1
KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON
1.
Rahuldada V. T.a avaldus.
2.
Laiendada alaealise V. T.a (IK xxx) teovõimet toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
3.
Menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtuasja number 2-10-62936 Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. T.a (T.) avaldus teovõime laiendamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 23. märts 2011
Menetlusosalised
Avaldaja:
Avaldaja seaduslik esindaja:
Puudutatud isik:
Eestkosteasutus:
Eestkosteasutuse esindaja:
V.
T. (IK xxx, elukoht: xxx)
A.
P. (IK xxx, elukoht: xxx)
D.N. (IKxxx elukoht: xxx)
Kiviõli Linnavalitsus (RK 75005162, asukoht: Keskpuiestee 20,43199, Kiviõli)
K. Ü. (volikirja alusel)
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
V. T. esitas 14.12.2010 kohtule avalduse, milles palub laiendada teovõimet abiellumiseks, tulevase lapse perekonnaseisuosakonnas registreerimiseks ning sotsiaalkindlustusametis toimingute tegemiseks. Avaldaja ema A. P. on nõus tütre teovõime laiendamisega.
2.
Kohus kaasas menetlusse eestkosteasutusena Kiviõli Linnavalitsuse. Kiviõli Linnavalitsus andis kohtule arvamuse, milles leiab, et avaldaja ning D. N. õpivad hetkel Kiviõli Vene Täiskasvanute Gümnaasiumis, mõlemal puudub sissetulek, mistõttu ei ole nad võimelised võtma endale abielust tulenevaid kohustusi vastavalt PKS § 16 lg 1 ja 2 (tl 48)
3.
Puudutatud isik D. N. esitas kohtule avalduse, milles kinnitab, et soovib luua avaldaja V. T.aga perekonna teades, et viimane on alaealine (tl 50).
4.
Kohtuistungil 23.03.2011 selgitas avaldaja seaduslik esindaja, et V. T.al oli nurisünnitus, kuid avaldajal ja puudutatud isikul on soov abielluda ning ema seadusliku esindajana toetab tütre soovi. Aini Punga sissetulekuks on pension ja lastetoetus, tema on noori ülal pidanud. Tütar ja D. on natuke ka raha andnud ning noored teadvustavad abielu sõlmimise tõsidust. A. P. sõnul vestles ta ka D.i emaga ning viimane oli nõus noorte abieluga. Avaldaja V. T. kinnitas kohtuistungil, et armastus ja tunded on olemas ning soov abielluda kindel. Puudutatud isik D. N. selgitas, et töötab mitteametlikult ning tema töötasu on 600 eurot kuus. D. N. kinnitas oma abiellumissoovi ja väitis, et otsus on läbimõeldud ning soov kindel.
Eestkosteasutuse esindaja jäi kirjalikus arvamuses toodu juurde ning leidis, et kohus ei peaks alaealise teovõimet laiendama. Eestkosteasutuse esindaja leidis, et noored ei ole veel aastatki koos elanud, tunded on värsked, abiellumine on tõsine samm ning ka elukorraldus ei ole selline, et nad suudaksid iseseisva perena elada ning toime tulla. Esindaja leidis, et puudutatud isik ei suuda vastutust enda õlul kanda, ka avaldaja emal ei ole suuri võimalusi peret üksi ülal pidada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.
Kohus tuvastas, et V. T. on sündinud 02.06.1994.a ja seega käesoleval ajal 16- aastane, 02.06.2011 saab seitsmeteistkümneseks.
6.
Perekonnaseaduse (PKS) § 1 lg 2 kohaselt võivad abielluda täisealised isikud. Vastavalt PKS § 1 lg 3, võib kohus alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15- aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
7.
V. T. on kohtule avaldanud, et soovib abielluda D. N.iga ning see soov on kindel ja põhjalikult kaalutud. Kohtule avalduse esitamise ajal ootas V. T. last. Avaldaja seaduslik esindaja esitas kohtule statsionaarse epikriisi, millest nähtub, et 21.01.2011 oli avaldajal iseeneslik abort. Ka D. N. on kohtule kinnitanud oma soovi abielluda V. T., teda austada ja armastada ning puudutatud isiku sõnul on otsus kaalutud ja kindel. Noored elavad koos peaaegu aasta. D. N. on täisealine (sünd. xxx).
3
Avaldaja ema A. P. toetab tütre soovi ning palub kohtul laiendada tütre teovõimet. V. T. isa viibimiskoht ei ole teada . Lõuna Prefektuuri vastuse kohaselt võib J. T. elada Hispaanias, tema võimalik elukoht on teadmata (tl 63).
8.
Vastavalt TsÜS § 9 lg 1 võib kohus vähemalt 15-aastase teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid alaealine iseseisvalt teha võib. TsÜS § 9 lg 2 järgi võib alaealise teovõimet laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.
9.
Tulenevalt TsÜS § 9 lg 1 tuleb teovõime laiendamise otsustamisel lähtuda alaealise huvidest ning arvestada tema arengutaset. V. T. saab 02.juunil 2011 17- aastaseks. Kohus peab tema vanust ja arengutaset piisavaks väljendamaks oma soovi perekonda luua ja abielluda ning ei näe põhjust kahelda selles, et avaldaja saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Avaldaja oli avalduse esitamise ajal lapseootel, kuid rasedus katkes 24. rasedusnädalal. Kohtuistungil väljendasid noored kindlat soovi jätkata kooselu ühise perena. Alaealise seaduslik esindaja Aigi Punga on oma nõusoleku tütre teovõime laiendamiseks andnud.
Kiviõli Linnavalitsuse esindaja ei näinud põhjust, miks need kaks noort inimest peaksid abielluma ning ei võiks oodata. Kohus on seisukohal, et abiellumiseks piisab üldjuhul kahe inimese vastastikustest tunnetest ning soovist ja otsusest ühine pere luua ning sellega kaasnevad kohustused ning vastutus endale võtta. Kuna käesoleval juhul on avaldaja alaealine, tuleb kohtul hinnata, kas teovõime laiendamine on tema huvides. Asja materjalide ja menetlusosaliste kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole kohtul alust arvata, et alaealine V. T. ei saa vajalikul määral aru abielu õiguslikest tagajärgedest ning, et avaldaja soovitud abielu kahjustaks mingil viisil tema huve. Lisaks märgib kohus, et kohtu nõusolek ei kohusta avaldajat abielu sõlmima, samas ei näe kohus ka alust, miks peaks alaealise teovõime laiendamisest antud juhul keelduma. Kiviõli Linnavalitsus ei ole millegagi põhjendanud, millele tugineb arvamus, et avaldaja elukaaslane täisealine D. N. ei ole võimeline vajadusel oma tulevast abikaasat üleval pidama ning vastutust perekonna eest endale võtma. Üksnes materiaalne olukord ei saa kohtu arvates olla põhjuseks avalduse rahuldamata jätmiseks ning abielu ei ole takistuseks materiaalsete võimaluste parandamiseks. Eestkosteasutuse seisukoht, et avaldaja ema ei suuda üksi noori üleval pidada näitab, et avaldaja majanduslik seis ei paraneks sellest kui tema teovõimet ei laiendataks. Kohtule ei ole esitatud ka andmeid, et nii V. T.a kui D. N.i võime oma perele elatist teenida oleks mingil viisil piiratud, mistõttu osutuks võimatuks PKS § 16 perekonna ülalpidamise kohustuse täitmine. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada.
10.
Teovõime laiendamine abielu sõlmimiseks eeldab ka teovõime laiendamist nende tehingute tegemiseks, mis on seotud abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Eelkõige on need õigused ja kohustused, mis tulenevad PKS § 14-18 (ühise majapidamise korraldamine, sissetuleku hankimine, perekonna ülalpidamine) aga ka õigus varasuhet valida (PKS § 24) ning abieluvaralepingut sõlmida. Kohus on seisukohal, et abikaasade elu korraldamisel tuleb kasuks kui mõlemad abikaasad saaksid võimalikult võrdselt otsustada tehingute tegemist.
11.
Kohus märgib, et kui pärast teovõime laiendamist alaealine isik teeb tehinguid, mille alusel saab teha järelduse, et need ei ole tema huvides või ta ei suuda nende tähendust mõista, võib kohus teovõime laiendamise osaliselt või täielikult tühistada (TsÜS § 9 lg 3). Kohus otsustab teovõime osalise või täieliku tühistamise samas korras nagu laiendamise (TsMS § 576).
12.
TsMS § 577 järgi jõustub määrus ja kuulub täitmisele selle alaealisele kättetoimetamisega.
13.
TsMS § 172 järgi kannab hagita menetluse kulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
4
Kohus andis 10.01.2011 määrusega V. T.ale menetlusabi ning vabastas ta riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel. Kohus jätab menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik
