2-10-36872/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-36872

Otsuse kuupäev

30. märts 2011.a Jõhvi

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi V. M. hagi V. S.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagihind 2846,88 eurot.

Asja läbivaatamise kuupäev 23. märts 2011.a

Menetlusosalised Hageja: V. M. (IK xxx, elukoht: xxx)

Kostja: V. S. (IKxxx, elukoht: xxx)

Resolutsioon

1. V. M. hagi rahuldada. 2. Tuvastada S. M. (isikukood xxx, sünniakt nr 281 koostatud Ida-Viru Maavalitsuses 10.08.2009) põlvnemine isast V. S.`ist (isikukood xxx). 3. Välja mõista V. S.`ilt elatis igakuise elatusrahana V. M. kasuks tütre S. M. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 02.08.2010 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni tütre S. M. täisealiseks saamiseni, s.o. 03.08.2027.a, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4. Välja mõista V. S.´ilt riigilõiv 319 (kolmsada üheksateist) eurot 55 senti riigituludesse. Anda kostjale riigilõivu tasumiseks (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 2900072136) ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks, 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

2 (5) kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. 6. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

V. M. esitas Viru Maakohtule hagi V. S.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kohtusid hageja ja kostja alates juulist kuni detsembrini 2008, nende suhtest sündis xxx.a. tütar S.. Hageja teatas kostjale tütre sünnist ning püüdis kostjaga rääkida kostja osalemisest lapse elus. Kostja keeldus vabatahtlikult isaduse tunnistamisest. Hageja palub määrata DNA ekspertiis isaduse tuvastamiseks ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülapidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni /139,01 eurot alates hagi esitamisest.

Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks. Hageja taotles vabastada teda riigilõivu tasumisest.

Viru Maakohtu 02. septembri 2010 määrusega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma kirjalikus vastuses leidis, et tsiviilasjas tuleb esialgu läbi viia molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA võrdlemise teel), kuna kostjal on põhjust oma isaduses kahelda. Poolte suhted kandsid lühiajalist iseloomu. Hageja kohtus ka enne kostjaga kohtumist meestega, samuti elab ta käesoleval ajal teise meesterahvaga. Kui kohus tuvastab, et kostja on S. M. isa, on kostja nõus maksma S. M. ülalpidamiseks elatist 2175 krooni ulatuses alates isaduse tuvastamisest.

KOHTUISTUNG

23.märtsi 2011.a. kohtuistungil hageja toetas hagi.

Kostja võttis omaks, et laps põlvneb temast. Kostja on nõus maksma elatist alates ekspertiisi otsuse tegemise ajast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3 (5) Hageja palus tuvastada 03.08.2009.a. sündinud S. M. põlvnemine V. S.`ist ning kostjalt välja mõista elatis alaealise tütre S. M. ülalpidamiseks summas 2 175/139,01 eurot krooni kuus alates hagi esitamisest, s.o. 02.08.2010.a.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PKS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.

Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse S. M. emaks on hageja, kannet isa kohta pole tehtud. Hageja peab lapse isaks kostjat.

Ekspertiisiakti (tl 64-65) kohaselt DNA analüüside põhjal ei ole V. S.´i isadus S. M. suhtes välistatud ja V. S. saab suure tõenäosusega olla S. M. isa. sellele võttis kostja kohtuistungil isaduse omaks (TsMS § 231 lg 2).

PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud.

Kohtuistungil ei olnud vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Kostja tunnistas, et S. M. põlvneb temast.

Seega leiab kohus, et alaealise S. M. põlvnemine V. S.`ist on tõendamist leidnud.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni/139,01 eurot alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja on väljamõistetava elatise suurusega nõus, kuid palub elatise välja mõista alates isaduse tuvastamisest.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et hageja V. M. on alaealise lapse S. M. ema, seega lapse seaduslik esindaja.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Seega on kostja, kui alaealise S. M. isa, kohustatud teda ülal pidama.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4).

4 (5) PKS 101 lg1 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Pooled ei vaidle elatise suuruse osas. Kostja on nõus maksma elatist miinimumsummas (käesoleval ajal 139,01 eurot).

Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise algusaja üle.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest ning kostja seisukoht, et elatist tuleb maksta alates isaduse tuvastamisest, pole õige.

Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab PkS § 70 lg 1 järgi (kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsioon) kohus esitatud elatisenõude rahuldada alates hagi esitamisest, Riigikohus märkis: „PkS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine /.../ See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PkS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PkS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PkS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus kolleegium ka 16. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest“ (kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222510177).

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi, tuvastab lapse põlvnemise kostjast ja mõistab lapsele elatise alates elatisehagi kohtusse esitamisest.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Ülatoodust lähtuvalt jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda.

Viru Maakohtu 02. septembri 2010 määrusega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg 2 ja lg 3. Menetluskulu on riigilõiv 319,55 eurot.

5 (5) Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900072136.

Helgi Vinni Kohtunik