2-11-2057/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-2057 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

RJ hagiavaldus AA (seadusliku esindaja JP kaudu) vastu elatise nõudes

862.83 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad Hageja: RJ (ikXXX, eluk XXX) Kostja: AA (sünd XXX, eluk XXX) (seadusliku esindaja JP kaudu)

10.03.2011

Hageja RJ Kostja: AA seaduslik esindaja JP

Tõlk Jelena Kremez

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Vähendada 28.12.2007 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-07-44326 määratud elatusraha suurust 3000 kroonilt/191.73 euro 1500 kroonile/95.87 eurole. Välja mõista RJ `ilt (ikXXX) poja AA (sünd XX) ülalpidamiseks igakuine elatis 95,87 eurot alates hagi esitamisest so 18.01.2011 kuni AA (sünd XXX) täisealiseks saamiseni või kui ta jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutse-õppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb maksta AAi seadusliku esindaja JP arvelduskontole, selgitusega „elatis lapsele.“

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub 18.01.2011 Harju Maakohtule esitatud hagis tsiviilasjas 2-07-44326 28.12.2007 Harju Maakohtu määrusega kinnitatud kompromissis määratud elatist AA sünd XXX summa 3000 krooni /191.73 eurot vähendada nii, et elatise suuruseks jääks 1500 krooni/96,57 eurot. Elatise suuruse vähendamise põhjuseks asjaolu, et hageja peres sündis 20.12.2010 poeg D J, kes vajab samuti ülalpidamist ning on vähem kindlustatud kui kostja juures elav hageja poeg AA. Kuna hageja töötasu on netona 4800 krooni/309 eurot ja perekonda sündis juurde teine laps, taotlebki hageja PerekS §101 lg 1, § 102 lg 2 elatise vähendamist poole võrra ja on nõus elatist maksma AAi ülalpidamiseks 1500 krooni/ 96.57 eurot.

Kostja seisukoht on alljärgnev

1 Kostja oma kirjalikus vastuses on märkinud, et on õige, et kui hageja netopalk on 4800 krooni ja elatusraha lapsele AAile on 3000 krooni kuus, siis uues perekonnas 20.12.2010 sündinud laps D J on varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav AA. Kostja arvates on hagejal tõendamata, et hageja netopalk on 4800 krooni ning seetõttu seda ei saa arvestada mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu tuleb vähendada elatist alla PerekS §101 lg sätestatud määra.

2.Hagis ei ole hageja märkinud andmeid oma väljaminekute kohta ja arvutusi, mida ta teeb D Ji ülalpidamiseks.

3.Hageja nõue elatist vähendada kuni 1500 kroonini/95.87 eurot ei ole seadusega kooskõlas, kuna see on väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti ei ole arvestanud hageja, et füüsiline isik, kes saab kohtulahendi alusel elatist, maksab sellelt tulumaksu.

4. Üldteadaolevaks asjaoluks olev elukalliduse tõusu tingimustes hageja ei ole esitanud oma seisukohta, kuidas tema arvates saab ülal pidada poega ja kindlustada temale enam-vähem väärika elamise elatise suuruse vähendamisel.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida

3 istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni/278.02 eurot kuus, millest pool on 2175 krooni/139.01 eurot. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Vaidlust ei ole selles, et laps elab ema juures, on tema ülalpidamisel ja hageja on lapse ülalpidamises osalenud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on poeg AAile elatist maksnud 3000 krooni/ 191.73 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja perekonda on sündinud veel teine laps, kes on vähem kindlustatud kui hageja laps kes kostjaga elab. Vaidlus on selles, et hageja ei ole tõendanud enda töötasu suurust. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Hageja ei ole nõus varem kompromissis määratud elatusraha 3000 krooni /191.73 maksma, kuna sellise summa maksmine on hagejale ülejõu käiv, sest hageja netopalk on 4800 krooni/309 eurot ning detsembris 2010 sündis perre ka teine laps D J, kes on vähem kindlustatud kui kostja juures elav hageja laps. PerekS § 100 lg 2 alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel vaidlust ei ole selles, et poeg elab koos emaga, ema tegeleb AAi kasvatamisega.

Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas hageja on tõendanud milline on tema varaline seisund, kuna kostja arvates on hagejal tõendamata, et hageja netopalk on 4800 krooni ning seetõttu seda ei saa arvestada mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu tuleb vähendada elatist alla PerekS §101 lg sätestatud määra.

TsMS § 229 lg 1 tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtuistungil hageja on esitanud tõendi enda igakuulise sissetuleku töötasu kohta, millega kohus loeb tõendatuks, et hageja on oma töötasu tõendanud, töötasu suurus brutona 5200-5900 krooni. Kostja väide selle kohta, et üldteadaolevaks asjaoluks olev elukalliduse tõusu tingimustes hageja ei ole esitanud oma seisukohta, kuidas tema arvates saab ülal pidada poega ja kindlustada temale enam-vähem väärika elamise elatise suuruse vähendamisel. Teiseks, kohus on seisukohal, et TsMS § 231 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida

4 kohus loeb üldtuntuks. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et eeltoodud kostja vastuväidet kohus ei loe põhistatuks, kuna esitatud asjaolu saab lugeda üldteadaolevaks ning elukalliduse tõus mõjutab mitte ainult kostja juures kasvavat hageja lapse ülalpidamist kui ka hageja juures kasvava hageja lapse ülalpidamist. Hageja on taotlenud elatise suuruse vähendamisel PerekS §102 lg 2 kohaldamist ning taotlenud lugeda teise lapse sünd perekonnas mõjuvaks põhjuseks, et elatist vähendada PerekS § 101 lg1 sätestatud määra ja taotlenud elatise määramist AAile 1500 krooni/95.87 eurot igakuuliselt.

Siinjuures kohus nõustub kostja kirjalikus vastuses märgitud seisukohaga, et on õige, et kui hageja netopalk on 4800 krooni ja elatusraha lapsele AAile on 3000 krooni kuus, siis uues perekonnas 20.12.2010 sündinud laps D J on varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav AA.

Eeltoodud hagi nõue on kohtu arvates põhjendatud asjaolul, et teise lapse sünd perekonda ongi selleks mõjuvaks põhjuseks, et kohus võib siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra ning seega hageja on kohustatud elatist tasuma 1500 krooni/95.87 eurot AAi ülalpidamiseks alates hagi esitamisest so 18.01.2011.

Kohus ei saa vabastada hagejat elatise tasumisest, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kohus peab hageja kohustust oma alaealise lapse ülalpidamisel primaarseks ja selle kohustuse täitmisel tuleb vanemal vajadusel oma teisi kulutusi piirata. Lisaks sätestab PKS § 97 p 1, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PerekS § 100 lg 2 sätestab, et lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise määramiseks 1500 krooni /95.87 eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 862.83 eurot.

Lukiina Vismann Kohtunik