3-10-2132/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU R.K esitas Tartu Halduskohtu nr xx tühistamiseks, millega allumata jätmise eest distsipli piirati kinnipeetavale kartseri VangS) §-de 22, 30-32, 34-3 esemeid) § 48 kohaldamist va käitumisele) paremaks saavuta xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tüh vaide vanglale üle, kuid se vaidemenetluse protseduurire väljaselgitamiseks distsiplinaa määrati kaebaja tööle finantskoristaja) alates 24.05.2010 nähtub, et nimetatud haldusak

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

28. märts 2011, Jõhvi kohtum

3-10-2132 R.K kaebus Viru Vangla xx. nr xx tühistamiseks

07. märts 2011, Jõhvi kaebuse esitaja R.K, k vandeadvokaat Arvo Suuban Vangla jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USOSALISTE SEISUKOHAD u Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx a määrati kaebajale vanglaametniku seadus naarkaristusena kartserisse paigutamine kahe ikaristuse kandmise ajal täielikult vangistu 38, 41, 43, 46 ning osaliselt (lubatud soetad angistuse eesmärkide (kinnipeetavat suunam amiseks. Kaebaja esitas vanglale 28.06.2010 histamiseks ning Viru Vangla andmetel andis eda ei registreeritud dokumendihaldusprog eeglite rikkumisega algatati käesoleva juhtu armenetlus (t.lk.18). Viru Vangla xx.xx.xxxx

- ja majandusosakonda majandustööle abitöö kuni 23.08.2010 tunnitasuga 9.90 krooni. ktiga mittenõustumise korral on kaebajal õigu maja .xx.xxxx käskkirja kaebaja esindaja n, vastustaja Viru gkonnakohtule 30 x.xx.xxxx käskkirja slikule korraldusele eks ööpäevaks ning usseaduse (edaspidi da kartseris lubatud mine õiguskuulekale

0 vaide Viru Vangla s kaebaja nimetatud grammis ja seoses umi osas asjaolude xx käskkirjaga nr xx öliseks (sektori S-7 Samast käskkirjast us esitada 30 päeva

3-10-2132

2 (5) jooksul käskkirja kättesaamisest arvates Viru Vangla direktorile vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 25.05.2010 keeldus kaebaja andmast allkirja selle kohta, et teda on tutvustatud tööle määramise käskkirjaga. Kaebusest nähtuvalt määrati vaidlustatud xx.xx.xxxxx käskkirjaga nr xx kaebajale 2 ööpäeva kartserikaristust, mida kaebaja peab seadusevastaseks, kuna talle ei tutvustatud tema töölepingut ega tööle võtmise käskkirja. 25.05.2010 andis valvur Eha Tolga kaebajale korralduse asuda koheselt tööle S-7 sektoris.

Küsimusele, mille alusel on kaebaja tööle määratud, aga samuti kaebaja palvele, et teda tutvustataks tööle määramise korraldusega, kaebaja vastust ei saanud. Kaebaja kirjutas Viru Vanglale seletuse, milles soovis saada vastust oma küsimustele tööriiete, töötasu ja töötava kinnipeetava toidunormi kohta. 28.06.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide, millele ei ole ta kuni käesoleva ajani, s.o 16.08.2010 vastust saanud. Kaebajale määratud 2- ööpäevane kartserikaristus on käesolevaks ajaks ära kantud (ajavahemikul alates 14.07.2010 kuni 16.07.2010).

Kaebaja esitas 28.06.2010 Riigiprokuratuurile vaide, millele Viru Vangla vastas 14.07.2010, et temaga töölepingut ei sõlmita ja kaebaja on tööle määratud Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6-2/441-T, mida kaebajale ei tutvustatud. Iga käskkirja ja määrust tuleb kinnipeetavale koheselt tutvustada ja selgitada talle, mida on antud juhul rikutud Viru Vangla poolt ja valvur Eha Tolga poolt. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on seadusega vastuolus ja vastab karistusseadustiku §-s 234 sätestatud kuriteo tunnustele. VangS § 37 lg 4 „Tööle rakendamise viisid ning sisu“ peavad vastama töökorraldusele vabaduses.

Kui vangla ei sõlmi töölepingut ja tööle määratakse käskkirjaga, siis tuleb seda eelnevalt kinnipeetavale tutvustada ja allkirjastada nii nõusoleku kui ka keeldumise korral. Kaebaja leiab, et vangla kuritarvitab oma võimu ja tekitab tahtlikult konfliktseid olukordi, et kinnipeetavaid seadusevastaselt karistada. Viru Vangla rikub tahtlikult seadust. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja vandeadvokaat Arvo Suuban kaebuses toodu juurde ja leidis, et käskkirjas nimetatud rikkumine ei ole aset leidnud, kuna kaebaja tööst ei keeldunud. Eeltoodut kinnitab ka valvuri ettekanne, milles valvur märgib, et kaebaja oli graafikujärgselt määratud tööle koristajaks.

Sellest ettekandest ei nähtu, et kaebajat oleks eelnevalt enne tööle määramist tutvustatud tööle määramise käskkirjaga. Kaebaja esindaja väitis, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on ebaseaduslik, sest selles kirjeldatud toimingut kaebaja ei ole toime pannud. Kaebaja soovis teada saada tema tööle suunamise õiguslikku alust, kuid talle tööle määramise käskkirja ei tutvustatud ja seega ei saa rääkida tööst keeldumisest. VangS § 43 lg-st 4 ja justiitsministri 07.02.1997 määrusest nr 9 tuleneb üheselt, et tööle vormistamine peab olema tehtud kirjalikult ja kinnipeetavale teatavaks tehtud.

Tööle määramise käskkirjal pole kaebaja allkirja, kuid on inspektor-kontaktisiku märge selle kohta, et kaebaja keeldus tööst. Käesolevas asjas ei ole kindlaks tehtud, millal inspektor-kontaktisiku poolt märge tehti, st kas märge tehti enne, kui valvur tegi kaebajale ettepaneku tööle asuda või pärast seda. Vangla vastusest ei tulene, et enne seda, kui valvur tuli kell 14.15 kaebajale ütlema, et kaebaja peab tööle asuma, oleks kaebajat tutvustatud tööle määramise käskkirjaga ja sellest on vangla sujuvalt mööda läinud. Vangla vastuses viidatud halduskolleegiumi otsus pole asjassepuutuv, sest seal räägitakse teisest situatsioonist.

Meil on vastupidine situatsioon, sest kaebajat ei tutvustatud dokumendiga, millega teda kohustati tööle asuma. Kaebaja esindaja palub tunnistada vaidlustatav käskkiri õigusvastaseks ja tühistada see. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kaebus on põhjendamatu. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati kinnipeetav R.K´le vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib

3-10-2132

3 (5) distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele asuda graafikujärgselt koristajana tööle S-7 osakonnas, allumata jätmises.

Nimelt Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6- 2/441-T määrati kaebaja tööle finants-ja majandusosakonda abitööliseks (sektori S-7 koristaja) ajavahemikul alates 24.05.2010 kuni 23.08.2010 tunnitasuga üheksa krooni üheksakümmend senti. 25.05.2010 kella 14.15 paiku andis valvur Eha Tolga kaebajale korralduse alustada osakonnas koristamist. Kaebaja korraldusele ei allunud. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Eha Tolga ettekandega nr 2314 ja kaebaja 25.05.2010 seletuskirjaga. Seletuskirjas kaebaja väidab, et ta ei loobu küll töö tegemisest, kui valvuri poolt pakutud tööd ta vastu võtta ei saa.

Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuetega ning tööst keeldumine on vastuolus VangS § 37 lg 1 sätestatuga. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla. Kaebajat teavitati 14.06.2010 menetluse alustamisest ning talle anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja oli seletuse juhtunu kohta esitanud 25.05.2010 ning täiendavalt midagi lisada ei soovinud.

Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 22.06.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks samal päeval. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud seadusega ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja väidab, et ta talle ei ole tutvustatud töölepingut ega käskkirja ja selgitab, et 25.05.2010 andis valvur Eha Tolga talle korralduse asuda viivitamatult tööle S-7 osakonnas, mille peale kaebaja küsis valvurilt, mille alusel on ta tööle määratud ning ta soovib näha töölepingut.

Töölepingut ei esitatud ega vastatud ka muudele küsimustele, mis puudutavad tööriideid, töötasu ja töötava kinnipeetava toitlustamist. Vastustaja märgib, et majandustöödele määratakse kinnipeetavad vangla käskkirjaga ning töölepingut sõlmita. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingu sõlmise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse reguleerimisalast tuleneb seaduse tasandil VangS § 41 lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelvalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuste kohta.

Seega ei olnud vanglal kohustust sõlmida kaebajaga töölepingut, vaid piisas kaebaja käskkirjaga tööle määramisest, mida vangla ka tegi. Kaebaja määrati majandustöödele Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6-2/441-T ning käskkirjas märgiti ka töötasu suurus. Käskkirja tutvustati kaebajale 25.05.2010, kuid kaebaja keeldus käskkirjaga tutvumise kohta allkirja andmast, mida kinnitab inspektor-kontaktisik Kerli Kiisküla oma märkega tööle määramise käskkirjal. Kuna kaebaja määrati tööle osakonna koristajana, siis ei olnud vajalik talle eraldi tööriietust väljastada, kuna osakonda koristavatele kinnipeetavatele väljastatakse vajadusel täiendav komplekt vanglariietust.

Kuna osakonna koristamine toimub lühiajaliselt graafiku alusel, siis ei ole tegemist sellise tööga, mis tooks kaasa kinnipeetava toitlustamise muutmise. Kaebaja

3-10-2132

4 (5) põhjendused korraldusele allumata jätmise ja tööst keeldumise kohta on otsitud. Isegi juhul kui kaebaja on seisukohal, et tegemist ei olnud seadusliku korraldusega, oli kaebajal kohustus korraldusele alluda. Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge.

Kaebajale antud korraldus asuda koristama osakonda S-7 ei olnud ilmselgelt tühine. Kaebaja oli käskkirjaga tööle määratud ning käskkirja oli kaebajale tutvustatud, mistõttu oli vanglaametniku korralduse andmisel kaebajal kohustus tööle asuda, mida kaebaja ei teinud. Otsitud on ka põhjus enne tööle asumist vestelda julgeolekuosakonna töötajaga, sest kaebaja määrati tööle samasse osakonda, kus ta karistust kandis, mistõttu ei saanud töö vastuvõtmisega kaasneda julgeolekuriske. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Vangistusseaduse (kommenteeritud väljaanne) § 37 „Töökohustus“ p 4.1 sätestab, et töökohustuse puhul on oluline silmas pidada, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, st tal puudub lepingu sõlmise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse reguleerimisalast tuleneb seaduse tasandil VangS § 41 lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelvalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuste kohta.

Kuigi vanglas töötavale kinnipeetavale makstakse VangS § 43 kohaselt töö eest töötasu, ei toimu kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õiguslike võimusuhete kaudu. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust lepingust ja see allutab kinnipeetava erilisele avalikust õigusest tulenevalt võimusuhtele. Viimast kinnitab ka asjaolu, et VangS § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeetava tööga kindlustamine vangla ülesanne, mis tähendab, et kinnipeetava töösuhte teiseks pooleks on reeglina vangla.

Samuti on üksnes vanglal võimalik tagada töökohustuse täitmist sunniga, kohaldades selle rikkumise korral kinnipeetava suhtes VangS § 63 lg-s 1 ette nähtud distsiplinaarkaristusi. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks ning piirati kinnipeetavale kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ning osaliselt (lubatud soetada kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetavat suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks.

Kaebajat karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta eiras vanglaametniku korraldust asuda graafikujärgselt koristajana tööle S-7 osakonnas ajavahemikul alates 24.05.2010 kuni 23.08.2010 tunnitasuga 9.90 krooni. Korralduse tööle asumiseks andis kaebajale 25.05.2010 kella 14.15 paiku valvur Eha Tolga. R.K esitas 25.05.2010 vanglale seletuskirja, millest nähtub järgnev: ma ei loobu töö tegemisest, pigem vastupidi, aga valvuri poolt pakutud tööd ei saa ma vastu võtta, kuna valvur ei ole pädev vastama küsimustele, mis tekivad selle töö vastuvõtmisega (esmalt enne tööle asumist pean vajalikuks vestelda julgeolekutöötajaga, teiseks valvur ei esitanud töölepingut, ja on ka teisi põhjusi) (t. lk 37).

Seega eiras kaebaja vanglaametniku seaduslikku korraldust, mis on vastuolus VangS § 67 p-s 1 sätestatuga. Kaebaja tööst keeldumine oli aga vastuolus VangS § 37 lg-ga 1, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud töötama, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle 63-aastane kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd

3-10-2132

5 (5) teha kindlaks arst. Kaebaja pole esitanud tõendit selle kohta, et ta ei saanud tööle asuda tervislikel põhjustel. Seega ei olnud kaebajal ühtegi seadusest tulenevat alust tööst keeldumiseks. Kui kaebajat teavitati 14.06.2010 distsiplinaarmenetluse alustamisest ja anti talle võimalus selgituste andmiseks, siis kaebaja ei viidanud ühelegi VangS §-s 37 toodud tööst keeldumise põhjusele. Kaebaja esitas seletuse toimunu kohta 25.05.2010 ega soovinud sellele midagi lisada. Kaebaja tunnistab, et 25.05.2010 andis valvur Eha Tolga talle korralduse asuda koheselt tööle S-7 osakonnas, mille peale kaebaja küsis valvurilt, mille alusel ta tööle on määratud ning palus näidata talle töölepingut.

Vastustaja väitel töölepingut kaebajale ei esitatud ega vastatud ka muudele küsimustele, mis puudutavad tööriideid, töötasu ja töötava kinnipeetava toitlustamist. Õigustatud ei ole kaebaja nõue, et teda oleks pidanud tutvustama töölepinguga ja tööle määramise käskkirjaga, kuna majandustöödele määratakse kinnipeetavad vangla käskkirjaga ning töölepingut ei sõlmita. Tulenevalt VangS-st ei olnud vanglal kohustust sõlmida kaebajaga töölepingut ning tema tööle määramiseks piisas vangla käskkirjast. Nimelt kaebaja määrati majandustöödele Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6-2/441-T ja selles käskkirjas on märgitud ka kaebaja töötasu.

Kaebaja tutvus käskkirjaga 25.05.2010, kuid keeldus käskkirjaga tutvumise kohta allkirja andmast ning seda fakti kinnitab inspektorkontaktisiku Kerli Kiisküla sellekohane märge tööle määramise käskkirjal. Antud juhul ei pidanud vangla väljastama kaebajale tööriietust, sest ta pidi asuma tööle koristajana ja ainult osakonda koristavale kinnipeetavale väljastatakse vajadusel täiendava komplekt vanglariietust. Kuna osakonna koristamine toimub lühiajaliselt graafiku alusel, siis ei too selline töö endaga kaasa ka kaebaja toitlustamise muutmist.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja väited korraldusele allumata jätmise ja tööst keeldumise kohta on otsitud, sest isegi juhul, kui kaebaja leiab, et tegemist ei olnud seadusliku korraldusega, oli tal kohustus sellele korraldusele alluda. Kaebaja esindaja tugines justiitsministri 07.02.2007 poolt vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korrale“, mis hakkas kehtima alates 16.02.2007. Kohus leiab, et nimetatud kord reguleerib kinnipeetava töötamist väljaspool vanglat ning see ei laiene kinnipeetavale, keda on vangla suunanud vanglasiseselt koristustöödele.

Kooskõlas VangS §-38 lg-ga 1 vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral majandustöödele. Antud juhul ongi kaebajat rakendatud tööle majandustöödel, mistõttu tema õigusi ei ole mitte millegagi rikutud.

Mare Krull kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.04.2011

Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE