2-08-2371/62 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-2371 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2011.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind FRM`e hagi CM`e vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise, laste elukoha ja lastega suhtlemise korra määramise nõudes ja CM`e vastuhagi FRM`e vastu kaasomandi ja ühisvara jagamise nõudes

Hageja (vastuhagis kostja) FRM (Isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Monica Pihlak (Aavik & Partnerid AB, asukoht Tuukri 19, Tallinn 10152) Kostja ( vastuhagis hageja) CM (Isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja: advokaat Janno Kuusk (AB Seppik ja Sirel, asukoht Sakala 22, Tallinn 10141)

56 082,47 eurot Resolutsioon 1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.Lõpetada CM ja FRM kaasomand allnimetatud vara suhtes ja müüa allnimetatud varad avalikul enampakkumisel, jagades saadava raha võrdselt;

2.1. kinnisasi asukohaga Tallinn XXX, pindalaga 1489 m2, registriosa nr XXX, katastritunnustega XXX; 2.2.kinnisasi asukohaga Tallinn, XXXB, pindalaga 1172 m2, registriosa nr XXX, katastritunnustega XXX;

2.3. kinnisasi asukohaga XXX, pindalaga 0,35 m2, registriosa nr XXX, katastritunnustega XXX;

3. Jagada poolte ühisvara allnimetatud varade suhtes alljärgnevalt:

3.1. Sõiduauto VOLVO S60, registreerimismärk XXX jätta CM ainuomandisse koos kohustusega hüvitada FRM talle kuulunud vara väärtus 8947,63 eurot. 3.2.Pangakonto jääk 74,97 eurot Swedbankis jagada poolte vahel võrdselt, kohustusega hüvitada FRM CM talle kuuluv 50 %

3.3. Allnimetatud varad Saksamaal jätta koos neil lasuvate kohustustega FRM ainuomandisse:

3.3.1. Korter asukohaga XXX;

3.3.2. Korter aadressil XXX; 3.3.3.Kinnistu 1507 m2, asukohaga XXX;

3.3.4. Kindlustuslepingu alusel kinnisvarade ostuks võetud laenude tagasimaksete jääk;

3.3.5. HV`s asuvad arved nr. XXX, XXX, XXX kohustusega hüvitada CM 50% kontode jäägist 2461,48 eurot seisuga 21.06.2007.a.

3.3.6. FS`s asuv deposiit. 4.Jätta vastuhagi rahuldamata Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 23.01.2008.a. esitas FRM Harju Maakohtule hagi CM vastu abielulahutuse, laste elukoha ja lastega suhtlemise korra määramise ja ühisvara jagamise nõudes. 20.02.2008.a. esitas CM kohtule vastuhagi FRM vastu kaasomandi ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus lahendas 28.05.2008.a. osaotsusega abielu lahutamise, laste elukoha määramise ja lastega suhtlemise korraldamise osas ja jätkas menetlust lahendamata nõuetes.

23.01.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuuluvad pooltele ühisvarana alljärgnevad varad: 1.võrdsetes osades (kummalegi ½ suurune mõtteline osa) järgmistest kinnisasjadest Tallinnas:

1.1. XXX, pindalaga 1489 m2, registriosa nr XXX, katastritunnustega XXX turuväärtusega eksperthinnangu alusel 5 950 000 krooni (AS AVK eksperthinnang).

1.2. XXX B, pindalaga 1172 m2, registriosa nr. XXX, katastritunnusega XXX.turuväärtusega eksperthinnangu alusel 2 695 000 krooni.( AS AVK eksperthinnang)

2. Kinnisasi XXX (kummalegi ½ suurune mõtteline osa) XXX vald XXX , pindalaga 0,35 m2, registriosa nr XXX, katastritunnusega XXX Kinnistu väärtuseks hindab hageja 1 300 000 krooni.

3. Pooltele kuulub ühisvarana sõiduauto VOLVO S60, väljalaske aasta 2007, registrimärk XXX, ostuhinnaga 500 000 krooni, väärtusega 425 000 krooni.

4. Eestis asuvas pangas pangaarvetel olevad vahendid Seisuga 28.02.2007 poolte pangaarvetel alljärgnevad summad:

4.1. Hansapanga arve nr XXX (kostja nimel) saldo jääk 6701,78 krooni; Hansapangas arve nr XXX saldo jääk 9092,65 (hageja nimel) krooni.

5. Vara Saksamaal

5.1. Korter aadressil XXX. Tellitud eksperthinnangu alusel on korteri müügihinnaks 53 000 EUR.

5.2. Korter aadressil XXX. Tellitud eksperthinnangu alusel on korteri müügihinnaks 75 000 EUR.

5.3. Kinnistu 1507 m2, asukohaga XXX. Eksperthinnangu alusel on kinnistu müügihinnaks

60 000 EUR.

5.4. Kindlustuslepingu alusel kinnisvarade ostuks võetud laenude tagasimaksete jääk seisuga 28.02.2007 moodustas 79 591,40 EUR.

6. Pangaarvetel olevad vahendid Seisuga 28.02.2007 vahendid Poolte pangaarvetel alljärgnevad summad:

6.1. H arve nr XXXXXXXXX saldo jääk 572,14 EÜR

6.2. H arve nr. XXXXXXXX saldo jääk 3587,82 EUR Kokku moodustab poolte vara 2711 753,36 EUR

7. Kohustused Varade ostuks on hageja võtnud laenu. Varadest korterite väärtus on ostuhetkest langenud. Laenukohustus seisuga 28.02.2007 oli korterite ostuks võetud laenult 188 000 EUR ning B kinnistu ostuks võetud laenult 107 420,01 EUR. Muud kohustused summas 17 500 EUR. Kohustused kokku seega 312 920,01 EUR. Seega ületavad kohustused varasid 41 168,65 EUR võrra ehk varade väärtus on negatiivne. Tulenevalt ülaltoodust ning arvestades varade võõrandamisprotsessi keerukust, teeb hageja ettepaneku määrata Saksamaal asuv vara hageja omandisse koos varadel lasuvate kohustustega.

Hageja Pb lõpetada kaasomand alljärgnevate varade suhtes:

1. Kinnisasi asukohaga Tallinn, XXX, jätta nimetatud kinnisasi FRM ainuomandisse koos kohustusega hüvitada CM talle kuulunud vara väärtus;

2. kinnisasi asukohaga Tallinn, XXX, ning jätta nimetatud kinnisasi FRM ainuomandisse koos kohustusega hüvitada CM talle kuulunud vara väärtus;

3. Kinnisasi asukohaga XXX vald XXX, jätta nimetatud kinnisasi CM ainuomandisse koos kohustusega hüvitada FRM talle kuulunud vara väärtus;

4. Sõiduauto VOLVO S60, registrimärk XXX, väärtusega 425 000 krooni jätta CM koos kohustusega hüvitada FRM talle kuulunud vara väärtus summas 212 500 krooni;

5. Korter asukohaga XXX ning jätta nimetatud kinnisasi koos sellel lasuvate kohustustega FRM ainuomandisse;

6. Korter asukohaga XXX ning jätta nimetatud kinnisasi koos sellel lasuvate kohustustega FRM ainuomandisse;

7. Kinnistu 1507 m2, asukohaga XXX, jätta FRM ainuomandisse

8. Kindlustuslepingu alusel kinnisvarade ostuks võetud laenude tagasimaksete jääk suuruses 79 591,40 EUR ning jätta nimetatud vara koos sellel lasuvate kohustustega FRM ;

9. H arve nr XXXXXXX summaga 572,14 EUR ning jätta nimetatud vara koos sellel lasuvate kohustustega FRM ;

10. H arve nr xxxxxxxx summaga 3387,82 EUR jätta koos sellel lasuvate kohustustega FRM ainuomandisse.

Kui kohus lõpetab kaasomandi varadele ja jätab varad vastavalt ülaltoodud taotlusele vastava isiku ainuomandisse, kohustub FRM tasuma CM ülalnimetatud varades väärtuse vahena 3 46111 195,45 Eesti krooni.

19.02.2008.a. esitatud vastuhagis väidab kostja (vastuhagis hageja), et XXX kinnistu mõtteliste kaasomandi osade puhul on tegemist abikaasade lahusvaraga, mis on omandatud mõlema puhul kinke teel, kusjuures hageja on kohustatud tänase seisuga oma mõttelise osa kostjale tagastama. Nimelt on XXX kinnistu näol tegemist kostja emale IPkui kunagise Kirovi kolhoosi töötajale 1972 aastal avalduse alusel eraldatud maaga. Esialgne eluhoone rajati kinnistule 1974. aastal kostja vanemate poolt ja vahenditega. Kostja ema erastas esialgse eluhoone juurde 1998.a. vastava maatüki, mille tulemusel kinnistati 11.06.1998.a. kõnealune kinnistu kostja ema nimele. Aastatel 1995 kuni 1998 leidis aset hoonestuse rekonstrueerimine, milleks vajalike vahendite hankimiseks võõrandasid kostja ja kostja vanemad kogu neile kuulunud väärtuslikuma vara s.h. müüdi 27.08.1997.a. kostja nimele kostja vanemate poolt kingitud EVP-de eest 25.09.1995.a. erastatud Lasnamäel asunud 4-toaline korter ning 12.07.1996.a. müüdi kostja isa tädi talukoht XXX nimega T . 18.09.2002.a. kinkisid kostja vanemad XXX kinnistu kostjale, mis sai sellega perekonnaseaduse § 15 lg 1 alusel kostja lahusvaraks.

28.veebruaril 2007.a. allkirjastas kostja hageja mahitusel, kes kasutades ära kostja teadmatust ja kogenematust varalistes suhetes ning kostja eksimust XXX seonduvates õiguslikes küsimustes, lepingu, millega kinkis ½ suuruse mõttelise XXX kinnistust hagejale. Kostja sõlmis kõnealuse lepingu teadmises, et „abikaasade varad kuuluvad niikuinii abikaasadele võrdselt“ ning et tal tuleks seetõttu vastav osa XXX kinnistust „niikuinii abikaasa nimele kirjutada“. Õiguslike terminite „lahusvara“ ja „ühisvara“ täpne tähendus ei olnud kostjale sel ajal teada. Arvestades seda, et hageja kallutas kostjat õiguslikest asjaoludest väära kujutelma loomisega nimetatud kinkelepingu sõlmimisele, nõudis 2007.a. juulis kostja ja kostja ema lahkumist XXX majast, takistas rüseledes ja sõimates kostjat ja kostja ema 17.08.2007.a. naasmast oma koju XXX ja saavutas kostja ema kolimise Pärnu maamajja, nõudis kostjalt laste hooldusõigusest loobumist ja laste elukoha määramist hageja juurde, taganes kostja 30.01.2008.a. poolte vahel 28.02.2007.a. sõlmitud XXX kinnistu kinkelepingust.

Juhuks, kui kinkelepingu taganemine ei peaks olema põhjendatud, avaldab kostja et tühistab TsÜS § 90 lg 1 alusel hagejaga 28.02.2007.a.sõlmitud kinkelepingu, kuna sõlmis selle ekslikult teadmises, et on selleks kohustatud. Kostja Pb vastuhagi korras jätta kinnistu kostja ainuomandisse ilma kohustuseta maksta hagejale hüvitist.

Kostja ei ole nõus hageja väitega, nagu oleks Tallinnas, XXX B asuv kinnistu abikaasade ühisvara. Kinnistu XXX B oli abikaasade ühisvara enne 27.02.2007.a., mil pooled sõlmisid ühisvara jagamise lepingu. Pärast ühisvara jagamise lepingu sõlmimist sai ühisvarast abikaasade lahusvara. Seega tuleb hageja hagi ühisvara jagamiseks XXX B osas jätta rahuldamata. Ka XXX kinnistu puhul ei ole kostja nõus, et tegemist on poolte ühisvaraga. Ka kõnesoleva kinnistu osas sõlmisid pooled ühisvara jagamise lepingu. Kostja hinnangul on XXX kinnistu turuväärtuseks ca 500 000 krooni, mistõttu kuuluks kostja poolt hagejale kaasomandi osa eest hüvitamisele üksnes 250 000 krooni.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et sõiduauto VOLVO S60 on abikaasade ühisomand, kuna auto on hageja poolt temale kingitud. Täna on auto väärtus maksimaalselt 400 000 krooni. Hageja vajab sõiduautot igapäevaselt laste kooli ja lasteaeda viimiseks.

Kostja Pb lugeda ühisvara hulka ka vara, mida hageja on üritanud kostja eest varjata ja mis hageja on kandnud kostja nõusolekuta poolte ühiselt pangaarvelt hageja emale(18.04.2007

10 000 eurot ning 01.06.2007 summas 5000 eurot).. Kostja taotleb vastuhagis, et hageja hüvitaks talle vastava osa vahest, mille võrra ületavad Saksamaal asuvate korteriomandite kinnistute väärtused laenukohustuste saldot. Saksamaal asuvad korterid on välja üüritud ning neist saavad abikaasad tulu ca 600 eurot. kuus. Kostja Pb vastuhagi korras:

1. mõista FRM välja lõppenud kinkelepingu alusel saadud XXX kinnistu kaasomandi mõtteline osa ning nõusolek FRM kustutamiseks omanikuna kinnistusraamatust;

2. Jätta XXX kinnistu ühisvara jagamise tulemusena kostja ainuomandisse ilma kohustuseta maksta FRM selle eest hüvitist;

3. mõista FRM ühisvara jagamise tulemusel PKS § 19 lg 4 alusel hüvitusena välja x krooni. 26.02.2008.a. esitab kostja vastuhagi täpsustuse, milles Pb kohut mõista FRM ühisvara jagamise tulemusel PKS § 19 lg 4 alusel CM kasuks hüvitisena 932 031 krooni.

25.03.2010 esitas hageja haginõude täpsustuse. Hageja Pb kohtul lõpetada kaasomand kinnisasjadele XXX ja XXXB, jättes nimetatud kinnisasjad FRMe ainuomandisse koos kohustusega hüvitada CM talle kuulunud vara väärtuse. Juhul, kui kostja ei nõustu eeltooduga, Pb hageja juhindudes AÕS § 77 lg 2 müüa kohtul poolte kaasomandis olevad varad avalikul enampakkumisel ning jagaks saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Hageja lisab Hansapanga väljavõtte seisuga 21.06.2007 saldojääk 1172,96 krooni ja arvete väljavõttes seisuga 21.06.2007, mille kohaselt arve nr XXX saldo jääk on 577,47 eurot arve nr XXX saldo jääk 1241,09 eurot arve nr XXX saldo jääk 642,92 eurot

Hageja esitab vastuväited kinkelepingust taganemisele. Hageja hinnangul pole kostjal taganemiseks õigus. Kinkija otsustas kinkida Kingisaajale XXX kinnisasja mõttelise osa lähtudes õiglustundest ja tegelikest asjaoludest. Seesugune kinkeleping oli täies osas headele kommetele vastav ja õiglane olukorras, mil kinnisasjale ehitatud elamu oli ehitatud hageja vahenditega ja isikliku töö arvel. Kinkelepingu eesmärgiks oli selgelt ebavõrdsuse lõpetamine. XXX kinkelepingu sõlmimisega üheaegselt sõlmisid pooled ka Ühisvara jagamise lepingu.

Ühisvara jagamisega otsustati, et XXX külas asuv kinnistu, mis kuulus CM , saab ½ osas kuuluma FRM ja FRM omandis olnud XXXB kinnisasi saab ½ osas kuuluma CM . Hageja hinnangul tuleb vaadata koos nii Ühisvara jagamise lepingut kui Kinkelepingut, mis mõlemad sõlmiti samaaegselt, koos ja ühtses raamistikus. CM jaoks olid need tehingud selgelt läbi kaalutud ja enda huvidest lähtuvalt arvestatud. Kinkijal oli täielik arusaam kinkelepingu olemusest, tingimustest ning tehingu tagajärjena kingitud vara Kingisaajale üleminekust. Kinkija selget arusaama tehingu olemusest kinnitab muuhulgas asjaolu, et 2007.aasta maikuus pöördusid pooled advokaadibüroo poole palvega ette valmistada notariaalne leping abikaasade ühisvara hulka kuuluvate varade jagamiseks.

Kinkijal oli pikema aja vältel võimalik saada täiendavat õiguslikku nõustamist abieluvara jagamise küsimustes. Kahe kuu jooksul toimusid hageja ja kostja ning advokaadi vahendusel arutelud abieluvara jagamise lepingu ettevalmistamisel. Mitte kordagi ei ole CM tõstatanud teda nõustava advokaadi ees rohkem kui kahe kuu jooksul küsimust, et ta ei mõistvat, milliste tehingutega on tegemist või et mingi termin jääb arusaamatuks. Segadus tekkis peale hagiavalduse saamist ja ligi aasta peale kinkelepingu sõlmimist. Notariaalse lepinguga tutvumist tõendab advokaat PL ja CM vaheline e-kirjavahetus.

Väär ja tõendamata on väide nagu olevat hageja käitunud Kinkija ema suhtes vägivaldselt. Kostja ema IP alaline tegelik püsiv elukoht on olnud ja on XXX vallas XXX külas vastavalt IP ja CM soovile ja tahtele. CM on ise nõustunud mais juunis 2007 ette valmistama notariaalset lepingut, millega XXX vallas asuva Oma kinnistu omanikud – hageja ja kostja – seavad Oma kinnistule IP kasuks isikliku kasutusõiguse tähtajatult ja tasuta. Ka see asjaolu tõendab, et Kinkija ema püsivaks elukohaks ei ole XXX. Seega on väär ka hagiavalduses toodud väide „vägivaldsest takistamisest kinkija ema naasmisel oma püsivasse elukohta“.

FRM on alates 1994 aastast materiaalselt abistanud CMe vanemaid- I ja A P. Il ja A Pajul puudusid rahalised vahendid ehitustööde teostamiseks XXX. I P ja A P kogusissetulek 1995-1996 oli 29 474 EEK. Frank Roland Markus toetas kostja vanemaid regulaarselt ja väga suures ulatuses, 1995-1996 aastail kokku 251 242 EEK suuruses summas, 1997.a. 188 000 EEK, 1998.A. 94 000 EEK, 1999.A. 118 400 EEK I P ja A P kogusissetulek aastail 1995-1996 oli kokku 29 474 EEK ning Frank Marcus toetus neile samal perioodil moodustas 231 242 EEK. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hageja arvates jätta vastuhagis hageja väited XXX ehitustööde tegemisest I P ja A P rahalistest vahenditest ning I P suhtes „ebaväärikast käitumisest“ ja jämedast tänamatusest Kinkija ja tema lähedast vastu tähelepanuta kui alusetud ja tegelikele asjaoludele mittevastavad.

CM oli teadlik nimetatud asjaoludest ja pidas sellest lähtuvalt Kinkelepingu sõlmimist vajalikuks. Hageja hinnangul oli Kinkelepingu eesmärk ebavõrdsuse vähendamine ning tehtud kulutuste osalises mahuski hüvitamine. XXX ehitati peamiselt Kingisaaja, hageja rahaliste vahenditega ja isikliku töö arvel. Tegemist oli uue hoone rajamisega, mitte vana suvila renoveerimisega. 1974. aastal ei ehitatud mingit elumaja kinnistuletegemist oli väikese suvilaga, mis oli aastaringseks elamiseks selgelt ebakõlblik ja mis praeguse ajal kinnistul asuva elumaja ehitamise perioodil lammutati.

XXX hoone ehitati aastatel 1995-2000, enamus kommunikatsioone võeti vastu aastal 2004. Väidete tõendamiseks esitas hageja fotod, kirja Tallinna Linnaplaneerimise e-kirjas kinnituse kasutusloa väljastamisest 29.12.2000. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXX; 18.07.1999 moodustati krunt suuruses 1489 m2 (nähtub ka Kinnistusregistri väljavõttelt XXX kohta) detailplaneeringuga oli määratud uue elamu asukoht, vana suvila jäi kinnistu piiridest hoopis välja. FRMe jaoks oli see kodu rajamine. Seetõttu on arusaadav, et FRM on säilitanud enamuse XXX teostamist tõendavaid dokumente.

Kogu arvestuste kohaselt on FRM paigutanud XXX ehitusse 1995.a. ehitusse 63 626,50 krooni,1996.aastal 280 613,15 krooni,1997.aaastal kokku

300 442,71 krooni, 1998.a. 329 018,92 krooni, 1999.aastal 30 269,89 krooni. Kogusumma, mida FRM märkmete kohaselt on otseste rahaliste vahenditena XXX ehitusse paigutanud, on kokku 1 003 971,10 Eesti krooni.

FRM ei ole kunagi teinud takistusi I P veeta aega oma lastelastega nende alalises elukohas XXX.

Kohtuotsuse põhjendused Kõigepealt võtab kohus seisukoha, millist õigust ühisvara jagamisel kohaldada. Pärast 1.juulit 2002 määratakse võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 24 lg 2 järgi perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus 1.juulil 2002 jõustunud rahvusvahelise eraõiguse seaduse sätete kohaselt. REÕS § 58 lg 3 järgi kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust abielu sõlmimise ajal, kui abikaasad ei ole nende varalistele õigustele kohaldatavat õigust seaduses sätestatud korras valinud. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse REÕS § 57 lg 1 järgi üldjuhul selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. REÕS § 58 lg 3 mõttes fikseeritakse abikaasade varasuhetele kohaldatav õigus üldjuhul abielu sõlmimise hetke seisuga. Kui abielu on sõlmitud enne 1.juulit 2002, loetakse VÕSRS § 24 lg 2 teise lause järgi abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks REÕS § 58 lõike 3 mõttes 1.juuli 2002. Seega poolte ühisvara jagamisele kohaldub Eesti õigus, vaatamata sellele, et pooled abiellusid XXX.a. Berliini Steglitzi Perekonnaseisuametis. Alates 2001.aasta algusest on pooled elanud Eesti Vabariigis. Vastavalt 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lõikes 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule ja toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise ja toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseadus. Enne 1.07.2010.a. kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi on ühisvaraks abielu kestel abikaasade omandatud vara. Vara on TsÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. Ühisvara jagamisel pärast abielusuhete lõppemist määratakse PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte abielusuhted lõppesid 21.07.2007.a.

Kohus võtab seisukoha kinkelepingust taganemise kohta.

22.02.2007.a. on Tallinna notar Mari-Liis Parmas koostanud poolte Ühisvara jagamise lepingu, mille alusel on Tallinnas aadressil XXX B asuv kinnistu ja XXX vallas XXX külas asuv Oma kinnistu poolte kaasomandis ja kaasomandi mõttelised osad on poolte lahusvaraks (toimiku I köide lk.158-162). Samal kuupäeval sõlmisid CM (kinkija) ja FM (kingisaaja) kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (toimiku I köide lk 163-167). Kinkelepingu kohaselt kinkis Kinkija Kingisaajale, oma abikaasale. ½ suuruses mõttelise osa kinnisasjast Tallinnas XXX.. Kinkija oli omandanud XXX kinke teel oma vanematelt. CM esitas 30.01.2008.a. FRM vastu Avalduse kinkelepingust taganemise avalduse.(toimiku I köite lk169). Kinkelepingust taganemise aluseid käsitlevad VÕS § 267 ja § 268. Kinkelepingust taganemisel peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest. Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimusel, et täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Üheks taganemise aluseks on kingisaaja jäme tänamatus Kinkija ja tema lähedaste vastu.

CM väitel on FRM näidanud pärast kingi saamist jämedat tänamatust tema ja tema ema suhtes. Kohus leiab, et kingisaaja jäme tänamatus nii CM kui tema ema suhtes on paljasõnalised ja tõendamata. Jämedaks tänamatuseks ei saa lugeda hageja soovi jagada kaasomand selliselt, et kaasomandi ese jääks tema ainuomandisse, kuna see on kaasomandi jagamise üheks seadusest tulenevaks kaasomandi lõpetamise viisiks. FRM on vande all kohtule kinnitanud 27.09.2010.a., et I P tahtis XXX kinkida neile mõlemale, kuid see ei õnnestunud, sest Saksamaa dokumendid ei olnud korras, need ei olnud tõlgitud ega apostillitud.

I P jättis pool oma varast testamendiga FM ja ei muutnud oma testamenti ka hiljem. FM kinnitas kohtuistungil vande all, et ta ei ole kunagi olnud vägivaldne ei C ega tema ema vastu. CM vande all antud ütluste kohaselt ei ole ta kunagi kartnud lapsi jätta hageja juurde. Kostja ütluste kohaselt tuli ta emaga 2007.a. augustis maalt ja hageja seisis ukse peal ees ja teatas tema emale, et ta ei tohi majja tulla. C kutsus politsei. Politsei tuli ja küsitles kõiki kuid õnneks kedagi polnud löödud. CM arvab, et ema suhtumine Frank Marcusesse muutus sellest päevast.

Kohus leiab, et poolte vande all antud ütlustega ei ole tõendatud FRMe vägivaldsus CM e ja tema ema, I P suhtes. Ainuüksi politsei kutsumine kostja poolt ei tõenda hageja vägivaldsust. Kõiki asjas kogutus tõendeid kogumis hinnates, kostja vanemate toetamist märkimisväärsete summadega hageja poolt, mida tõendavad FRM 1994, 1995, 1997, 1998 tuludeklaratsioonide väljavõtted, kinnituskirjad 1995.a. kohta, I P soovi koheselt XXX kinkida nii tütrele kui tütremehele, I P poolt testamendi tegemine FRM äramärkides ja testamendi muutmata jätmine pärast väidetavat lugupidamatuse avaldust, asub kohus seisukohale, et FRM ja I P vahel olid head suhted nii enne kui pärast kinkelepingu sõlmimist.

Põhjendamatu on ka väide Kinkelepingust mittearusaamisest Kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping sõlmiti notar Mari-Liis Parmase notaribüroos ja lepingu p.5 kohaselt on notar andnud sõlmitavate lepingute osas igakülgseid selgitusi. Ka on tõendatud, et enne Ühisvara jagamise lepingu sõlmimist ja Kinkelepingu sõlmimist kasutas kostja advokaadi teenuseid. Ühisvara jagamise leping ja Kinkeleping on koostatud ja allakirjutatud ühel päeval ja neid tuleb vaadelda koos .Kostja on ka ise kinnitanud kohtule, et kinkelepinguga hüvitati hagejale hageja XXX kinnistu väärtustamise sellele elamu püstitamise näol.

Seega on kostja ka ise leidnud, et kinkeleping oli headele kommetele vastav ja õiglane olukorras, kus XXX renoveerimine oli toimunud suures osas hageja vahenditega.

Kohus asub seisukohale, et kostjal puudub kinkelepingust taganemise õigus. Taganemisavaldus on tehtud teisele poolele teatavaks alles pärast hagiavalduse esitamist kohtusse. Ka hagiavalduse esitamist kohtusse abielu lahutuse, ühisvara jagamise, laste elukoha ja lastega suhtlemise korra määramiseks ei saa käsitleda jämeda lugupidamatuse avalduseks kinkija vastu. Vanematel on võrdsed õigused laste suhtes ja vanema soovi ainuhooldusõiguse määramiseks ei saa käsitleda lugupidamatusena teise vanema suhtes, veelgi vähem saab seda vaadelda jämeda lugupidamatusena. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus asub seisukohale, et toimiku I köite lk 108 toodud avaldust ei saa lugeda tehingu tühistamise avalduseks, mis on kohustuslik teisele poolele esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et CM ei ole tõendanud kinkelepingust taganemise õigust. Seega ei ole kaasomandi tekkimise võlaõiguslik alus lõppenud.

Kohus võtab seisukoha sõiduauto VOLVO S60 suhtes.

Hageja on seisukohal, et sõiduauto VOLVO S60 on ühisvara, kostja on seisukohal, et hageja kinkis sõiduauto temale ja seega on sõiduauto tema lahusvara. Kohus lähtub sõiduauto soetamise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1, mille kohaselt abielu jooksul soetatud vara on ühisvara. Asjaolu, et ostetud sõiduautot kasutab ainult üks abikaasa, ei muuda kasutatavat sõiduautot lahusvaraks.

Kohus võtab seisukoha 15 000 euro osas, mis FRM on üle kandnud oma emale. Kostja leiab, et nimetatud rahasumma kuulub ühisvara hulka, kuna selle summa võrra on ühisvara vähenenud. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil on leidnud tõendamist asjaolu, et ühisvara arvelt toetati võrreldavas suurusjärgus mõlema poole vanemaid, mistõttu on põhjendamatu ühisvara suurendamine 15 000 euro võrra. Kohus on seisukohal, et abielusuhete lõppemise seisuga Eesti ja Saksa pangakontode saldod tuleb ühisvara jagamise käigus seisuga 21.06.2007 jagada poolte vahel võrdselt.

Ühisvara koosseis abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse abikaasade ühisvara koosseis PKS § 18 lg 2 järgi kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga. Vaidlust ei ole selles, et abielusuhete lõppemise aeg on 21.06.2007.a. Kohus on tuvastanud , et poolte ühisvara hulka kuulub : VARAD SAKSAMAAL B

60000 eurot XXX

53000 eurot XXX

75000 eurot Kohustused B

-106406,99 eurot Laenu jääk

-82829,28 eurot

-95100,29 eurot

-10225,84eurot Kindlustuslepingu jääk A

83041,6 eurot Pangakontode jääk Saksamaal

2461,48 eurot Väärtpaberid

2400 eurot

Kokku

--18659,32 eurot

VARAD EESTIS

Sõiduauto VOLVO

17 895,26 eurot (poolte nõusolek) Pangakonto jääk Hansapangas

74,97 eurot

KAASOMANDIS OLEV VARA

Kinnistu XXX

3 850 000 eurot (Arco Vara eksperthinnang) Kinnistu XXX B

63 911,65 eurot (Arco Vara eksperthinnang) Oma kinnistu

29 399,36 eurot (Arco Vara eksperthinnang)

ÜHISVARA JAGAMINE Hageja taotleb Saksamaal asuva vara jätta koos neil lasuva te kohustustega FRM ainuomandisse, varade ja kohustuste väärtus seisuga 21.06.2007 jagada poolte vahel võrdselt, negatiivsest jääkväärtusest 50 % ehk 164 683 krooni (10525,16 eurot) määrata CM poolt hüvitamisele FRM pooltele kuuluva kinnisvara müügist saadava raha arvel. Kostja on nõus jätma Saksamaal asuva kinnisvara hageja ainuomandisse, kui Saksamaa kinnisvara muretsemiseks võetud laenud ei kuulu ühisvara hulka. Saksamaa õigus ei tunnista laene kui ühisvara. Laenud ei võetud ühistes huvides perekonnaseaduse mõistes. Kostja ei soovinud olla ega olnud laenulepingu pooleks. Kostja on andnud ühe allkirja laenulepingule, kuid mitte kui pool , vaid nõusolekuna, et hageja saaks laenu võtta. Kostja nõustub ka kindlustuslepingust tuleneva nõude jätma hagejale tingimusel, kuid vaid juhul, kui laene ei loeta ühisvara hulka. Kohus leiab, et kooskõlas PKS § 14 lg 1 ei ole ühisvaraks mitte igasugune abikaasade kohustus, mis tekib abielu ajal,. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et Saksamaa kinnisvara ostmiseks võetud laenude eest ei vastuta kostja ei lepingust ega Saksamaa perekonnaseadusest tulenevalt. Kostja ei ole laenulepingu pooleks ega oma panga ees hagejaga solidaarvastutust. Saksamaal asuv vara on küll hetkel laenudega koormatud, kuid 2013 .a. tasutakse abielu kestel ühisvara arvelt tasutud ja kogunenud kindlustusmaksete arvelt kogu Berliinis asuva vara soetamiseks võetud laenud, mille tulemusena kõik kolm korterit saavad kohustustest vabaks. Samuti on korterid asustatud üürnikega, kes tasuvad üüri, mille arvelt laene teenindatakse. Kohus asub seisukohale, et ei ole õiglane kostjalt välja mõista 50 % negatiivse vara väärtusest. Kinnisvara väärtus võib käesoleval ajal olla küll väiksem soetusväärtusest, kuid on üldteada, et kinnisvara hindade langusele järgneb tõus ja pikaajalised kinnisvarainvesteeringud ei ole kahjumit tootvad. Hageja selgitas kohtule, et kinnisvara ongi Saksamaale muretsetud pikaajaliseks investeeringuks ja isikliku vanaduspõlve kindlustamiseks.

Sõiduauto VOLVO S60 on CMe käsutuses ja kostja soovib autot enda ainuomandisse. Hageja ei vaidle sellele vastu. Pooled on leppinud kokku, et sõiduauto väärtus käesoleval ajal on 17895,26 eurot (280 000 krooni) Seega tuleb sõiduauto VOLVO jätta kostja ainuomandisse, kostja kasuks mõista välja pool auto väärusest

Arveldusarvetel abielusuhete lõppemise ajal olnud summad tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades.

KAASOMANDI LÕPETAMINE Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 alusel kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagiavalduse esitamisel soovib hageja XXX , XXX B ja kinnistu XXX vald XXX küla Oma jätta hageja ainuomandisse ja on valmis hüvitama kostjale kinnistute mõttelise osa väärtuse.

Juhul, kui kostja ei nõustu eeltooduga, P hageja, et kohus müüks poolte kaasomandis olevad varad avalikul enampakkumisel , jagades saadava raha kaasomanike vahel. Kohtuistungil hageja loobub oma esimesest nõudest, kuna kinnisasjade hinnad on muutunud. ja tema varaline seisund on halvenenud. Hageja jääb alternatiivse nõude juurde. Kostja soovib XXX jätta oma elukohaks, kuna tegemist on laste koduga. Kostja leiab, kui üks pool kingib teisele midagi ja teine pool nõuab, et ta sealt välja koliks, siis on see jäme tänamatus, mis annab aluse kinkelepingust taganemiseks. Vastuhagis P kostja XXX jätta kostja ainuomandisse ilma kohustuseta maksta hagejale hüvitist. Kinnistu XXXB võtab kostja hagi õigeks ja nõustub hageja poolse hüvitisega summas 1 347 500 krooni. Vastuhagis võtab kostja hagi õigeks osas, millega hageja soovib Oma kinnistu omandiõiguse üleandmist kostjale ning ½ mõttelise osa väärtuse hüvitamist tasaarvestamise teel XXXB eest hageja poolt tasumisele kuuluva hüvitise arvelt. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise nõue tuleneb seadusest ja ei ole teise kaasomaniku suhtes jäme tänamatus. Asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. XXX on kostja ja laste kodu, mistõttu kinnistu jätmisel ühe kaasomaniku ainuomandisse on õiglane jätta XXX kostja ainuomandisse. Samas kaasomandi eseme jätmine ühele kaasomanikule riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lg 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks kaasomanik kaotab omandiõiguse kaasomandisse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud kaasomanikule tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Kostjal puuduvad vahendid õiglase hüvitise maksmiseks, seega tuleb rahuldada hageja nõue ja kaasomandid lõpetada ,müües asjad avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel pooleks. Kostja väide kohtuistungil, et mõistlikum oleks XXX müüa kaasomanike vahelisel enampakkumisel, jätab kohus tähelepanuta, kuna ei hagis ega vastuhagis sellist kaasomandi jagamise viisi pooled ei ole taotlenud. TsMS § 439 sättest tulenevalt ei või kohus otsuses ületada nõude piire.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.. TsMS § 162 lg 1 sätete kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Maie Seppo kohtunik