuse nr 3-3-1-88-10 punktis 17, et otsustamine selle üle,

millisel füüsilisel isikul on haldusorgani nimel õigus tegutseda, on reeglina haldusorgani

sisepädevuse küsimus. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 8 Ig-le 2 määratakse

haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui

seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on komisjoni liikmete

nimetamine haldusorgani sisepädevuse küsimus. Linnavalitsuse korralduses nr 872-k

kirjaliku enampakkumise komisjoni liikmete nimetamine ei tähenda, et haldusorgani

sisepädevus määrata nende liikmete asemel komisjonis tegutsema teenistussuhte

peatumise korral asendaja oleks piiratud või et komisjoni otsused oleksid õigusvastased, kui

puudub kirjalikult vormistatud otsustus asendajate määramise kohta.

23. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

vastustajalt tuleb jätta HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldamata.

24. Kolmas isik taotleb apellandilt menetluskulude väljamõistmist summas 8280 krooni

(529,19 €), mis on kantud apellatsioonimenetluses õigusabi eest. Kulude kandmine on

tõendatud menetluskulude nimekirjale lisatud arve, selle spetsifikatsiooni ja pangakonto

väljavõttega. See taotlus tuleb rahuldada.

Ruth Virkus Oliver Kask

Silvia Truman

10(10)