3-10-2515/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Menetlusvorm

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU A.S esitas Tartu Halduskohtu nr xx tühistamiseks, millega piirati kartserikaristuse kandm 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja osa väidetav tööst keeldumine ei a tasu 9.80 krooni alavääristab k töö eest pakutav tasu ei taga ka Vastustaja Viru Vangla vast nr 6-2/772-T määrati kaebaja alates 06.08.2010 kuni 10.11 korralduse asuda tööle osak mistõttu tema suhtes alustati xx.xx.xxxxx käskkirjaga nr viieteistkümneks ööpäevaks. käskkirja nr xx peale. Viru Vangistusseaduse (edaspidi V julgeoleku tagamiseks vangla

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

28. märts 2011, Jõhvi kohtum

3-10-2515 A.S kaebus Viru Vangla xx. nr xx tühistamiseks kaebuse esitaja A.S, vastustaj

kirjalik menetlus

jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates USOSALISTE SEISUKOHAD Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx määrati talle distsiplinaarkaristus (15 ööpäe mise ajal täielikult vangistusseaduse (edaspidi aliselt §-st 48 tulenevaid õigusi. Kaebaja on s anna põhjust kartserikaristuse kohaldamiseks kaebajat, samuti ei ole ta saanud tööks vajali aebajale toimetulekut. tusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla 06.08 tööle finants-ja majandusosakonda majandu 1.2010. Valvur Aleksandr Gerne andis 11. konna E-8 koristajana. Kaebaja keeldus k distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena mä xx kaebajale distsiplinaarkaristusena kartse Kaebaja esitas 13.09.2010 vaide Viru V u Vangla ei jõudnud kaebaja vaiet tähta VangS) § 67 punkti 1 kohaselt on kinnip as täitma sisekorraeeskirja ja alluma vanglate maja .xx.xxxx käskkirja ja Viru Vangla gkonnakohtule 30 x.xx.xxxx käskkirja eva kartserit) ning VangS) §-dest 22, seisukohal, et tema s. Töö eest lubatav ikku väljaõpet ning 8.2010 käskkirjaga ustööle abitööliseks 08.2010 kaebajale orraldust täitmast, äärati Viru Vangla erisse paigutamine Vangla xx.xx.xxxx aegselt lahendada. peetav kohustatud eenistuse ametnike

3-10-2515

2 (5) seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Viru Vanglas koostatud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieteistkümneks ööpäevaks.

Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine vanglaametniku korraldusele asuda koristajana tööle E-8 osakonnas, allumata jätmises. Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga nr 6-2/772-T määrati kaebaja tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 06.08.2010 kuni 10.11.2010 tunnitasuga üheksa krooni üheksakümmend senti. Kaebajale tutvustati tööle määramise käskkirja 10.08.2010 ning 11.08.2010 kella 10.05 paiku andis valvur Aleksandr Gerne kaebajale korralduse asuda tööle E-8 osakonda koristama.

Kaebaja keeldus korraldusele allumast. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Aleksandr Gerne ettekandega nr 3617 ja kaebaja 11.08.2010 seletuskirjaga. Seletuskirjas kaebaja väidab, et ta ei keeldu tööst, vaid keeldub tööd tegemast vangla poolt pakutud raha eest, mis alavääristab kaebajat. Kinnipeetavatel, sh kaebajal, puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd, vaid kinnipeetavad määratakse tööle vastavalt vangla võimalustele. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetavatele kohustuse töötada ning see kohustus laieneb kinnipeetavatele olenemata sellest, kas see kohustus langeb kinnipeetava vaba tahtega kokku või mitte.

VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kaebaja ei vasta ühelegi eelpooltoodud kriteeriumile, mistõttu ta on kohustatud töötama. Kaebaja ei õpi ning tema tervislik seisund võimaldab töötamist. Kaebaja tööle määramise käskkiri on kooskõlastatud meditsiiniosakonna poolt, mis tähendab, et kaebaja tervislik seisund võimaldab tal tööd teha.

Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal andma objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud Erika Tiinas, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes. Seega ei saanud kaebaja tööle määramine kaebajat mitte kuidagi alandada, kuna kaebajal oli ja on kohustus töötada ning kaebajal puudus alus tööst keeldumiseks.

Vanglaametniku korraldus asuda tööle on seadusega kooskõlas ning kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuetega ning tööst keeldumine on vastuolus VangS § 37 lg-s 1 sätestatuga. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Kadi Luuri. Kaebajat teavitati 13.08.2010 menetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks.

Kaebaja oli seletuse juhtunu kohta esitanud 11.08.2010 ning täiendavalt midagi lisada ei soovinud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 18.08.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 23.08.2010 ning 27.08.2010 esitas kaebaja vastulause protokollile, milles leiab, et kartserisse paigutamine viieteistkümneks ööpäevaks on ebaproportsionaalne ning tema inimväärikust alandav. Kaebaja vastulauset analüüsiti kaebaja kohta koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas.

Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale

3-10-2515

3 (5) distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Kaebaja leiab, et tema väidetav tööst keeldumine ei ole erandlik juhus, mis annaks põhjust tema kartserisse paigutamiseks ning talle määratud karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja on seisukohal, et asjaolusid arvestades kartserikaristuse määramine on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele saab kontrollida abinõu sobivust kontrollides, vajalikkuse ja vajadusel mõõdukuse kontrollimisel. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Antud juhul kohaldati kaebaja suhtes kartserisse paigutamist viieteistkümneks ööpäevaks vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle allumata jätmise eest ning karistamise eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine. Selleks, et kinnipeetav saaks pärast vabanemist elada õiguskuulekalt, on vajalik tööoskuse ja tööharjumuse olemasolu. Lisaks makstakse kinnipeetavale töötamise eest töötasu, mis tähendab seda, et kinnipeetav hüvitab oma kuritegudega tekitatud kahju ja parandab edaspidist vabaduses viibimise majanduslikku toimetulekut, kuna maksmata hagid võivad mõjutada kinnipeetavaid omandama sissetulekuid ebaseaduslikul teel. Samuti koguneb töötades kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, mis tagab, et kinnipeetaval on vabanedes olemas esialgsete kulude katteks rahalised vahendid. Kaebaja puhul arvestati asjaoluga, et tal oli seisuga 18.08.2010 maksmata hagisid

37 000 krooni. Seega on vanglas töötamine kaebaja jaoks olulise tähendusega ning tööst keeldumise eest karistamise eesmärk on mõjutada kaebajat tööle asuma ning suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Kaebajat on varem distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest (Viru Vangla 03.12.2009 käskkiri nr 6-3/2725-D), kuid see ei ole teda mõjutanud uusi rikkumisi toime panemast. Seega, kui kaebaja ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toimepanemist, siis tuleb teda karistada rangemalt. Kaebaja ei saa eeldada, et ta võib järjepidevalt toime panna distsipliinirikkumisi ning saada pidevalt karistuseks ainult kõige leebema distsiplinaarkaristuse. Karistuse määramisel on arvestatud ka seda, et kaebaja ei käi kokkusaamistel (viimased kokkusaamised toimusid 2007. aastal), mistõttu ei avaldaks kokkusaamise keelamine karistusena soovitud mõju. Seega võib öelda, et ühegi teise VangS § 63 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. Abinõu mõõdukuse puhul tuleb märkida, et tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on kartserisse paigutamise maksimummääraks 45 ööpäeva. Antud juhul on kaebaja kartserisse paigutatud viieteistkümneks ööpäevaks. Seega on kõiki asjaolusid arvestades kartserikaristuse määramine õigustatud ning proportsionaalne. Kaebaja leiab, et töö eest lubatav tasu on selgelt teda alavääristava iseloomuga ja töö eest lubatav tasu ei taga tema toimetulekut. Samuti leiab kaebaja, et ta ei ole saanud vastavat väljaõpet kursuste näol. Kinnipeetavate töötasu reguleerib Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr

382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 p 3, millest lähtuvalt ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär tunnis füüsilise isiku või äriühingu pakutavatel töödel on 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast tunnis. Seega on kaebajale määratud töötasu Vabariigi Valitsuse määrusega kooskõlas ning ei ole mitte kuidagi alavääristava iseloomuga. Kaebaja väide, et ta ei ole saanud töö jaoks vastavat

3-10-2515

4 (5) väljaõpet, on otsitud. Koristaja töö ei ole spetsiifiline, mis eeldab eriteadmisi ja oskusi, vaid tegemist on tööga, millega saab hakkama ka ilma eelnevalt selgitamata, milles töö täpselt seisneb. Koristamine on toiming, millega tegelevad nii vabaduses viibivad isikud, kui ka kinnipeetavad, mistõttu puudus vajadus anda kaebajale üksikasjalikke juhiseid koristamise osas. Samuti viibides vangistuses alates 2005. aastast pidi kaebaja paratamatult märkama, et osakondi koristavad kinnipeetavad ning tal pidi olema juba eelnevalt ettekujutus, mida tähendab osakonna koristamine.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjast nr xx nähtub, et kinnipeetav määrati Viru Vangla 06.08.2010 käskkirjaga nr 6-2/772-T tööle finantsja majandusosakonna majandustööle abitööliseks (sektori E-8 koristaja) alates 06.08.2010 kuni 10.11.2010 tunnitasuga 9.80 krooni. Nimetatud käskkirja tutvustati kaebajale 10.08.2010 ning kaebaja kirjutas käskkirjale „Olen tutvunud ja seda pakkumist vastu ei võta“ (t.lk.38). 11.08.2010 andis valvur kella 10.05 ajal kaebajale korralduse asuda tööle E-8 osakonna koristajana, kuid kinnipeetav keeldus sellest. 11.08.2010 seletuskirjas kaebaja selgitab, et ma ei keeldu tööst.

