2-10-67233/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l OSAOTSUS
Legislator headnote
AI generated2-10-67233/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l OSAOTSUS
Full text
K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l OSAOTSUS
Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-67233 Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2011.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi DT hagi R T vastu abielulahutuse ja varaühisuse lõpetamise nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 23.03.2011.a. Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DT Isikukood: xxx Elukohtxxx Hageja esindaja Igor Kostja: R T Isikukood: xxx Kostja esindaja vandeadvokaat Leino B
RESOLUTSIOON 1.Lahutada DT (isikukood xxx) ja R T (isikukood xxx ) vahel xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris sõlmitud abieluakt number xxx. 2.Anda D T (isikukood XXX) hooldusõigus täielikult üle R T 2.Jätta kostjale abielu ajal kantud perekonnanimi T. 2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 30.12.2010.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja kostjaga xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris sõlmitud abielu lahutada. Abielust on
sündinud kolm last , kellest XXX.a. sündinud tütar D T on alaealine. 2008.a. juunis lahkus hageja perekonna juurest ja sellest ajast elavad pooled eraldi. Lapsed elavad koos kostjaga. Abikaasad ei ela koos juba rohkem kui kaks aastat ja ei soovi taastada oma kooselu. Abielu kestel on pooled soetanud järgmise ühisvara: 1. korteriomand asukohaga XXX, üldpinnaga 83,50 m2, uus registriosa nr XXX, katastritunnus XXX. 2. elumaa asukohaga XXX, pindalaga 2025 m2, uus registriosa nr XXX, katastritunnus XXX. 3. elamumaa asukohaga XXX, pindalaga 3020 m2, uus registriosa nr. XXX, katastritunnus XXX. Hageja loobub oma ühisvara osast ning soovib abielu kestel soetatud ühisvara jätta kostja ainuomandisse. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde abielu lahutada, millele kostja ei vaidle vastu.. Pooltel on olemas vara ja laenukohustused 1,8 miljoni krooni ulatuses. Vara väärtus on väiksem kui laenujääk. Pooled paluvad abielu osaotsusega lahutada ja jätkata menetlust ühisvara jagamises.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris - kanne nr. xxx. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovi abielu jätkata. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei soovi varem kantud perekonnanime taastamist. Hageja palub jätta hagiavalduses D T kostja juurde. 01.07.20111.a. jõustunud perekonnaseaduses käsitletakse laps elukoha määramise asemel hooldusõiguse üleandmist. PKS § 137 lg 1 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Kohus lähtub hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. D on viimased kaks aastat olnud kostja kasvatada, hageja on nõus alaealise tütre jätma kostja kasvatada, kostja on nõus ka edaspidi alaealise tütre eest hoolitsema ja teda kasvatama. Seega tuleb lapse hooldusõigus anda täielikult kostjale üle.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Jätkata menetlust ühisvara jagamise nõudes.
Maie Seppo kohtunik