2-07-13586/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-13586 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2011, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsiviilasi Boris Mišini hagi Galina Kolguškina vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 15 019,24 eurot (235 000 krooni) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.12.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Boris Mišini apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Boris Mišin (sünd XX.XX.XXXX, elukoht XXXXXXXXXX XX X-XXX, XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXX), esindaja Peeter Kapten; Kostja Galina Kolguškina (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXX, XXXXX XXXXXX, XXXXXX XXXXXXXXX), esindaja Aleksei Ratnikov. RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 01.12.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Maakohtus kantud ja apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulu jätta hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 4. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue 1. 09.04.2007 esitas Boris Mišin (hageja) Harju Maakohtule hagi Galina Kolguškina (kostja) vastu

2 võlgnevuse 235 200 krooni väljamõistmiseks. Poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt on kostja 30.08.1996 saanud hagejalt 120 000 krooni intressiga 8% kuus tagastamistähtajaga 30.08.1997. Kostja on andnud lepingu sõlmimise kinnituseks allkirja. Nõue ei ole aegunud. Kostja on nõuet tunnistanud, mis nähtub hagejale tehtud maksetest.

Kostja vastus 2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi on aegunud. Hageja oleks pidanud hagi esitama hiljemalt 30.06.2005. Kostja palub kohaldada aegumist. Hagejale on tehtud väljamaksed täitemenetluse käigus tulenevalt tsiviilasjas II-2-176/2000 tehtud otsusest. Nimetatud tsiviilasi ja selle alusel toimuv täitemenetlus ei ole puutumuses käesoleva tsiviilasja vaidluse esemega.

Maakohtu otsus 3. 01.12.2010 tegi Harju Maakohus vaheotsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud 10.04.2007 (postitatud 09.04.2007) hagi kohtusse. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kinnituseks antud kostja allkirjast nähtub, et kostja on 30.08.1996 saanud hagejalt 120 000 krooni intressiga 8% kuus tagastamistähtajaga 30.08.1997. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks seega 31.08.1997. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi kohtusse hiljemalt 30.06.2005. Hageja esitas hagi aga 10.04.2007. TsÜS §146 lg l kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Järgides TsÜS § 143 sätestatut on kostja esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata. Vastuseks hageja väitele, et kostja on nõuet tunnistanud, märkis kohus, et see ei ole õige. Hageja tehtud väljamaksed täitemenetluse käigus tulenesid tsiviilasjas nr II-2-176/2000 tehtud otsusest. Tsiviilasi II-2-176/2000 ja selle alusel toimuv täitemenetlus ei ole puutumuses käesoleva tsiviilasja vaidluse esemega ega nõude tunnustamisega kostja poolt käesolevas menetluses

Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. VÕSRS § 9 lg 3 kohaselt, kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-is sätestatud aegumistähtaeg ja selline tähtaeg lõpeks varem kui vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Riigikohtu 02.05.2007 lahendis nr 3-2-1-33-07 (p 11) käsitleti alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumist enne 01.07.2002 ja alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS-i redaktsiooni kohaselt. Riigikohus selgitas, et enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg pikem (10 aastat) kui alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg (3 aastat). Kuna praegusel juhul hakkas alusetust rikastumisest tulenev aegumistähtaeg kulgema 31.08.1997, siis lõppenuks see

3 varasema TsÜS § 113 lg 1 ja § 178 lg 2 järgi 30.08.2007, st varem kui oleks lõppenud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg, mis hakanuks kulgema 01.07.2002. Hageja esitas hagi kohtusse 10.04.2007. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaegadel ja seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaegadel, siis sõltuvalt sellest on erinev ka aegumistähtaja alguse arvestus. Siin peab lähtuma üldreeglist, et aegumistähtaeg hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1 1. lause).

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja ei põhjenda otsust TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas vaidluses esitas hageja laenulepingu täitmisest tuleneva nõude, mis muutus sissenõutavaks 31.08.1997. Seda on tunnistanud ka apellant. Kuna nõue ei olnud 30.06.2005 aegunud, tuli alates 01.07.2002 nõudele kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastast hagi aegumise tähtaega, milline lõppes 01.07.2005. Hageja nõue oli selle esitamise ajaks 09.04.2007 aegunud. Asjakohane ei ole apellandi käsitlus alusetu rikastumise nõudest, sest tegemist oli tehingust tuleneva nõudega.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta maakohtus määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

4 Ulvi Loonurm Mare Merimaa

Tiit Kollom