Keeldun Teie poolt määratud tööalal töötamast pakutud raha eest, mis on otseselt mind alavääristava iseloomuga. Minusse on sisse juurdunud teatud hoiakud, on nad siis õiged või valed, aga minule vastuvõetavad ja selle aukoodeksi järgi ma elan. Ma ei saa paraku muuta oma tõekspidamisi ja asuge ise tööle sellel tööalal nimetatud raha eest. Vangi tööd tuleb õiglaselt tasustada. Pakutav töö peab olema selline, et säiliks ja suureneks vangi oskused pärast vabanemist normaalselt elatist teenida. See tööala ei taga minule äraelamist ei siin ega vabaduses (t.lk 32).

Käesolevas asjas on distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks valvur Aleksandr Gerne poolt koostatud ettekaane nr 3617, millest nähtub, et 11.08.2010 umbes kella 10.05 paiku andsin kinnipeetav A.S-le E-8 osakonnast kambrist nr 3465 seadusliku korralduse asuda tööle koristama E-8 osakonda. Kinnipeetav keeldus tööle minemast. Antud intsidendi juures viibis teise üksuse valvur Janek Kungla. 13.08.2010 tutvus kaebaja teise üksuse inspektor-kontaktisiku Kadi Luur´i 12.08.2010 teatisega, mille kohaselt on vanglas algatatud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus 11.08.2010 koostatud ettekande nr 3617 alusel, kuna 11.098.2010 kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele hakata tööle (t.lk.31). 27.08.2010 esitas ta vastuväited distsiplinaarmenetluse protokolli kohta, milles palus mitte määrata talle distsiplinaarkaristuseks väidetavalt tööst keeldumise eest kartserisse paigutamist 15-ks ööpäevaks, kuna see oleks ebaproportsionaalne, inimväärikust alandav ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuv.

Kaebaja leiab, et kartserikaristust tohib Euroopa Vanglareeglistiku kohaselt kasutada mõjutusvahendina vaid äärmuslikel juhtudel ning temapoolne tööst keeldumine ei saa olla selliseks erandlikuks juhtumiks, mis annaks aluse tema kartserisse paigutamiseks. Seega distsiplinaarmenetluse käigus on leidnud tõendamist, et kaebaja ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele asuda tööle, kuna kaebajal on seadusest tuleneva kohustus töötada. Ka on Viru Vangla distsiplinaarmenetluse protokollis põhjendanud kartserikaristuse määra ja valikut, miks on kaebajale tööst keeldumise eest määratud kartserisse paigutamine 15-ks ööpäevaks, kuna seadus annab sellisel juhul võimaluse paigutada isik kartserisse 45-ks ööpäevaks.

Kooskõlas VangS § 37 lg-ga 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Tulenevalt VangS § 67 pst 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kooskõlas VangS § 63 lg-ga 1 on distsipliinirikkumine VangS-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena määrata noomituse, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, tööle eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamiseks kuni 45-ks ööpäevaks.

Tulenevalt VangS § 37 lg-st 2 ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või

3-10-2515

5 (5) kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kinnipeetaval tekib töötamise kohustus ajahetkest, mil vangla juhtkond annab talle võimaluse täita seaduses sätestatud töötamiskohustust. Kaebaja määrati tööle 06.08.2010, kuid ta keeldus tööle asumast 11.08.2010. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi seadusest tulenevalt alusele ega takistusele, miks ta tööst keeldub. Oma 11.08.2010 seletuskirjas kaebaja selgitab, et ta ei keeldu tööst, kuid ta keeldub töötamast talle töö eest pakutud raha eest, mis on otseselt teda alavääristava iseloomuga. Kuna VangS § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja aja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning arvestades, et kinnipeetav tutvus vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu ta oli teadlik, et on kohustatud töötama ning saades valvurilt korralduse asuda tööle, pidi ta korraldusele alluma ja tööle asuma. Kaebaja poolt toodud põhjused tööst keeldumiseks (töötasu on teda alavääristava iseloomuga ning tal väljakujunenud hoiakud, miks ta seda tööd vastu võtta ei saa), annavad tunnistust sellest, et kaebajal puudub soov tööd teha. Samuti annab see tunnistust asjaolust, et kaebajal puudub soov käituda õiguskuulekalt. Viru Vangla andmetel oli seisuga 18.08.2010 on kaebajal maksmata hagisid umbes 37 000 krooni suuruses summas. Vanglas töötamise ajal laekub kinnipeetava vabanemisfondi pidevalt raha, mis tagab, et kinnipeetaval on vabanedes toimetulekuks rahalisi vahendeid. Selliste vahendite olemasolu vähendab samuti kuritegude sooritamise riski. Kaebajale on määratud varem 1 distsiplinaarkaristus samuti tööst keeldumise eest. Seega saab asuda seisukohale, et kaebaja on korduvalt pannud toime samasisulisi distsipliinirikkumisi, mistõttu ei ole noomituse ja lühiajalise kokkusaamise keelamine toimepandud süülise teo eest ebaproportsionaalne meede.

Mare Krull kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.04.2011

Mare Krull kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE