2-11-845/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28. märts 2011 a. Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-845 Hagi ese Elatise väljamõistmise nõue

Menetlusosalised Hageja: K K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx Kostja: A H xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxx x-x Esindaja: vandeadvokaat Priit Palmiste

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista A H’ilt (xxxxxxxxxxx) K K (xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatis 98 (üheksakümmend kaheksa) EUR K H’i (sünd.xx.xx.xxxx.a.) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 1.01.2011.a. kuni K H täisealisuseni.

Kohustada A H lähtuvalt lapse soovist ja tema kohaletoimetamise võimalustest võtma K H vähemalt ühel nädalavahetusel kuus enda juurde.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-11-845 jätta poolte endi kanda.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõuded

Hageja ja kostja kooselust on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar K H. Alates 2001.a. elatakse lahus ja tütar on olnud hageja ülalpidamisel. Kostja on andnud hagejale lapse ülalpidamiseks raha „täpselt nii palju, kui tema on soovinud ja täpselt siis, kui tema on soovinud“. Sellises olukorras on hagejal raske lapsele stabiilset elu pakkuda. Hageja arvestuste kohaselt kulub K H ülalpidamiseks kuus keskmiselt 333.51 EUR, millele lisanduvad ühekordsed kulutused näiteks lapse toa sisustusele, jalgrattale, suuskadele. Hageja saaks lapse ülalpidamisega kenasti hakkama, kui kostja panustaks regulaarselt 139 EUR kuus. Arvesse võttes kostja ajutist töövõimetus, on hageja nõus alates 1.01.2011.a. kuni 2011.a. lõpuni elatisega suuruses 97.98 EUR. Alates 1.01.2012.a. taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist riigi poolt kehtestatud miinimumsummas, so 139 EUR kuus. Hageja soovib, et kohus kohustaks kostjat võtma vähemalt ühel nädalavahetusel kuus tütre enda juurde. Laps igatseb väga isa järele ja küsib temalt pea iga nädal, millal saab tulla. Seni on lapse viimine-toomine olnud hageja ülesanne. Hageja leiab, et ka kostja võiks sellega tegeleda. Heas usus suhtlemise nõude esitas hageja seetõttu, et kostja on teda kohtusse pöördumisega seoses ähvardanud. Kuna laps väidab, et saab isaga hästi läbi ja hageja kostjaga ei suhtle, loobub hageja heas usus suhtlemisega seotud nõuetest.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab oma kohustust last ülal pidada, kuid tema võimalused selleks on piiratud. 2008.a. alates on kostja töövõimetu, mistõttu ei ole olnud suuteline püsivalt töötama. Haiguse ägenemisest tingitult tekkis kostjal 2010.a. lõpus elatise võlgnevus, mille ta 12.01.2011.a. likvideeris. Kostja ainsaks sissetulekuks ja ka varaks on käesoleval ajal invaliiduspension 195.96 EUR kuus. Kolmandiku sellest on kostja valmis andma oma lapse ülalpidamiseks, kolmandikuga peaks ennast ülal ja kolmandikuga toetaks oma kasulast R R, kellel ei ole teisi ülalpidajaid peale ema ja kasuisa. Kostja on nii hageja kui lapsega alati suhelnud heas usus ja teeb seda ka edaspidi, mistõttu on hageja sellekohased nõuded põhjendamatud. Kostja on nõus ja soovibki igas kuus lapse ühel nädalavahetusel enda juurde võtta. Lapse viimise ja toomise kohustust palub kostja endale mitte panna, kuna selle täitmine ei ole tal praegu füüsiliselt ja majanduslikult võimalik.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PS § 97 p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PS § 100 lg.2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. PS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui nimetatud kohustust ei ole nõuetekohaselt täidetud. PS § 101 lg.1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Eelkirjeldatud seadustest ja hageja poolt kirjeldatud faktilistest asjaoludest (mida kostja ei vaidlusta)

3 tulenevalt on ilmne, et kostja ei ole oma tütre ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, andes elatist ebaregulaarselt, seaduses ettenähtust väiksemas ulatuses ja jäädes elatise tasumisega mitme kuu vältel võlgnevusse. Seega oli hageja õigustatud hagi esitama ja taotlema elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt alates 1.01.2011.a.

Kostja tunnistab oma kohustust last ülal pidada, kuid leiab, et ei ole võimeline ega ka kohustatud K H käesoleval ajal elatist andma rohkem kui kolmandiku oma sissetulekust, so 65-66 EUR. Sotsiaalkindlustusameti 13.01.2011.a. otsusega nr.xxxxxx on A H tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks ja 28.01.2011.a. otsusega nr.xxxxxx on määratud talle töövõimetuspension summas 195.96 EUR.

PS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist üalapidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei vabane vanemad lg.1 märgitud põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamisest. Sellises olukorras vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PS § 101 lg.1 sätestatud alammäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kõnesoleval juhul esineb mõjuv põhjus, so kostja töövõimetus, mis võimaldab temalt elatise väljamõistmist PS § 101 lg.1 sätestatust väiksemas ulatuses, kuid kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et väljamõistetav elatist ei tohiks olla suurem kui 1/3 tema sissetulekust. Kohtu hinnangul peetakse PS §-s 102 lg.2 vahendite „ühetaolise“ kasutamise alla silmas seda, et raskes majanduslikus olukorras vanem peab kõike tema käsutuses olevat jagama enda ja alaealise lapse vahel võrdselt. Kuna kasulaps ei ole kostjalt õigustatud ülalpidamist saama, ei saa teda kostja käsutuses olevate vahendite ühetaolisel jagamisel arvesse võtta. R R on õigustatud ülalpidamist saama oma vanemailt, kes sünnitunnistuse kohaselt on R O ja V R.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A H tuleb K H ülalpidamiseks välja mõista 98 EUR kuus alates 1.01.2011.a.

Hageja nõuet, mõista kostjalt alates 1.01.2012.a. välja elatis summas 139 EUR kuus, ei pea kohus põhjendatuks. Elatise suuruse määramisel peab kohus PS § 102 kohaselt arvesse võtma kohustatud isiku varalist seisundit. Kuigi püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest nähtuvalt on kostjale korduvekspertiisi taotlemise tähtajaks määratud 5.11.2011.a. kuni 20.11.2011.a., ei võimalda nimetatud asjaolu prognoosida kostjal töövõime taastumise või varalise seisundi paranemise 1.jaanuariks 2012.a. PS § 104 tulenevalt on ülalpidamist andma kohustatud isikud kohustatud ülalpidamist saama õigustatud isikutele andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta vastava nõude esitamise korral. Seega on hagejal võimalik 2011.a. lõpus kostjalt sellist teavet, samuti seda kinnitavat dokumenti nõuda. Kui kostja töövõime on taastunud või majanduslik olukord muul põhjusel muutunud, on ta kohustatud andma oma alaealisele lapsele elatist vähemalt PS § 101 lg.1 sätestatud määras. Nimetatud kohustuse olemasolul ja selle mittetäitmise korral on hageja õigustatud taotlema kohtult väljamõistetud elatise suurendamist. TsMS § 550 lg.2 kohaselt võib kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos elatise väljamõistmisega.

4

Hageja poolt kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on isa ja lapse suhted head ning A H ei ole oma lapse suhtes pahatahtlikult käitunud (kui mitte arvestada nappi ja ebaregulaarset elatise andmist). Hageja kartused võimalikest muutustest kostja suhtumises lapsesse johtusid kostja aastatetagusest ähvardusest kohtusse pöördumisega seoses. Peale hagi esitamist kostja suhtumine lapsesse ei muutunud, mida kinnitab asjaolu, et K läks koolivaheajaks isa juurde. Hageja soovile, et isa võtaks lapse igas kuus vähemalt üheks nädalavahetuseks enda juurde, kostja vastu ei vaidle, kuid leiab, et käesoleval ajal ei saa talle panna kohustust lapsele ise järele minna või teda ema juurde tagasi toimetada. Arvestades kostja ajutist liikumisvõimetus ja asjaolu, et tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension, tuleb selle seisukohaga nõustuda.

Kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et laps peaks vähemalt ühel nädalavahetusel kuus viibima isa juures, peab kohus vajalikuks A H kohustamist K igas kuus vähemalt ühel nädalavahetusel enda juurde võtta. Arvestades poolte omavahelisi suhteid (või õigemini nende puudumist) on nimetatud kohustuse kohtulahendis fikseerimine lapse huvide kaitseks vajalik. Lapse viimise ja toomise isa juurde peab kindlustama hageja kuni kostja liikumisvõime taastumiseni. Hageja seisukoht, et lapse enda juurde viimise võiks kostja korraldama oma sõprade või elukaaslase abiga, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Lapse eest saavad vastutada ainult tema vanemad, mitte kolmandad isikud.

Kohtunik: Anne Randjärv