2-10-56251/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-56251

Tsiviilasi AS Swedbank Liising hagi Artjom Vahesalu vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 1281,65 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank Liising ( reg.nr

10434248, Tallinn Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Artjom

Vahesalu ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxx xxxx x-

x)

Resolutsioon

Välja mõista Artjom Vahesalult 1281,65 eurot ja viivis protsendina EKP intress + 7%

aastas) põhinõudelt ( 1281,65 eurot), alates 11.11.2010 kuni rahalise kohustuse

täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks.

Menetluskulud jätta Artjom Vahesalu kanda.

Välja mõista Artjom Vahesalult 367,49 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks.

Edasikaebamise kord

Artjom Vahesalu võib kohtuotsuse peale esitada 14 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse.

Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank Liising esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

kohtuotsuse

apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja

järgimiseks

peab

menetlusabi

taotleja

tegema

tähtaja

kestel

ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

17.11.2004 sõlmisid pooled järelmaksu müügilepingu nr xxxxxxxx, mille esemeks oli

sõiduauto Peugeot 206 X-Line 3D, 1,4, ehitusaasta 2004. lepingust tulenevalt

kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning

lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest

lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule.

Intressimäär oli sätestatud p-s 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima

vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt

kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult

kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama katkematu kindlustuskaitse

olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma

kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest

tulenevad kulud või kahjud. Kui vastavad kulud või kahjud on kandnud hageja,

kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks

ja korras. 29.12.2006 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega

kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Hansa Varakindlustus AS,

kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2.5 kohaselt

kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel,

kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud

tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi,

jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad

põhiosa- ja intressimaksed ning kaskokindlustusmaksed. Kostja poolt on hagejale

tasumata lepingu- ja kindlustusleppe alusel kostjale esitatud arved kokku summas

18 084,25 kr. Kostja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu

tasus hageja kostja eest AS-le Swedbank Varakindlustus vara liikluskindlustusmakse

summas 558.- kr. Hagejal on kostja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud

kasko- ja kohustusliku kindlustusmaksete summade ulatuses tulenevalt lepingu

üldtingimuste p-st 6.3.2 ja VÕS § 455 lg 1. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata

põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas, Viivisvõlgnevus moodustab 350,70 kr. Seoses

kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 26.03.2009 teatise lepingu

ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse

suurusest ja palus kostjal võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja.

Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult

hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete

sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu

üldtingimuste p-le 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Lepingu

üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt

lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või

kaks viimast ja ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäitelikult.

Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt

lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara

valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, olu hageja sunnitud pöörduma vara

tagastamiseks OÜ Credit Expert poole. Vara valdus taastati 25.05.2009. Pärast vara

valduse taastamist andis hageja vara võõrandmiseks üle Saksa Auto AS-le. Vara

õnnestus võõrandada hinnaga 37 500.- kr. Credit Expert OÜ ja Saksa Auto AS esitasid

hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 5280,18 kr, mis on hageja poolt

tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja

vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara

realiseerimisest saadud summa. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli kokku

57 553,45 kr, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 33 280,32 kr, debitoorsest

võlgnevusest summas 18 084,25 kr, viivisemaksete võlgnevusest summas 350,70 kr,

kindlustusmaksete võlgnevusest 558.- kr ning vara tagastamise ja realiseerimisega

seotud kuludest kokku summas 5280,18 kr. Vara realiseerimishind ol8i 37 500.- kr.

57 553,45 – 37 500 = 20 053,45 kr.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagejate esindaja A.Arusalu palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4 alusel

kostjalt välja mõista 20 053,45 kr ja viivis protsendina EKP intress + 7% aastas)

põhinõudelt ( 20 053,45 kr), alates 11.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku

täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja

mõista kostjalt 5750.- kr riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks.

Kostja vastuväited

Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 25.03.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja

kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks

korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

öelda lepingu üles.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud

materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud

nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: