2-10-46399/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-46399 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.märts 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 16.märts 2011. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind Emil T. hagi S. T. vastu elatise nõudes

1725,61 eurot (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

Emil T. (IK 50108272211)

I. Y. (IK xxx; elukoht: xxx)

S. T. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S. T. ´lt Emil T. (seaduslik esindaja I. Y.) kasuks elatis alaealise poja Emil T. (IKxxx, sündinud xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 01.01.2011 kuni Emil T. täisealisuseni, so kuni 28.augustini 2019.a, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada S. T. poolt Emil T. ülalpidamiseks tasutud summat

300 (kolmsada) eurot krooni.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja hagiavaldus

Emil T. on sündinud 27.08.2001.a. Lapse isana on sünnitunnistusele märgitud S. T. ja emana I. T. (Y.).

Emil T. (seaduslik esindaja I. Y.) esitas 22.09.2010. a Viru Maakohtule hagi S. T. vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt olid hageja vanemad abielus kuni maini 2006.a. Laps elab koos emaga. Kostja poja ülalpidamises ja kasvatamises ei osale. Hageja põeb kroonilist haigust, mistõttu vajab erilist hooldust ja ravimeid. Hageja vajadused kuus moodustavad keskmiselt 7330 krooni. Arvestades lapse tervislikku seisundit soovib hageja elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 3500 krooni alates 22.09.2009.a.

II Kostja vastus

Kostja esitas 19.11.2010. a kohtule vastuse (tl 19), mille kohaselt leppisid kostja ja hageja seaduslik esindaja peale nende abielu lahutamist kokku, et alates juunist 2006 hakkab kostja tasuma elatusraha vastavalt oma võimalustele mõlema lapse eest vanema tütre arvele. Kuna kostja sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, siis pole tal võimalust maksta hageja seadusliku esindaja poolt nõutavat summat. Kostja on nõus endiselt maksma lastele elatist oma võimaluste piires. Kohtukulud palub kostja sisse nõuda hageja seaduslikult esindajalt.

III Kohtuistung

Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja maksis tütre arveldusarvele 3000 krooni, kuid tema soovib, et raha laekuks tema arveldusarvele. Elatise väljamõistmist soovib ta alates 01.01.2011.a igakuise elatusrahana 3000 krooni. Sellel aastal on kostja elatisena maksnud igas kuus (jaanuar kuni märts) 100 eurot. Hageja esindaja viibib käesoleval aja lapsehoolduspuhkusel.

Kostja selgitas, et 3000 krooni ta suuteline maksma ei ole, kuna tema palk on vähenenud. Varem oli tal veel teine teenimise võimalus, kuid nüüd tal seda enam ei ole. Ta arvab ka, et hageja nõuded on liialdatud.

IV Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus on tuvastanud, et S. T. ja I. T. (Y.`i) abielust on xxx.a. sündinud poeg E. T.. Vanemad elavad lahus, nende ühine laps elab koos emaga.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3000 krooni (191,73 eurot) alates 01.01.2011.a.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud, kuid ei ole nõus elatise suurusega, leides, et ta ei ole võimeline hageja poolt nõutavat elatist maksma. Samuti leiab ta, et hageja poolt nõutava elatise suurus on liialdatud.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 139,01 eurot.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär. Hageja on põhjendanud miinimumsummast suurema elatise väljamõistmist asjaoluga, et laps põeb allergiat astmat, vasomotoorset ja allergilist riniiti ja dermatitilist atopikat (tl 30) ning sellega kaasnevad kulutused. Hageja on hinnanud lapse vajaduste suuruseks ühes kuus 7330 krooni, sh eluasemekulud 480 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 300 krooni, sidekulud 200 krooni, kulutused tervishoiule 1200 krooni, kulutused hügieenitarvetele

250 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 1500 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni, muud vältimatud püsikulutused (ravimid, puhkus, raamatud, reisid, suvelaager) 900 krooni (tl 1). Hageja kirjalikke tõendeid, mis tõendaksid lapse vajadusi elatusraha miinimummäära ületavas osas, esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tema ülalpidamiseks vajalikud kulutused on osaliselt, so kulutuste koolikohustuse täitmiseks ja muude vältimatute püsikulutuste osas, liialdatud.

OÜ Jucar tõendi (tl 20) kohaselt on S. T. töötasu ajavahemikus jaanuar kuni oktoober (kaasa arvatud 2010.a olnud kokku 47847 krooni, so kuus keskmiselt 4784,70 krooni/305.80 eurot.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on ajavahemikus jaanuar kuni märts 2011 tasunud hagejale elatisena igakuiselt 100 eurot, so kokku 300 eurot. Kuna kostja on elatist tasunud alla seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära, on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et „ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt“.

Kuigi asjas on tuvastamist leidnud, et lapse vajadused on seoses tema tervisliku seisundiga tavapärasest suuremad, ei võimalda kostja varaline seisund tal elatist hageja poolt nõutavas summas, s.o 3000 krooni/ 191,73 eurot kuus tasuda. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades kostja varalist olukorda ja lapse vajadusi, leiab kohus põhjendatud olevat mõista kostjalt välja elatise alaealise lapse E. T. ülalpidamiseks alates 01.jaanuarist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 27.augustini 2019 igakuine elatusraha 150 eurot, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja poolt alates 01.01.2011 elatisena tasutud 300 eurot tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; §

632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 menetlusosaliste endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik