2-10-12802/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 29. märts 2011. a. Haapsalu kohtumaja Tsiviiasja number 2-10-12802 Hagi ese

E B (alaealise M B seaduslik esindaja) hagi A B vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised

Hageja: Alaealine M B (

Hageja seaduslik esindaja –lapsevanem E B ,

Kostja: A B, ik.

Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

1. Välja mõista A B’ lt ( elatis tütre M B ( ) kasuks tema ülalpidamiseks 141 (ükssada nelikümmend üks) eurot kuus alates 17. septembrist 2009.a. kuni M B täisealisuseni, so. 2. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest. 3. M B seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on E B

Menetluskulude jaotus Menetluskulu-riigilõiv tsiviilasjas jääb riigi kanda, muud menetluskulud jäävad poolte kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Asjaolud ja hageja nõue Hageja E B taotleb kohtule 17.03.2010.a. esitatud hagis kostjalt- A Blt elatise väljamõistmist tütre M B ( ülalpidamiseks 3000 (kolm tuhat) krooni kuus, millisele summale lisanduks veel elatiselt makstav tulumaks 21%, ehk 630 krooni. Kokku taotluse elatisele summas 3630 krooni ehk 232 EUR-i kuus. Elatise väljamõistmist taotleb hageja alates 17. märtsist 2009.a. Oma nõude põhjendamiseks on hageja lisanud: -tütre M B sünnitunnistuse ärakirja ja lapse passikoopia (tl. 6,9); -hageja enda isikut tõendava –passi koopia (tl.8); - sissetulekute ja kulutuste tõendamiseks pangaväljavõtte perioodi 01.01.2007.a. kuni 17.03.2010.a.kohta (tl.10-56). Menetlus käigus 07.01.2011.a. on E B hagi aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt selgitanud (tl.87- 88). Ta märgib, et omab käesoleval ajal uue faktilise kooselu ja sellest kooselust on sündinud laps ning praegu on ta seoses väikelapse hooldamisega kodune. Viimased kolm aastat ei ole kostja lapse ülalpidamises osalenud. E B on ka nõus, et elatis saaks kantud lapse arvele kuid elatise suuruse osas jääb enda juurde ja soovib, et elatis mõistetaks kostjalt välja kuue kuu eest taganjärgi nagu seadus ette näeb.

Kostja seisukoht Hagimaterjalid on A Ble edastatud. A. B elab Soomes ja temaga suhtlemine on toimunud e-kirja teel. A. B vaidleb vastu elatise suurusele ja märgib, et kolme aasta eest ta üritas hagejale lapse ülalpidamiseks midagi maksta, kuid tegi seda ebaregulaarselt. Siis aga ei saanud ta Soomes enam tööd ja praegugi sissetulek puudub. Ta soovib, et elatis läheks lapsele (tl.86). 16. veebruaril 2011.a. teatas kostja , et ta on praegu Soomes töötu ja elab korteris, mille igakuine maks on 350 EUR-i ja lubas saata tõendid, mis kinnitavad tema sissetulekuid. 04.03.2011.a. saatis A B kohtule järgmised tõendid tõlgituna eesti keelde: - Soome tööhõive ja majandusarengu Büroo kinnituse selle kohta, et A B on alates 02.12.2010.a. tööotsija.Tõend on väljastatud seisuga 15.02.2011.a. ; -üürilepingu koopia tõendamaks, et ta peab maksma eluaseme eest 350 EUR-i kuus (tl116).

Kohtu seisukoht

TsMS § 230 lg1 alusel kumbki pool peab hagiamenetluses tõendama neid asjaolusid, milele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamise asjas võib kohus kohustada poolt esitama andmeid ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Hageja ja kostja on tütre M B ( vanemad (tl.6). 01.07.2010 jõustunud PKS (Perekonnaseadus) § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Ülalviidatud sätetest järeldub, et kui elatisehagi alaealisele lapsele on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus uue PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja varem kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 01.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada uut perekonnaseadust ning mõista elatis välja selle sätete alusel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et alla alammäära elatise väljamõistmist peab maakohus põhjendama ja üldreeglina ei ole piisav ainult see, et kohustatud isikul puudub piisav sissetulek. Isegi teise lapse olemasolu ei annaks alust mõista elatist välja alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on töövõimeline isik ja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et saada elatise maksmiseks vajalikku sissetulekut. Kohus on pooltele e-kirja teel selgitanud alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud PKS sätteid ja seda, et elatist on uue perekonnaseaduse alusel õigustatud saama laps. Elatise väljamõistmisel miinimummääras ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa 139,01 eurot, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Vana Perekonnaseaduse (edaspidi PKS-vana)§ 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS-vana § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama seaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Uue Perekonnaseaduse (PKS -uus) § 96 ja § 97 punkti 1 ja kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanematelt. PKS-uus § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS-uus § 101 lg 2). Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS-uus § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks käesoleval ajal on 2175 krooni e. 139,01 EUR’i. PKS § 101 lg1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni ehk 139.01 EUR. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja ja kostja elavad lahus juba pikemat aega. Hageja elab Eestis , kostja Soomes. Hageja ja kostja ühine laps M elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud minimaalmäärast suuremas summas, so. 3000 krooni millele lisandub elatiselt arvestatav tulumaks, ehk kokku siis 3630 krooni ehk 232 EUR-i kuus. Kuna hageja taotleb seadusega määratud elatise miinimum summast suuremat elatisraha lapsele, siis peab ta tõendama lapsele tehtavaid kulutusi.

Hagiavalduses esitatud lapse vajaduste loetelus on hinnatud kulutusi lapsele kokku summas 4400 krooni, millest pool oleks 2200 krooni ehk 141 EUR-i. 141 EUR-i on lähedane elatise minimaalmäärale ja selle summa väljamõistmist elatisena kostjalt tütre ülalpidamiseks peab kohus põhjendatuks. PKS-uus § 15 lg1 kohaselt on abikaasadel teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS-uus § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seostud kulutusi, alaelise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS-uus § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja on elatishagi kohtusse esitanud 11. märts 2010.a., elatise väljamõistmist on hageja algselt taotlenud alates 17. märtsist 2009.a. , hiljem märkinud, et taotleb perioodi eest kuus kuud enne hagi esitamist tagantjärgi kuna kostja ei ole sel perioodil lapsele ülapidamist andnud. Kostja on kohtule esitanud tõendi, et ta on alates 2010.a. lõpust töötu ja seoses elamispinnaga tuleb temal teha väljaminekuid. Lõppkokkuvõttes leiab, kohus , et kostjalt elatise väljamõistmine tütre ülalpidamiseks on põhjendatud ja arvestades kohtule esitatud tõendeid peab kohus põhjendatuks väljamõistetava igakuise elatise suuruseks 141 EUR-i kuus ning selle elatise väljamõistmist alates 17. septembrist 2009.a.. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatis on ettenähtud lapse ülalpidamiseks ja seetõttu ei ole põhjendatud elatisnõude sidumine muude hageja ja kostja vaheliste rahaliste vaidlustega. Poolte vahelised muud rahalised vaidlused on võimalik omavahelise kompromissi mittesaavutamisel lahendada eraldi kohtusse esitatava hagi teel sellest huvitatud isiku poolt. Muud lapse hooldusõigusse puudutavad vaidlused on nende olemasolu korral võimalik samuti lahendada kohtus vanema taotlusel eraldi elatise asjast hagita menetluses. Vastavalt PKS §-le 123 tuleb kohtul lapsesse puutuvaid vaidlusi läbivaadetes lähtuda esmajoones lapse huvidest. Selgitused: PKS (uus) § 100 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tulenav nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Menetluskulude jaotis TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Seni ei ole kohtule esitatud poolte poolt andmeid, et nad oleksid seoses käesoleva menetlusega kandnud kulutusi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Kohtunik: Kristel Pedassaar