2-10-49468/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-10-49468 Tsiviilasi A H, A N ja H N hagi L N vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A H ( i.k. XXX elukoht XXX); Hageja A N (ik XXX, elukoht XXX); Hageja H N ( ik XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja A H (i.k. XXX, elukoht XXX), Hagejate lepinguline esindaja Kunnar Korsten ja Ants Kuningas (A. Kuningas ja Partnerid, Liivalaia 11/4, 10118 Tallinn); Kostja L N (i.k XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja adv Tiina Mare Hiob ( AB TM Hiob OÜ, Tondi 1-306, Tallinn) Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista kostjalt L N igakuine elatusraha A N (ik XXX) kasuks 139,01 eurot kuus alates 07.10.2010.a. kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista kostjalt L N elatusraha tagasiulatuvalt, s.o perioodi 07.10.2009.a. – kuni 30.06.2010.a. eest A H kasuks A N (ik XXX) ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus ja alates 01.07.2010.a. kuni 06.10.2010.a. A N kasuks 139,01 eurot kuus.

4. Välja mõista kostjalt L N igakuine elatusraha H N (ik XXX) kasuks 139,01 eurot kuus alates 07.10.2010.a. kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.

5. Välja mõista kostjalt L N tagasiulatuvalt, s.o perioodi eest 07.10.2009.a. – kuni 30.06.2010.a. eest A H kasuks H N (ik XXX) ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus ja alates 01.07.2010.a. kuni 06.10.2010.a. H N kasuks 139,01 eurot kuus.

2

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue.

A H esitas 07.10.2010.a. kohtusse hagi L N vastu A N ja H N ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks 3500.- krooni kuus. Oma vastuses kostja vastusele palub hageja kostjalt välja mõista elatise kummagi lapse ülapidamiseks alates hagi esitamisest 139,01 eurot (2175 krooni) kuus ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest 2684,29 eurot (42 000 krooni) ehk 3500 krooni kuus.

Esitatud hagiavalduse kohaselt leppisid daja A H ja kostja kokku kostjapoolse vabatahtliku elatise tasumise osas, kuid kostja on täitnud kokkulepet vaid osaliselt.

Hageja soovib tõendada kohtule esitatud ja hagiavalduse täpsustusele lisatud tõenditega oma varanduslikku seisukorda, lisades Pensioniameti tõendi riiklike toetuste mittesaamise kohta (tlk 23), pangakonto väljavõtte (tlk 32-52) ja hageja nimel olevate varade (õiguste ja kohustuste) nimekirja (tlk 54-56). Palgatõendit hagejate seaduslikul esindajal ei ole esitada, kuna ta ei käi hetkel tööl (tlk 53), vaid on väikese lapsega (3-aastane) kodus (lapse sünnitunnistus tlk 31), mistõttu puuduvad hagejate seaduslikul esindajal endal sissetulekud ning on kõikide lastega oma uue abikaasa ülalpidamisel.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tagasiulatuvalt tasuma laste ülalpidamiseks elatist 139,01 eurot (2175 krooni) kuus. Kostja märgib, et elatise kokkuleppe täitmine oli võimatu kostja majandusliku olukorra tõttu, kuna kostja on olnud pikemat aega suurtes makseraskustes, mida kinnitab Harju Maakohtu 14.09.2010.a. jõustunud kostjale kuuluva äriühingu OÜ A pankrotimäärus ja võlausaldajate nõuete nimekiri (tlk 64-68). Kostja ei vaidle vastu sellele, et

3 lapsed vajavad ülalpidamist. Kostja vaidleb vastu sellele, et A H elab lastega Eesti Vabariigis XXX. Tegelikult elab A H koos lastega XXX ja käib seal ka tööl. Kui A H on vahepeal omandanud kinnisvara Eesti Vabariigis XXX, näitab see hageja võimekust end edukalt ära majandada. Enamat kui elatisraha miinimumi kostja maksta ei saa. Kostja on uuesti abiellunud ja abielust on XXX.a. sündinud kostjal kolmas laps, keda kostja on samuti kohustatud ülal pidama (abielutunnistus ja lapse sünnitunnistus tlk 63).

Kohtu põhjendused

Kohus uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PkS § 96 ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt. PkS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PkS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt PkS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. PkS § 102 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit.

Kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb alates 01.07.2010.a. elatis alaealistele lastele mõista välja alaealiste laste kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, kuid keda esindab kohtus TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-85-10).

Kuna hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja täitnud oma laste ülalpidamiskohustust, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid osaliselt. Kostja vastuväide, et kostjal ei ole olnud võimlik majandusliku olukorra tõttu lastele elatist tasuda, ei vabasta kostjat seadusest tulenevast laste ülalpidamiskohustusest. Küll aga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel kohustatud isiku varalist seisundit. Kostja on esitanud kohtule tõendina kostjale kuuluva äriühingu OÜ A pankrotimääruse ja võlausaldajate nõuete nimekiri (tlk 64-68). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on lisaks A H sündinud tütardele veel tütar T N, sünd. XXX.a. (tõendab sünnitunnistus t/l 63), kes elatise väljamõistmisel hagejate kasuks ei või jääda vähem kindlustatuks.

Arvestatud kõike eeltoodut ning ka asjaolu, et kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et ta on oma laste ülalpidamiskohustust täitnud alates 07.10.2009.a., kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele ka tagasiulatuvalt, kuid kuni 30.06.2010.a. kuulub elatis väljamõistmisele A H kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks ja sealt edasi A N ja H N kasuks.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

4 Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, kuid, et kõigil menetlusosalistel on lepingulised esindajad ja kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1251,09 eurot.

Kohtunik