3-09-1203/126 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-1203 Haldusasi L. J. kaebus Kihnu Vallavalitsuse 17.03.2009 korralduse nr 34 ja 01.10.2009 korralduse nr 152 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L. J. Vastustaja – Kihnu Vallavalitsus Kolmandad isikud – S. T., V. L., H. L., A. L., V. L. ja E. L. Järelevalvet teostav asutus – Pärnu maavanem Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.11.2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus L. J. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta L. J. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-1203 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjon tunnistas 15.10.1996 otsusega nr 68 Pärnu maakonnas Kihnu vallas asuva Sassi 143 maaüksuse, pindalaga 2,42 ha, omandireformi objektiks ning õigustatud subjektideks M. L. 1/2 mõttelise osa, J. L. 1/4 mõttelise osa ja L. N. 1/4 mõttelise osa ulatuses. J. L. nõudeõiguse päris E. L.. L. N. loovutas oma nõudeõiguse E. L.. M. L. nõudeõiguse pärisid S. T. 1/4 mõttelises osas, L. J. 1/4 mõttelises osas ja V. L. 1/4 mõttelises osas. M. L. järelt võttis 1/4 mõttelises osas pärandvara vastu H. L., kelle järelt pärisid maa tagastamise nõudeõiguse võrdsetes mõttelistes osades H. L., A. L. ja V. L.. Pärast kõiki pärimisi ja nõudeõiguse loovutamisi on Sassi 143 maa tagastamise õigustatud subjektideks E. L. 1/2 mõttelise osa, S. T. 1/8 mõttelise osa, L. J. 1/8 mõttelise osa, V.

3-09-1203

2(8) L. 1/8 mõttelise osa, H. L. 1/24 mõttelise osa, A. L. 1/24 mõttelise osa ja V. L. 1/24 mõttelise osa ulatuses. 2. Kihnu Vallavalitsus tagastas 17.03.2009 korraldusega nr 34 Kihnu vallas riigi tagavaramaast 1,2 ha Sassi maaüksuse taastamiseks eraomandina 1/4 mõttelises osas S. T., 1/4 mõttelises osas L. J., 1/4 mõttelises osas V. L., 1/12 mõttelises osas H. L., 1/12 mõttelises osas A. L. ja 1/12 mõttelises osas V. L.. Korraldusest nähtuvalt asuvad tagastataval maal elamu-laut, elamu, suvila, saun ja kaks kuuri, mis kuuluvad S. T. 1/4 mõttelises osas, L. J. 1/4 mõttelises osas, V. L. 1/4 mõttelises osas, H. L. 1/12 mõttelises osas, A. L. 1/12 mõttelises osas ja V. L. 1/12 mõttelises osas. Kihnu Vallavalitsus tagastas 01.10.2009 korraldusega nr 152 Kihnu vallas riigi tagavaramaast 12 388 m2 E. L. Sassi 143 maaüksuse taastamiseks. Korraldusest nähtuvalt tagastataval maal hooneid ei asu. Mõlema korralduse põhjenduste kohaselt andis Kihnu Vallavalitsus 12.06.2006 korraldusega nr 68 maareformi seaduse (MaaRS) § 14 lg 1 alusel Sassi 143 talumaa tagastamise õigustatud subjektidele tähtaja maa jagamise kokkuleppe sõlmimiseks. Määratud tähtajal maa jagamise kokkulepet ei sõlmitud, seetõttu määras tagastatava maa piirid kindlaks vallavalitsus MaaRS § 12 lg-st 12 lähtudes. 3. L. J. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kihnu Vallavalitsuse 17.03.2009 korralduse nr 34 tühistamiseks (haldusasi nr 3-09-1203) ning kaebuse Kihnu Vallavalitsuse 01.10.2009 korralduse nr 152 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-206). Halduskohus liitis haldusasjad ühte menetlusse (liidetud haldusasjade nr 3-09-1203). Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldused ei ole õiguspärased, sest rikuvad kaebaja kui omandireformi õigustatud subjekti õigust nõuda maa tagastamist MaaRS § 5 lg 1 p 2 alusel. Vastustaja on rikkunud menetlusnorme, kuna ei ole tagastatava maa piire siiani kindlaks määranud. Korraldustes ei ole viidet, millistele maa tagastamise toimikus asuvatele tõenditele on tuginetud. 17.03.2009 korralduses märgitud asendiplaani ei ole kaebajale allkirjastamiseks esitatud. Kaebaja vaidele maa suuruse ja piiride kohta ei ole vastatud. Tulenevalt MaaRS § 9 lg 1 p-st 1, § 12 lg-st 1, Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord p 51 alapunktist 6 tulnuks vastustajal kõigepealt määrata elamu juurde kuni 2 ha suurune maatükk ja tagastada see elamu kaasomanikeks olevatele õigustatud subjektidele. Ülejäänud maa tulnuks tagastada ehitise juurde kuuluvast maast eraldi kinnistuna kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide osadele tagastatavast maast. Vastustaja tugines 17.03.2009 korralduse andmisel valesti MaaRS § 12 lg-le 12. 4. Kihnu Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Korraldustega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja saab taotleda maa tagastamist talle kuuluvale nõudeõigusele vastavas osas. Kaebaja nõudeõiguse moodustab 1/8 mõttelist osa 2,42 ha suurusest Sassi maaüksusest ehk 0,3 ha. Kihnu Vallavalitsus andis 12.06.2006 korraldusega nr 68 õigustatud subjektidele tähtaja maa jagamise kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkulepet ei sõlmitud, seega tuli maa tagastada kaasomandisse. Kuna üks õigustatud subjekt ei ole võõrandatud maal asuvate hoonete omanik, ei saa kogu tagastatavat maad tagastada MaaRS § 12 lg 1 alusel kaasomandisse. Samuti ei vasta hoonete kaasomanike nõudeõigus nende kaasomandi osale. Seega tuli lähtuda MaaRS § 12 lg-st 12, moodustada hoonete juurde iseseisev kinnistu vastavalt osadele hoonetes ning ülejäänud tagastatavast maast moodustada iseseisev kinnistu vastavalt allesjäänud nõudeõigusele. Viidatud sätetest ei tulene nõuet tagastada elamu juurde maad 2 ha ulatuses. Ehitise kaasomanikele kuulub 1/2 mõttelist osa maa tagastamise nõudeõigusest ning neile oli võimalik nende nõudeõiguse ulatuses moodustada iseseisev kinnistu ehitiste juurde. Maa ta-

3-09-1203

3(8) gastamise nõudeõiguse ülejäänud osas moodustati iseseisev Elleni maaüksus, mis kuulus tagastamisele E. L.. 2) Asjakohatu on viide MaaRS § 9 lg-le 1, kuna selles käsitletakse maad, mis ei kuulu tagastamisele. Korraldusega nr 34 tagastati hoonete kaasomanikele hoonete juurde 1,2 ha maad ja rohkem ei ole võimalik tagastada. Kaebajale ei ole võimalik tagastada rohkem, kui tal on õigus nõuda. Nõudeõigust ületavas osas tuleks hoonete omanikel täiendavalt maad erastada. Erastamine samast kinnistust rikuks ebaproportsionaalselt E. L. õigust maa tagastamisel. MaaRS § 12 lg-te 1 ja 12 eesmärk on välistada olukord, kus ehitise omanikest maa tagastamise õigustatud subjektidele tagastatakse maa endise kinnistu ehitisteta osas ning võimaldatakse sellega ehitiste juurde maa erastamist ning need maa tagastamise õigustatud subjektid, kes ei ole ehitise omanikud, jääksid sellisel juhul ilma maa tagasi saamise võimalusest või oleks neile võimalik tagastada nende nõudeõigusest oluliselt väiksem osa. 3) Kaebaja poolt 12.06.2006 korraldusele nr 68 esitatud vaie ei vastanud vaidele esitatud nõuetele. Vaidele anti sisuline vastus 18.09.2006 korralduses nr 110, millele esitatud vaide vaatas vallavanem läbi 16.10.2006 kirjaga nr 5-2.4/420. Kaebaja 05.02.2007 avalduse 2 ha suuruse maa määramiseks vaatas vallavalitsus läbi 20.03.2007 kirjaga. 4) Tagastava maa piirid on määratud asendiplaanil, millega kaebajal on olnud võimalik tutvuda, ja kinnitatud maa tagastamise korraldusega. Samuti on arvestatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-07-1633, mille kohaselt oleks pidanud lugema, et kaebajale on asendiplaan teatavaks tehtud ja piirid kätte näidatud, ning jätkama tagastamismenetlust. 5. V. L., A. L., H. L. ja V. L. nõustusid kaebusega ja palusid selle rahuldada. 6. E. L. vaidles kaebusele vastu ja leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. 7. S. T. ei ole kaebuse suhtes oma seisukohta esitanud. 8. Pärnu maavanem leidis, et korraldus nr 34 on kooskõlas MaaRS §-ga 14, § 12 lg-ga 12 ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraga. 9. Tallinna Halduskohus jättis 05.11.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kihnu Vallavalitsus määras 12.06.2006 korraldusega nr 68 Sassi 143 talumaade õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja maa jagamise kokkuleppe sõlmimiseks (tl 54). Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 12.06.2006 korralduse nr 68 peale vaide (tl 55). Kui kaebaja hinnangul rikuti vaide läbivaatamisel tema õigusi, oleks tulnud tähtaegselt esitada kaebus vallavalitsuse tegevusetuse peale vaide läbivaatamisel. Kaebaja ei ole sellist kaebust esitanud ega ole esitanud ka käesolevas asjas taotlust selle vaidemenetlusega seoses, seetõttu käsitleb kohus vaidemenetluse osas esitatud väiteid kui kaebuse läbivaatamisega seoses olevaid asjaolusid ega anna õiguslikku hinnangut vastustaja tegevusele kaebaja vaide läbivaatamisel. 2) Kihnu Vallavalitsus andis 18.09.2006 korraldusega nr 110 Sassi 143 maade õigustatud subjektidele tähtajad õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh asendiplaanide ja piiriprotokollide kooskõlastamiseks (tl 56-57). Nimetatud korraldust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud. Seetõttu ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust kaebaja väited seoses 12.06.2006 korraldusele nr 68 esitatud vaidega, sest õigustatud subjektid kokkulepet maa jagamiseks ei sõlminud, mistõttu määrati Sassi 143 maa piiride kulgemine vastustaja poolt. 3) Korralduse nr 34 kohaselt oli võimalik Sassi katastriüksus moodustada plaanivõi kaardimaterjali alusel (tl 19). Vallavalitsuse 18.09.2006 korralduse nr 110 kohaselt määrati tagastatava maa piirid kindlaks asendiplaani ja piiriprotokollide alusel. Kuna kaebaja ei ole allkirjastanud

3-09-1203

4(8) piiriprotokolle ega kooskõlastanud asendiplaane 18.09.2006 korraldusega nr 110 määratud tähtajaks ega hiljem, tuli vastustajal Vabariigi Valitsuse 29.04.1997 määrusega nr 88 kinnitatud Plaanivõi kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra (Katastriüksuse moodustamise kord) p 13 järgi lugeda piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Seetõttu oli põhjendatud vastustaja poolt tagastamismenetlusega jätkamine ja alusetud on kaebaja väited, et tagastatava maa piire ei ole siiani kindlaks määratud. 4) Kaebaja päris nõudeõiguse maa tagastamise õigustatud subjektilt MaaRS § 192 lg 1 alusel. Seega ei saa kaevatav korraldus rikkuda kaebaja õigusi MaaRS § 5 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja nõudeõigus tuleneb MaaRS § 5 lg 1 p-st 4. 5) Kaebaja on vaidlusaluse maa osas õigustatud subjektiks 1/8 suuruses mõttelises osas. Kuna Sassi maaüksuse suuruseks on 2,42 ha, on kaebaja poolt taotletava maa suuruseks 0,3 ha. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid ja vastustaja poolt esitatud andmeid ehitise omandiosade, nõudeõiguste ja tegelikult tagastatud maa kohta (tl 78). Samuti ei nähtu vastuolusid korraldusega kindlaks tehtud asjaolude ja vastustaja koostatud tabelis kajastatud andmete vahel. Seega on õigustatud subjektidele vaidlustatud korraldustega tagastatud maa vastavalt nende nõudeõiguse ulatusele ning ehitiste kaasomanikele on maa tagastatud vastavuses nende omandiosade suurusele ehitise kaasomanikuna. Alusetud on kaebaja väiteid selle kohta, et maa on tagastatud osaliselt. 6) MaaRS § 12 lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et tagastataval maal asuv ehitis on õigustatud subjektideks tunnistatud isikute kaasomandis. Kuna antud juhul ei ole ehitise kaasomanikeks kõik Sassi 143 maa õigustatud subjektid, siis ei kuulu MaaRS § 12 lg 1 kohaldamisele. 7) Õiguslikud alused maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks mitme õigustatud subjekti vahel on toodud MaaRS §-s 14, millest lähtudes saavad oma nõudeõigusest suurema kaasomandi tagastamist nõuda õigustatud subjektid juhul, kui mõnda kaasomandi osa ei taotleta tagasi kogu ulatuses. Kuna maa tagastatakse õigustatud subjektideks tunnistatud isikutele kaasomandisse vastavalt nende osade suurusele, ei saa maa tagastamismenetluse käigus muutuda õigustatud subjektide nõudeõiguse ulatus ning seoses sellega neile tagastamisele kuuluva maa suurus. Kuna antud juhul on ehitise kaasomanike nõudeõigusele vastava maatüki suuruseks 1,2 ha ning tulenevalt eelpool tuvastatust on maatükk tagastatud kaasomandisse vastavalt iga õigustatud subjekti osale ehitise kaasomandist, ei ole kaevatavate korraldustega rikutud kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi Sassi 143 maa tagastamisel. 8) Hinnates asjas kogutud tõendeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning arvestades seda, et vaidlusaluse maa osas on läbitud mitmeid vaideja kohtumenetlusi, olid kaevatavad korraldused kaebajale arusaadavad ka ilma viideteta konkreetsetele maa tagastamise toimikus asuvatele tõenditele. Seega oli kaebajale tagatud võimalus langetada läbimõeldud otsus, kas vaidlustada vallavalitsuse poolt vastuvõetud korraldused kohtus või mitte. Kaebaja on talle antud kaebeõigust kasutanud. Seega puudusid antud juhul sellised vormija menetlusnõuete rikkumised, mis võisid mõjutada asja otsustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. L. J. palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. 1) Kohus oleks pidanud kohaldama MaaRS § 12, mis reguleerib maa tagastamist, millel asuvad õigustatud subjektile kuuluvad ehitised, ja konkreetselt selle lõiget 1. Kohtu poolt kohaldatud MaaRS §-st 14 pole õige juhinduda, sest säte reguleerib maa tagastamist, millel ehitisi ei asu. Käesoleval juhul kuulub tagastataval maal asuv elamu kaebaja, S. T.i, V. L., H. L., A. L. ja V. L.

3-09-1203

5(8) kaasomandisse. Nimetatud kaasomanikud on ühtlasi ka maa tagastamise õigustatud subjektid. Elamu mõttelised osad ei ole võrdsed nendele isikutele kuuluvate mõtteliste osadega tagastatavast maast. 2) Kaebajal on õigus nõuda, et elamu ja selle kõrvalhoonete juurde määrataks tagastatava maa suuruseks kuni 2 ha vastavalt MaaRS § 9 lg 1 p-le 1. MaaRS § 12 lg 1 ja § 9 lg 1 eesmärk on tagada, et väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal, kui sellel asub ehitis, määrataks ehitise juurde kuuluva maa suurus minimaalselt sellisena, nagu seadusandja on seda ette näinud. On mõistlik, et vastavalt MaaRS § 9 lg 1 p-le 1 kuuluks tiheasustusest väljaspool asuva elamu juurde kuni 2 ha suurune maa. 3) MaaRS § 12 lg 1 kohaldamise eelduseks on kaks tingimust (tagastataval maal asuv ehitis on mitme õigustatud subjekti kaasomandis ning ehitise kaasomandi osad ja õigustatud subjektide osad tagastatavast maast ei ole võrdsed), mis on antud juhul täidetud. Ebaõige on kohtu järeldus, et MaaRS § 12 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et ehitis kuuluks kõigile õigustatud subjektidele. 4) Kihnu Vallavalitsuse 17.03.2009 korraldus, millega määrati elamu juurde kuuluva maa piirid suurusega 1,2 ha, on selles osas kaalutlusotsus. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks määrati elamu juurde just sellistes piirides maa. Samuti ei ole põhjendatud MaaRS § 9 lg 1 p 1 kohaldamata jätmist ega seda, miks elamu juurde pole võimalik määrata 2 ha suurust maad. Kohus oleks pidanud kontrollima kaalutlusotsuse tegemise õiguspärasust. Samuti ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et elamu juurde kuuluvast maast ülejäänud maa kuulub MaaRS § 12 lg 1 kohaselt tagastamisele kõigile õigustatud subjektidele, mitte ainult E. L.. 5) Kaebaja ei nõustunud vastustaja poolt 2006. a asendiplaani ja piiriprotokollidega kindlaksmääratud tagastatava maa piiridega ja vaidlustas need. Kihnu Vallavalitsuse 17.03.2009 korralduse ja 01.10.2009 korralduse kui lõplike haldusaktide tühistamisel kaotavad ka eelhaldusaktid oma õigusliku mõju. 11. Kihnu Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-40-06, et reeglina vastab õigustatud subjektile kuuluva elamu juurde tagastatava maa suurus tema nõudeõiguse osale, erandiks on vaid juhtum, kui nõudeõigusele vastavast maast ei piisa elamu teenindamiseks. Antud juhul on vastustaja tagastanud hoonete omanikele maa suuruses, mis vastab elamu kaasomanike nõudeõiguste osadele ning tagastatav maa on piisav hoonete teenindamiseks. Ka Riigikohus on lähtunud viidatud lahendis MaaRS § 12 lg-st 12. Seega kui hoonete kaasomanikel on nõudeõigus maa tagastamiseks 1,2 ha ulatuses ja sellest piisab nendele kuuluvate hoonete teenindamiseks, ei saa neile tagastada „kuni 2 ha suurust“ maatükki. Seda ei saa teha ka siis, kui hoonete teenindamiseks ei piisa hoonete kaasomanikele kuuluvast nõudeõigusest. Siis tuleb nõudeõigusest puudujääv, hoonete teenindamiseks vajalik maa täiendavalt osta. Ehitiste kaasomanikele tagastatud 1,2 ha maad mahub mõiste „kuni 2 ha“ alla. 2) MaaRS § 14 lg-s 1 sätestatakse üldine põhimõte maa tagastamisel kaasomandisse vastavalt iga subjekti nõudeõiguse osale. Seda mitte ainult hoonestamata tagastatava maa osas, vaid kogu kaasomandisse tagastatava maa osas. Kohus ei ole seda sätet valesti kohaldanud. MaaRS §-s 12 on antud täpsemad juhised maa tagastamiseks, arvestades omandiosa suurust hoonetes ja maa tagastamise nõudeõiguse suurust. Maa tagastamise menetluses ei saa nõudeõiguse osad muutuda, sest MaaRS §-st 14 tulenevad alused nõudeõigusest suurema osaga maa tagastamiseks käesolevas asjas puuduvad. Seega saab igale õigustatud subjektile tagastada maad üksnes temale kuuluva nõudeõiguse ulatuses. Kui hoonete kaasomanikele on tagastatud neile kuuluvate nõudeõiguste

3-09-1203

6(8) summana 1,2 ha ning osad hoonetes ja tagastatud maas on omavahel vastavuses, siis ei ole hoonete kaasomanikest õigustatud subjektide õigusi rikutud. 3) Kaebaja käsitlus MaaRS § 12 lg-st 1 ei ole õige. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus hoonete kaasomanike osad hoonetes ei ole vastavuses neile kuuluvate nõudeõiguse osade alusel moodustatava maaüksuse mõtteliste osadega. Nimetatud olukorda antud asjas ei ole. Hoonete omanikele nende nõudeõiguste alusel moodustatud 1,2 ha suuruse Sassi maaüksuse mõttelised osad on vastavuses nende osadega hoonetes. Kuna hoonete teenindamiseks vajaliku maaüksuse moodustamisel on ära kasutatud kogu hoonete kaasomanike maa tagastamise nõudeõigus, ei ole võimalik hoonete juurde suurema maaüksuse moodustamine ning neil puudub alus täiendavalt hoonestamata maast maa tagastamiseks. Olukorda, kus õigustatud subjekte on mitu, kuid kõik ei ole tagastataval maal asuvate hoonete kaasomanikud, reguleerib MaaRS § 12 lg 12, mille kohaselt hoonete omanikule tagastatakse maa temale kuuluvate hoonete juurde ja teistele õigustatud subjektidele ülejäänud maast vastavalt nende nõudeõiguse osadele. Selliselt on vastustaja käitunud ka Sassi 143 maa tagastamisel. 12. E. L. märkis kirjalikus vastuses, et maa omanikul oli kaks poega – N. ja M.. E. L. on ainus N.-poolne pärija, sest L. N. kinkis temale kuulunud osa notariaalse kinkelepinguga E. L.. 13. V. L., A. L., H. L., V. L., S. T. ja Pärnu maavanem ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohti esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ega halduskohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15. Kaebaja on endiselt seisukohal, et maa tagastamisel oleks vastustaja pidanud lähtuma MaaRS § 12 lg-st 1 ning kõik apellatsioonkaebuse etteheited vastustaja poolsetele eksimustele ja tegemata jätmistele lähtuvad sellest seisukohast. 16. Õige on kaebaja seisukoht, et juhtudel, mil tagastataval maal asub õigustatud subjektile kuuluv ehitis, tuleb maa tagastamisel juhinduda MaaRS §-st 12. Ka kohus on lähtunud sellest paragrahvist ja on MaaRS §-le 14 viidanud üksnes seetõttu, et põhjendada oma seisukohta maa tagastamisest reeglina vastavalt nõudeõiguse osale. Kuni 27.11.2005 oli MaaRS § 12 pealkiri „Maa tagastamine ehitise ühistele omanikele“ ning paragrahvi kolm lõiget reguleerisid olukordi, mis tekkisid siis, kui ehitise kaasomanike osad ehitises ja maa õigustatud subjektide nõudeõiguse osad ei kattunud ja abikaasade ühisomandis oleva ehitise aluse maa tagastamist juhul, kui õigustatud subjektiks on üksnes üks abikaasadest. 26.10.2005 võttis Riigikogu vastu „Maareformi seaduse muutmise seaduse“ (eelnõu nr 681 SE), millega, arvestades eelnõu seletuskirja, sooviti reguleerida maareformi elluviimisel praktikas esile kerkinud probleeme ja õiguslikke tühimikke, sealhulgas olukord, kus ehitise kui vallasasja omanike ring ja maatüki osas maareformi õigustatud subjektideks olevate isikute ring ei kattu (MaaRS § 12 lg 12). Paragrahvi pealkiri sõnastati järgmiselt: „Maa tagastamine, kui maal asub õigustatud subjektile kuuluv ehitis“. 17. MaaRS § 12 lg 1, mille kohaldamist kaebaja nõuab, oli vaidlustatud haldusaktide andmise ajal sõnastatud järgmiselt: „Kui tagastataval maal asuv ehitis on mitme õigustatud subjekti kaasomandis ja ehitise kaasomandi osad ning õigustatud subjektide osad tagastatavast maast ei ole võrdsed, tagastatakse neile linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väl-

3-09-1203

7(8) jaspool linna piire asuv maa käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud ulatuses kaasomandisse vastavalt iga õigustatud subjekti osale ehitise kaasomandis. Väljaspool linna piire asuv käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatust suurem maa tagastatakse ehitise juurde kuuluvast maast eraldi kinnistuna kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide osadele tagastatavast maast, kui nad ei ole katastriüksuse moodustamise alguseks kokku leppinud teisiti.“ 18. MaaRS § 12 lg 12, mida vastustaja kohaldas ja mille kohaldamist kohus õigeks pidas, kehtis vaidlustatud haldusaktide andmise ajal järgmises sõnastuses: „Kui tagastataval maal asuv ehitis on ühe õigustatud subjekti omandis ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule linna piires asuv krunt või õiguspärases kasutuses olev maa ning väljaspool linna piire asuv maa eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana vastavalt õigustatud subjekti nõudeõiguse osale tagastatavast maast. Väljaspool linna piire asuvast ehitise juurde kuuluvast või ehitise teenindamiseks vajalikust maast moodustatud kinnistust ülejääv maa tagastatakse eraldi kinnistuna teiste õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt õigustatud subjektide nõudeõiguse osadele tagastatavast maast, kui nad ei lepi kokku teisiti vastavalt käesoleva seaduse §-s 14 sätestatule. Juhul kui ehitise omanikust õigustatud subjekti nõudeõiguse osale vastab vähem maad kui ehitise teenindamiseks vajalik, on tal õigus omandada ehitise teenindamiseks vajalikku maad nõudeõiguse osa ületavas osas maa ostueesõigusega erastamist taotlevate isikutega samadel tingimustel eraldi erastamisavaldust esitamata.“ 19. Eelnevalt tsiteeritud sätete sõnastusest tuleneb, et paragrahvi 1. lõiget kohaldatakse siis, kui ehitise omanike osad ehitises ja maa tagastamise õigustatud subjektide nõudeõiguse osad ei kattu ning sama paragrahvi lõiget 12 kohaldatakse siis, kui ei kattu ehitise omanike ja maa tagastamise õigustatud subjektide ring. 20. Käesoleval juhul olid maa tagastamise õigustatud subjektideks pärast kõiki pärimisi ja nõudeõiguse loovutamisi E. L. 1/2 mõttelise osa, S. T. 1/8 mõttelise osa, kaebaja 1/8 mõttelise osa, V. L. 1/8 mõttelise osa, H. L. 1/24 mõttelise osa, A. L. 1/24 mõttelise osa ja V. L. 1/24 mõttelise osa ulatuses. Seega kuulus E. L. nõudeõigus poolele Sassi 143 maaüksusest ning teistele nimetatud isikutele nõudeõigus kokku samuti poolele Sassi 143 maaüksusest. Sassi 143 maal asub elamu koos kõrvalhoonetega, mis kuuluvad kaebajale 1/4 mõttelise osa, S. T. 1/4 mõttelise osa, V. L. 1/4 mõttelise osa, H. L. 1/12 mõttelise osa, A. L. 1/12 mõttelise osa ja V. L. 1/12 mõttelise osa ulatuses. Kaebaja, S. T., V. L., H. L., A. L. ja V. L. mõttelised osad ehitistest vastavad neile kuuluvatele mõttelistele osadele nõudeõigusest sellele osale maale, mille tagastamiseks neil õigus on. Maa tagastamise õigustatud subjektidest ei ole vaid E. L. elamu ja kõrvalhoonete omanikuks, seega ei olnud vastustajal antud juhul võimalik tagastada kogu Sassi 143 maad kõigi õigustatud subjektide kaasomandisse ning eristada tuli ühelt poolt ehitiste kaasomanikest õigustatud subjekte (kaebaja, S. T., V. L., H. L., A. L. ja V. L.) ja teiselt poolt õigustatud subjekti, kes ei olnud ehitiste omanik (E. L.). 21. Seega vastasid käesolevas asjas kindlaks tehtud faktilised asjaolud MaaRS § 12 lg-s 12 sätestatule ning vastustaja on õigesti toiminud, lähtudes maaüksuse tagastamisel sellest regulatsioonist. MaaRS § 12 lg 12 kohaselt vastab õigustatud subjektile kuuluva elamu juurde tagastatava maa suurus reeglina tema nõudeõiguse osale, erandiks on vaid juhtum, kui nõudeõigusele vastavast maast ei piisa elamu teenindamiseks (vt ka Riigikohtu 09.06.2006 otsust nr 3-3-1-40-06). MaaRS § 12 lg 12 kolmanda lause järgi olnuks kaebajal õigus nõuda maad nõudeõigust ületavas osas vaid juhul, kui tema nõudeõigusele vastanuks vähem maad kui ehitise teenindamiseks oleks vajalik. Sel juhul tulnuks kaebajal koos teiste ehitiste kaasomanikega täiendav maa juurde erastada. 22. MaaRS ega ükski muu õigusakt ei määra numbriliselt kindlaks, kui suur peab ehitise teenindamiseks vajalik maa olema. Maakatastriseaduse § 16 lg 3 toob katastriüksuse minimaalsuuruse-

3-09-1203

8(8) na välja on 30 m2, kuid sellest ilmselgelt ei piisa kõigi ehitiste teenindamiseks. MaaRS § 6 lg 33 järgi määratakse ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Tulenevalt MaaRS § 9 lg-st 9 määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 4 alapunkti 2 järgi tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada sellega, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrjeja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Seega seovad viidatud normid ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ehitisealuse ja ehitist ümbritseva vähima tarviku ja piisava suurusega maaga ja kaebaja nõudel 2 ha maa tagastamiseks ehitiste juurde puudub õiguslik alus. 23. Kuna vastustaja tagastas Sassi 143 maa selle õigustatud subjektidele vastavalt neile kuuluvatele nõudeõiguste suurusele ning ehitiste omanikele kaasomandisse tagastatud maa ei olnud ilmselgelt ebapiisav ehitiste teenindamiseks, siis ei pidanud vastustaja vaidlustatud korraldustes põhjendama, miks määrati ehitiste omanikele tagastatava maa suuruseks just 1,2 ha ja mitte rohkem (nt 2 ha). Seega on vaidlustatud korraldused õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. 24. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 25. Vastustaja ja kolmas isik E. L. ei ole taotlenud nende kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 92 lg-d 1 ja 7, § 93 lg 1).

Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi