3-10-3283/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(2)
Legislator headnote
AI generated3-10-3283/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1(2)
Full text
1(2)
M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3283 Haldusasi Direct Transcapital OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 16. septembri 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/6230-3 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 3). 2. Saata määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8; § 471).
1. Direct Transcapital OÜ esitas 16. detsembril 2010. a kaebuse PMTK 16. septembri 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/6230-3 tühistamiseks. Vaidlustatud haldusaktiga kohustati kaebajat maksma käibemaksu 710 074 krooni.
2. Tallinna Halduskohus jättis 28. detsembri 2010. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus selgitas, et kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõikega 13 tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 000 krooni. Kaebaja on riigilõivu tasunud 250 kr, seega peab täiendavalt tasuma 14 750 krooni.
3. Kaebaja täiendavat riigilõivu ei tasunud, vaid esitas 7. jaanuaril 2011. a taotluse jätta kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg-s 1 sätestatud piirang osaühingu riigilõivu tasumisest vabastamiseks selle vastuolu tõttu põhiseaduse § 15 esimese lausega koosmõjus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 6 lõikega 1 ja vabastada Direct Transcapital OÜ täielikult riigilõivu tasumisest käesolevas haldusasjas; ning esitada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 234 ja Euratomi asutamislepingu artikli 150 alusel Euroopa Ühenduse Kohtusse eelotsusetaotlus küsimusega, kuidas kohaldada Euroopa Inimõiguste kohtu lahenditest tulenevaid seisukohti siseriiklikus kohtupraktikas. Alternatiivselt palus kaebaja jätta kohaldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 183 sisalduv piirang menetlusabi andmiseks osas, milles riigi menetlusabi võib anda ainult tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühingule või sihtasutusele, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, ning pankrotivõlgnikule, selle vastuolu tõttu põhiseaduse § 15 esimese lausega koosmõjus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 6 lõikega 1, ning anda osaühingule menetlusabi riigilõivu tasumiseks käesolevas haldusasjas.
2(2) 4. Kohus jättis 27. jaanuari 2011. a määrusega kaebuse veelkord käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.t maksejõuetuse tõendamiseks või täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus leidis, et kaebaja taotlused vabastada ta riigilõivu tasumisest ja jätta HKMS § 91 lg 1 kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega saab lahendada pärast seda, kui kohus on tuvastanud, et äriühingul puudus tegelik võimalus nõutavas suuruses riigilõivu tasumiseks.
5. Kaebaja esitas 8. veebruaril 2011. a kohtule vastuse, milles leidis, et tal ei ole võimalik tasuda täiendavat riigilõivu, kuna tal puuduvad täiendavad rahalised vahendid ning likviidne kinnisvõi vallasvara. Vastusele on lisatud väljavõtted arvelduskontodelt alates kaebuse halduskohtule esitamisest. Kaebaja hinnangul ei ole selge, kas kaebaja peab riigilõivu tasumisest vabastamiseks tõendama oma maksejõuetust või on äriühingut võimalik riigilõivust vabastada ka muudel alustel.
6. Kohus jättis 23. veebruari 2011. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks või alternatiivselt riigipoolse menetlusabi andmiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja väide riigilõivu tasumise vahendite puudumise kohta on üldsõnalised ja tõendamata. Kaebaja esitatud väljavõttest võib vaid järeldada, et pärast kohtule kaebuse esitamist ei ole kontol tehinguid tehtud, kuid ei nähtu arvel olevate rahaliste vahendite hulk.
Sama määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta ja andis kaebuse esitajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult.
7. Kaebaja sai määruse kätte 9. märtsil 2011. a. Puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli seega 21. märts 2011. a. Kaebaja ei ole määrusele vastanud ning kohtu kantselei kontrollitud elektroonilistest laekumistest ajavahemikus 23. veebruar kuni 25. märts 2011. a ei nähtu täiendava riigilõivu tasumist käesolevas haldusasjas.
HKMS § 11 lg 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud ega ole taotlenud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei analüüsi kohus seda, kas asja lahendamiseks on vaja taotleda kaebaja soovitud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust.
8. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot). Kohus selgitab, et kaebuse tagastamise korral tagastatakse kaebajale riigilõiv, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust (HKMS § 84 lg 4 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada riigilõivuseaduse § 12 ja 13 nõuetele vastav taotlus.
9. HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse.
Monika Laatsit