3-09-816/45 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-816 Haldusasi T.T kaebus Tallinna Vangla toimingu, so kaebaja hoidmine halbades elutingimustes, õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – T.T, esindaja advokaat Rait Sarjas Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.09.2009 otsus Menetluse alus ringkonna- kohtus T.T apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta T.T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.09.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-816 muutmata. 2. Jätta T.T apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätte- saamisest arvates (HKMS § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit kor- raldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vahistatu T.T esitas 26.11.2008 Tallinna Vanglale taotluse võimaldada talle tingimused ravi- kehakultuuriga tegelemiseks. Tallinna Vangla jättis taotluse 17.12.2008 kirjaga rahuldamata. Justiitsministeerium jättis T.Te vaide 27.03.2009 vaideotsusega rahuldamata. 2. T.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu, so kaebaja hoidmine halbades elutingimustes, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja viibinud alates 18.07.2006 Tallinna Vanglas vahi all eeluurimisosakonna II korpuses, kambris 443, mis on 15 m2 suurune ning sisaldab inventari ja WC-d. Vaba põrandapinda on kambris ca 6,5 m2.

3-09-816

2(6) Kaebaja viibis kambris koos viie vahistatuga. Kaebajal ei võimaldatud kordagi kogu vahistuse ajal osaleda ühelgi spordiüritusel ega külastada spordisaali. Ainus kehaline tegevus oli jalutami- ne jalutusboksis koos teiste vahistatutega. Jalutusboksi suurus on 2,7 x 4,7 m ja seal puudub iga- sugune spordiinventar, seal on vaid neli seina ja betoonpõrand. Ebapiisavat kehalist koormust võimaldav režiim koos kaebaja vahistuse pika kestvusega on põhjustanud kaebajale rea tervise- hädasid, mis on näha ka kaebaja tervisekaardilt. Tallinna Ringkonnakohus on 21.08.2008 otsuses nr 3-08-551 leidnud, et kaebaja tervisehädad on tõenäoliselt tingitud just vangistuse kitsastest oludest. Tallinna Vangla haiglas ravil viibides selgitas raviarst dr Muhhin, et kaebajal tuleb oma tervisehädade leevendamiseks tegeleda pidevalt kehakultuuriga. Vastustaja poolt tagatud tingi- mused seda aga ei võimalda. Jalutamine boksis on ebapiisav. Kaebaja hoidmine sedavõrd pika aja jooksul halbades tingimustes ilma võimaluseta end füüsiliselt koormata, mis on tinginud tema tervise tuntava halvenemise, on käsitletav piinamisena. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjenda- tud huviks on soov esitada tulevikus kahjuhüvitamise nõue. 3. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Kaebaja kambri suurus oli 15 m2. Seega olid õigusaktidest tulenevad tingimused täidetud. 2) Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on vang- la või arestimaja kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahis- tatute omavaheline sidepidamine. Sellest tulenevalt ei saaks kõiki ühes majas või korrusel viibi- vaid vahistatuid korraga spordisaali viia. Kambrite kaupa vahistatutele spordisaalis käimise või- maldamine ei ole aga piiratud ajalise ressursi tõttu võimalik. VangS § 93 lg 5 kohaselt võimalda- takse vahistatul viibida vabas õhus vähemalt üks tund päevas. Sellel ajal saab vahistatu tegeleda nii värskes õhus jalutamisega kui kehakultuuriga vastavalt oma leidlikkusele, mida paljud kinni peetavad isikud teevadki. Spordisaali kasutamisest ja vabas õhus toimuvatest spordiüritustest saavad osa võtta vaid vangla elusektsioonides paiknevad kinnipeetavad. VangS § 90 lg-te 3 ja 5 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 130 tõttu ei ole vahistatutel nimetatud tegevustest osavõtt võimalik. Tegemist on piiranguga, mis kaasneb vältimatult isiku poolt eelvangistuse kandmisega. 3) Kaebaja poolt spordisaali kasutamine oleks olnud erandina võimalik, kuid sellise erandi te- gemine peab olema põhjendatud. Kaebaja viibis 27.10.-10.11.2008 ravil Tallinna Vangla haiglas. Epikriisist haigusloole nähtub, et kaebaja viibis neuroloogi vastuvõtul, kes soovitas taastusravi arsti konsultatsiooni. Kaebaja on viibinud taastusravi arsti vastuvõtul ning talle on õpetatud spet- siaalseid harjutusi. Meditsiiniosakonna andmetel ei olnud kaebajale ette nähtud harjutuste soori- tamiseks spetsiaalseid abivahendeid. Samuti ei teinud arst ettekirjutust spordisaali või erivahen- dite kasutamiseks. Seega puudus vastustajal alus ja vajadus teha kaebajale erandit VangS § 12 lg 5 alusel. Ravi- ja venitusharjutusi oli kaebajal võimalik sooritada vastavalt vajadusele ja soo- vile ka kambris ning jalutusboksis. 4. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kaebajal on olemas põhjendatud huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esi- tamine enne kahjuhüvitamise taotluse esitamist on põhjendatud ainuüksi riigilõivude erineva suuruse tõttu. Võimalik kahjuhüvitamise nõue ei ole ilmselgelt eduväljavaadeteta. 2) VangS § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund

3-09-816

3(6) päevas viibida vabas õhus. VangS § 12 lg 1 p 3 järgi hoitakse vanglas eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid. Vastavalt VangS § 12 lg-le 5 võib eelnimetatud eraldihoidmise põhimõttest teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Vastustaja selgitus- te kohaselt said vangla spordisaali kasutada kinnipeetavad, kuid mitte vahistatud ja seda tulene- valt eraldihoidmise printsiibist. Põhimõtteliselt oleks saanud ka vahistatud spordisaali kasutada kambrite kaupa, kuna seadus seda otseselt ei keela, kuid selleks puudus ajaline ressurss. Haldus- kohus ei tuvastanud haldusasjas nr 3-08-551, et kaebaja seljavalu raviks oli vältimatult vajalik spordisaali kasutamine. Tallinna Vangla spetsialist-perearst dr Annist soovitas kaebajal tegeleda ravivõimlemisega, millega saaks tegeleda ka vangla eelvangistushoones (kambris ja jalutusbok- sis). Kohus leidis nimetatud asjas, et vanglal puudus vajadus teha kaebajale erandit VangS § 12 lg 5 alusel ja vangla on keeldunud õiguspäraselt kaebajale loa andmisest spordisaali kasutada. 3) Kaebaja viibis ajavahemikul 27.10.-10.11.2008 Tallinna Vangla haiglas, kus talle tehti vaja- likud analüüsid ja uuringud. Taastusravi arst õpetas kaebajale iseseisvaks harjutamiseks lõdves- tus-, venitus- ja lihasjõudu treenivaid harjutusi. Samuti instrueeriti teda ergonoomiliste asendite ja tegevuste kohaldamiseks. Eriarstid ei tuvastanud, et kaebajale oleks olnud vaja luua eritingi- mused (spordisaali kasutamine) või võimaldada erivahendeid ravikehakultuuriga tegelemiseks. Kaebajal oli võimalik iseseisvalt läbi viia ravikehakultuuri harjutusi kambris ja jalutusboksis. 4) Kuivõrd käesolevas haldusasjas ja haldusasjas nr 3-08-551 kogutud tõendid näitavad, et kae- baja pidi olema oma tervise säilimiseks võimeline tegema talle raviarstide poolt ette näidatud harjutusi iseseisvalt ja kehtinud kinnipidamise tingimustes, ei saa asjas tähtsust omada Viru Vanglas 10.06.2009 teostatud röntgenuuringute tulemused, kuna kaebaja Tallinna Vanglas oleku ajal selline informatsioon vastustajale teada olla ei saanud. Seetõttu tuleb nimetatud uuringute tulemused jätta haldusasja juurde võtmata. 5) VSkE § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põ- randapinda. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas koos viie kaasvahistatuga kambris, mille suurus oli 15 m2. Seega oli ühe vahistatu kohta põrandapinda 2,5 m2. Järelikult ei hoitud kaebajat Tallinna Vanglas kitsamates tingimustes, kui õigusaktid ette näevad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. T.T palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. 1) Väide, et kaebajale ei ole vaja luua eritingimusi, ei vasta asjas kogutud tõenditele. Kaebajale on tervisekahjustused tekkinud pikaajalisest väga kitsastes tingimustes valdavalt sundasendis viibimisest ning kehalise koormuse täielikust puudumisest. Kaebajal on Tallinna Vangla haiglas diagnoositud osteokondroos nimme- ja kaelaosas. Kaebajal puudus võimalus tegeleda ravikeha- kultuuriga kambris, mille suurus oli 15 m2 ja kus asusid WC, narid, laud ja pingid, mistõttu jäi vaba põrandapinda kokku umbes 6,5 m2 kuue vahistatu peale. Jalutusboksis ei ole ravikehakul- tuuriga tegelemine võimalik, kuna selle suurus on 2,7 x 4,7 m ning kaebaja viibis seal koos teiste vahistatutega. Samuti puudus jalutusboksis spordiinventar. Kuna betoonist jalutusboksi põrand on külm ja kõva, ei ole sellel võimalik seljavaevuste leevendamiseks raviharjutusi teha. Talvel on jalutusboksi põrand kaetud lumega ning vihmasaju korral on see märg ja põrandal on vih- maloigud. Jalutusboksis puuduvad pingid, üleval on trellid, mille küljes rippumine on keelatud. 2) Kuna kaebajal puudus võimalus arsti soovituste kohaselt vajalikke harjutusi teha, siis halve- nes tema tervislik seisund iga Tallinna Vanglas veedetud päevaga. Et kaebaja tervist Tallinna Vanglas pärast haiglas viibimist ei kontrollitud ja seda tehti koheselt pärast kaebaja üleviimist Viru Vanglasse, siis on igati põhjendatud kaebaja taotlus, et kohus võtaks asja materjalide juurde Viru Vanglas koostatud arstitõendi. Kaebaja tervislik seisund, mida kajastavad Viru Vanglas

3-09-816

4(6) 10.06.2009 tehtud uuringute tulemused, ei saanud tekkida kaheksa Viru Vanglas veedetud päe- vaga. Seega saab uuringute põhjal teha kindlaks, millised tervisekahjustused tekkisid kaebajale Tallinna Vanglas viibimise ajal. Kaebaja taotles halduskohtus, et menetlusse kaasatakse spetsia- list, kes annaks pädeva arvamuse, kas kaebaja tervislikus seisundis tekkinud muudatused on põh- justatud ravikehakultuuriga mittetegelemisest ja vangistustingimustest. Kaebajal ei ole tulenevalt tema viibimisest vangistusasutuses võimalik ise röntgenülesvõtteid ja eksperdiarvamust esitada ning selle tõendi kogumiseks oligi vaja kohtu abi. Kuna kohus jättis nimetatud taotluse rahulda- mata, puudusid kohtul materjalid, millele tuginedes õiget ja põhjendatud otsust teha. 3) Vastustaja on rikkunud kaebaja põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele. Ring- konnakohus leidis 21.10.2008 otsuses nr 3-08-551, et spordisaali ja muude võimaluste kasutami- ne füüsilise koormuse tagamiseks ei ole VangS ja VSkE kohaselt vahistatule keelatud. Isiku vahi all hoidmine ei saa toimuda viisil, mis kahjustab isiku tervist. Isiku õigus tervise kaitsele ei hõl- ma üksnes vangla kohustust tagada kvaliteetne arstiabi, vaid esmajärjekorras vältida isiku tervise halvenemist vanglas viibimise tõttu. Vastustaja ei ole sellist kohustust täitnud, mida näitab kae- baja tervise märgatav halvenemine Tallinna Vanglas viibitud aja jooksul. Kuna vastustajale oli vangla haiglas tehtud uuringu tulemused teada ja ravikehakultuuri vajadust kinnitasid kaebaja poolt esitatud tõendid, siis pidi vastustaja aru saama, et ravikehakultuuriga ei ole võimalik kamb- ris ja jalutusboksis tegeleda ning nimetatud tegevusetus toob kaasa kahjuliku tagajärje kaebaja tervisele. 4) Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja nõustus asja arutama kirjalikus menetluses ainult tingi- musel, et kohus küsib spetsialisti arvamust kaebaja tervisekahjustuste põhjuste kohta. Seetõttu ei olnud kohtul võimalik lahendada asja kirjalikus menetluses, vaid tulenevalt halduskohtumenetlu- se seadustiku (HKMS) § 201 lg 3 pidanuks asja õigeks lahendamiseks määrama kohtuistungi, kus oleks olnud võimalik kontrollida kaebaja väiteid ja kontrollida kogutud tõendeid. 5) Kaebaja palub võtta haldusasja materjalide juurde tõendina Viru Vanglas 10.06.2009 tehtud röntgenuuringute tulemused ning määrata ekspertiis kaebaja tervisliku seisundi halvenemise ja selle põhjuste väljaselgitamiseks. 6. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Vanglasse sattumisel on vanglal kohustus kaitsta kinnipeetavate tervist ja võimaldada ravi, kuid see ei tähenda alati seda, et vanglal tuleb ületada reaalseid võimalusi. Põhiseaduse § 28 lg 1 sätestab igaühe subjektiivse õiguse saada teatud tingimustel abi tervise kaitseks. Põhiseadus ei garanteeri igaühe õigust tervisele iseenesest, kuna selline juriidiline kaitse on võimatu. Vastusta- ja küsis seoses kaebaja taotluste ja kaebustega spordisaali kasutamiseks arvamust erinevatelt meditsiinitöötajatelt, sh eriarstidelt, kes kõik leidsid, et puudub vajadus ja põhjus võimaldada kaebajal võimlemiseks kasutada spordisaali või erivahendeid. Kaebaja tervisliku seisundi kohta andsid hinnangu professionaalid ning puudub alus kahelda nende antud arvamustes ja hinnangu- tes. Seega on kaebaja väide vastustaja kohustuste mittetäitmise kohta seoses tema tervisega alu- setu. 2) Halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse nõuda täiendava tõendina asja mater- jalide juurde Viru Vanglas tehtud röntgenuuringute tulemused. Need tõendid on käesoleva hal- dusasja läbivaatamisel asjassepuutumatud.

Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks esitas kaebaja seisukoha vastustaja vastuse suhtes, jäädes kaebuses toodud seisukohtade juurde, ning menetlus- kulude väljamõistmise taotluse koos kuludokumentidega.

3-09-816

5(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla kaebajal terviseprobleemide olemasolu ega asjaolu, et need on tekkinud tema vahistuse ajal Tallinna Vanglas viibides. Nimetatud asjaolu on tõendatud Tallinna Vangla üldkirurg Viktor Muhhini poolt 30.06.2009 esitatud vastusega kohtunõudele (tl 61) ning sellele lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõttega (tl 64) ja epikriisiga haigusloole nr 578 (tl 63). Arvestades kaebaja vahistuse pikaajalisust (ligi 3 aastat), vahistatule kehtivat režiimi ning viibimist kitsastes oludes, ei sea ringkonnakohus kahtluse alla ka asjaolu, et kaebaja tervi- seprobleemid on tõenäoliselt põhjustatud vähesest liikumisest ja alakoormatusest. Kuna vastusta- ja ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud, seega puudub neis küsimustes vaidlus, siis puudub ka vajadus Viru Vanglas 10.06.2009 tehtud röntgenuuringute tulemuste väljanõudmiseks ja hal- dusasja materjalidele lisamiseks, samuti ekspertiisi tegemiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja sellekohased taotlused rahuldamata. 8. Käesoleval juhul on vaidluse all, kas kaebaja hoidmine tingimustes, kus talle ei võimaldatud kasutada spordisaali ega osaleda spordiüritustel, oli õigusvastane. 9. Ringkonnakohus jääb oma 21.10.2008 otsuses nr 3-08-551 toodud seisukoha juurde, et VangS-s ja VSkE-s puudub õigusnorm, millest tuleneks kaebaja subjektiivne õigus nõuda spor- disaali kasutamist. Kuigi VangS ja VSkE iseenesest ei keela vanglal võimaldada vahistatutel spordisaali kasutada, ei ole vanglal kohustust seda teha. Seega peab vangla ise otsustama, kas sellise võimaluse andmine on võimalik ja põhjendatud. 10. Tallinna Halduskohtu 03.06.2008 otsusest nr 3-08-551 nähtub, et otsuse tegemise ajal oli Tallinna Vanglas 681 vahistatut ja kinni peetavaid isikuid kokku üle 1000. Seega oli vahistatute arv märkimisväärne ning kõigile neile spordisaali kasutamise või spordiüritustel osalemise või- maluse tagamine olukorras, kus vahistatuid ja kinnipeetavaid tuleb hoida eraldi (VangS § 12 lg 1 p 3), samuti tuleb hoida eraldi vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas (VangS § 90 lg 3), oli raskesti teostatav ning nõudis paratamatult aja- ja inimressurssi. 11. Kuigi vastustajal olnuks võimalik teha kaebajale erand, peab selline erand olema objektiivselt põhjendatud. Üksnes asjaolu, et kaebaja oli alakoormatud ja tema liikumisvabadused oli piiratud, ei anna alust erandi tegemiseks, sest tegemist on paratamatult vahistusega kaasnevate tingimus- tega ning kõik vahistatud viibisid samades tingimustes. Erandi tegemist ei õigustanud ka kaeba- jal terviseprobleemide olemasolu, sest dr Muhhini viidatud vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale õpetati haiglas ravil viibides sooritamiseks erinevaid harjutusi, mida kaebajal oli või- malik läbi viia kambris ja jalutusboksis. Kaebajale eritingimuste loomine (spordisaali kasutami- ne) ja erivahendite kasutada andmine ei olnud vajalik. Järelikult on vangla toiming kooskõlas kaebajat ravinud arsti seisukohaga ega ole meelevaldne. Ringkonnakohus ei ole oma 21.10.2008 otsuses nr 3-08-551 öelnud, et vanglal tuleb tingimata kaebajale võimaldada spordisaali kasuta- da, vaid vangla peab looma kaebajale tingimused ravikehakultuuri järjepidevaks harrastamiseks. Käesoleval juhul ei olnud kaebajal takistusi ravikehakultuuriga tegelemiseks ilma spordisaali kasutamata või spordiüritustel osalemata. 12. Kaebaja selgituste kohaselt oli tema kambri suuruseks 15 m2, kuid vaba põrandapinda vaid 6,5 m2. Ringkonnakohus leiab, et 6,5 m2 suurune põrandapind ei ole iseenesest ebapiisav selleks, et vajadusel võimlemisharjutusi teha. On ilmne, et sellistes tingimustes puudub vahistatutel võimalus korraga seda pinda kasutada, kuid neil oli võimalik omavahel kokku leppida, kes ja millal soovib harjutusi teha. Sama kehtib ka jalutusboksi kohta. Vastustaja selgitusest nähtuvalt kasutasid paljud kinni peetavad isikud võimalust tegeleda jalutusboksis viibimise ajal kehakul- tuuriga. See, et jalutusboksis võimlemine võib ilmastikutingimustest tulenevalt olla teinekord välistatud, ei tähenda, et harjutusi ei oleks saanud teha kambris viibides. Kuna arstid ei näinud

3-09-816

6(6) kaebajale harjutuste tegemiseks ette mingeid erivahendeid, ei takistanud kaebajal harjutusi tege- mast ka asjaolu, et jalutusboksis puudusid spordivahendid. 13. Kaebaja selgitused, et tema tervis halvenes iga päevaga, mil ta Tallinna Vanglas viibis, võib olla tõsi, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et selles on süüdi just vastustaja. Kaebajal oli võimalik ise oma terviseprobleeme ennetada ja leevendada arstide õpetatud harjutusi tehes ning soovitusi silmas pidades. Kuna dr Muhhini selgitusest nähtuvalt õpetati kaebajale harjutusi, mida oli või- malik teha iseseisvalt, erivahendeid ja spordisaali kasutamata, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tal puudus võimalus arsti soovituste kohaselt vajalikke harjutusi teha. 14. HKMS § 201 lg 1 järgi võib kohus asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Antud juhul olid mõle- mad menetlusosalised nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Antud juhul ei ole sellist menetlusliku olukorra muu- tust toimunud. Kaebaja viidatud HKMS § 201 lg 3 sätestab kohtu õiguse määrata asja lahendami- seks kohtuistung, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, milli- sed asjaolud tingisid antud juhul kohtuistungi vajalikkuse. Tõendeid on võimalik koguda ja hin- nata ka kirjalikus menetluses. Kaebaja taotluse ekspertiisi tegemiseks või konkreetsete tõendite kogumiseks lahendamine ei eelda selleks kohtuistungi läbiviimist. Seetõttu leiab ringkonnako- hus, et halduskohus ei ole rikkunud kaebuse läbivaatamisel menetlusnorme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. 15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskoh- tu otsuse muutmata. 16. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastus- taja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nen- de endi kanda.

Virgo Saarmets Lauri Madise Ruth Virkus