3-10-3335/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-3335 Otsuse kuupäev 28.märts 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AS Vaba Maa kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 14.12.2010 otsuse nr 236-10/120811 tühistamiseks ja riigihanke „Tartu linna ühistranspordipiletite trükkimine“ (viitenumber 120811) hankemenetluse käigus tehtud Tartu Linnavalitsuse otsuste tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta AS Vaba Maa kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 28.märtsist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 27.aprillil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus avaldas riigihangete registris hanketeate riigihankes „Tartu linna ühistranspordipiletite trükkimine“ (viitenumber 120811) 5.oktoobril 2010. Tegemist oli avatud hankemenetlusega riigihankega. 22.10.2010 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid pakkumuse 2 pakkujat - AS Vaba Maa ja SIA Baltijas Banknote. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja 27.10.2010 käskkirjaga nr 287 otsustati kvalifitseerida mõlemad pakkujad ja 27.10.2010 käskkirjaga nr 288 otsustati tunnistada vastavaks mõlemate pakkujate pakkumused. Tartu Linnavalitsuse 02.11.2010 käskkirjaga nr 1148 tunnistati edukaks SIA Baltijas Banknote pakkumus.

2. 11.11.2010 laekus Rahandusministeeriumi juures asuvale vaidlustuskomisjonile (VAKO) AS-i Vaba Maa vaidlustus, milles taotletakse SIA Baltijas Banknote pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

14.12.2010 otsusega vaidlustusasjas nr 236-10/120811 jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata, leides, et maksuvõla esinemine kolmandal isikul riigihanke menetluse vältel ei ole tõendatud ning et põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse edukaks tunnistamise riski kannab hankija, mistõttu ei saa sellise pakkumuse tagasilükkamist riigihanke menetluses kaebuse esitaja nõuda (tl 17-19).

3. 12.01.2011 sõlmis Tartu Linnavalitsus SIA-ga Baltijas Banknote kehtiva hankelepingu.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

4. AS Vaba Maa esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 14.12.2010 otsus vaidlustusasjas nr 236-10/120811, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja 27.10.2010 käskkiri nr 288 osas, millega tunnistati Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna ühistranspordipiletite trükkimine“ (viitenumber 120811) vastavaks SIA Baltijas Banknote pakkumine ja Tartu Linnavalitsuse 02.11.2010 korraldus nr 1148 osas, millega tunnistati Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna ühistranspordipiletite trükkimine“ (viitenumber 120811) edukaks SIA Baltijas Banknote pakkumus ja otsustati temaga hankelepingu sõlmimine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tegemine on õigusvastane, sest kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ning kolmas isik ei ole riigihanke menetluse vältel täitnud nõuetekohaselt maksukohustusi oma asukohamaal Läti Vabariigis. 28.02.2011 esitatud menetlusdokumendis jäi kaebaja jätkuvalt seisukohale, et kolmanda isiku poolt riigihanke esemeks olevate tööde ja teenuste nõuetekohaseks pakkumiseks on kolmanda isiku poolt riigihankes esitatud pakkumus põhjendamatult madala maksumusega, mistõttu tulnuks see tagasi lükata. Hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta riigihanke menetluses on seega õigusvastane.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et hankeleping on sõlmitud riigihanke hankedokumentide kohaselt ja hankelepingu sõlmimisel ei ole rikutud riigihangete seadust. Vastustaja on seisukohal, et kuna riigihankele esitatud AS Vaba Maa pakkumuse maksumus ületas märgatavalt eeldatavat hankelepingu maksumust ja Tartu linna eelarves antud teenuse jaoks planeeritud vahendeid, siis ei oleks hankelepingu sõlmimine AS-iga Vaba Maa olnud võimalik ka juhul, kui kaebaja oleks riigihankel olnud ainus pakkuja. Vastustaja rõhutab, et riigihanke hankemenetluse käigus ei ole hankija leidnud, et SIA Baltijas Banknote pakkumuse näol oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Vastustaja väidab, et lisaks on kaebaja esitanud arvutused põhjendamatult madala maksumuse tõendamiseks lähtuvalt oma majandamispraktikast ja on seega subjektiivsed. Kuna kaebaja on Eesti Vabariigis ainus analoogse teenuse pakkuja, siis on tal olnud võimalus kujundada teenuse turuhinda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

6. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Kaebaja ei ole taotlenud kolmandate isikute kaasamist ja kohus ei pea seda vajalikuks ka omal algatusel. Käesolevaks ajaks on hankeleping sõlmitud ja hankemenetlus lõppenud. Kaebuse esemeks on hankija Tartu Linnavalitsuse otsused ja kaebaja taotleb nende otsuste tühistamist. Juhul kui isegi kaebus rahuldatakse, ei mõjuta see enam hankija otsuste kehtivust. Samuti ei puuduta hankemenetluse lõppemise tõttu kolmandate isikute õigusi vaidlustuskomisjoni otsuse võimalik tühistamine. Seetõttu puudub kohtu arvates vajadus kaasata teisi riigihankes osalenud isikuid käesoleva haldusasja menetlusse.

8. Kaebuses on esitatud tühistamistaotlus. Riigihangete seaduse (RHS) § 129 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi.

Kohtule esitatud Tartu Linnavalitsuse 24.01.2011 esitatud menetlusdokumendis (tl 37-38) märgib vastustaja, et ta sõlmis 12.jaanuaril 2011 riigihanke „Tartu linna ühistranspordipiletite trükkimine“ (viitenumber 120811) tulemusena SIA-ga Baltijas Banknote riigihangete seaduse kohaselt kehtiva hankelepingu, mistõttu on kaebust lähtuvalt RHS § 129 lg 4 võimatu rahuldada ja kaebuse esitamisega taotletud eesmärk ei ole saavutatav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 8 sätestab, et kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Kusjuures Riigikohus asus oma kohtuotsuses nr 3-3-1-58-08, tõlgendades RHS § 129 lg 4, seisukohale, et RHS § 129 lg 4 sätestab viidatud sättega võrreldes erisuse, lubades taotlust muuta ka hilisemalt ja eeltoodust tulenevalt leidis, et seega on taotluse muutmine riigihangetega seotud kohtuasjades lubatud ka ajal, kui menetlus on jõudnud Riigikohtusse.

HKMS § 25 lõikest 4 tulenevalt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Riigikohtu praktika kohaselt (13.11.2008 otsus nr 3-3-1-26-08) on üksnes kaebajal õigus valida, milline õiguskaitsevahend on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam, mistõttu kohus ise tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna ei saa. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus kaebust ka sisuliselt.

9, Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kolmas isik tulnuks riigihanke menetlusest kõrvaldada RHS § 38 lg 1 p 4 alusel maksuvõla tõttu. RHS § 38 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. RHS § 38 lg 3 p 2 kohaselt nõuab hankija pakkujalt koos tema kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega või eraldi Maksuja Tolliameti ning pakkuja või taotleja eluvõi asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja või taotleja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist RHS § 38 lg 1 p-s 4 nimetatud asjaolude puudumise kohta, kui neid andmeid ei ole hankijal võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike andmete põhjal. Kui pakkuja või taotleja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutus ei väljasta tõendit lg 1 p-s 4 nimetatud asjaolude puudumise kohta, esitab pakkuja või taotleja selle ametiasutuse tõendi maksuvõlgade puudumise kohta. Käesoleval juhul esitas SIA Baltijas Banknote pakkumuse esitamisel vastava allkirjastatud tõendi kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Pärast kaebaja poolset taotlust maksuvõla tuvastamiseks allkirjastamata lätikeelse tuvastamisvõimaluseta tabeli alusel esitas vastustaja SIA-le Baltijas Banknote selgitustaotluse koos sooviga saada täiendav ametlik kinnitus kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Täiendav ametlik kinnitus esitati 5.novembril 2010 seisuga. Pärast kinnituste läbivaatamist ning arvestades kaebaja esitatud tabeli tõendina arvestamise võimatust, jõudis vastustaja kohtu arvates õigele seisukohale, et puuduvad alused SIA Baltijas Banknote kõrvaldamiseks RHS § 38 lg 1 p 4 alusel. Seega on Tartu Linnavalitsus kohtu hinnangul täitnud hankijana riigihangete seaduse kohast kohustust, kontrollida pakkuja kõrvaldamise aluste esinemist, piisava hoolsusega. Samas on kaebaja poolt esitatud tabel väidetavate maksuvõlgade esinemise kohta ilma igasuguse kinnituseta ning võimaluseta tuvastada tabeli päritolu. Kohus leiab, et selline dokument ei saa olla aluseks pakkuja kõrvaldamisele. Samuti ei saa nimetatud tabelit pidada riigihangete seaduse kohaseks tõendiks, sest tegemist ei ole avaliku andmebaasi, millele oleks hankijal ligipääs, väljavõttega.

10. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kolmanda isiku poolt riigihanke esemeks olevate tööde ja teenuste nõuetekohaseks pakkumiseks on kolmanda isiku poolt riigihankes esitatud pakkumus põhjendamatult madala maksumusega, mistõttu tulnuks see RHS § 48 lg 3 alusel tagasi lükata. RHS § 48 sätestab juhised hankijale põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse käsitlemiseks ja selle regulatsiooni eesmärk on tagada hankija õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija, mitte teised hankemenetluses osalenud pakkujad, mistõttu ei ole ka teistel pakkujatel õiguslikku alust nõuda hankijalt kõnealuse kaitsenormi rakendamist. Käesoleval juhul ei ole vastustaja hankemenetluse käigus leidnud, et SIA Baltijas Banknote pakkumuse näol oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, järelikult ei kuulu kohtu arvates RHS § 48 kohaldamisele ja kaebajal puudub õigus ning ka alus nõuda antud paragrahvi kohaldamist., samuti asuda hankija asemel välja selgitama pakkumuse maksumusega seonduvaid asjaolusid.

11. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tegemine on põhjendamatu ja õigusvastane. Kohus on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus ei ole hankelepingu sõlmimisel rikkunud riigihangete seadust ja hankeleping on sõlmitud riigihanke hankedokumentide kohaselt, mistõttu kohus jätab AS Vaba Maa kaebuse täielikult rahuldamata.

12. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda.

Maare Aloe kohtunik