2-11-4539/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg 11. 04. 2011. a Tsiviilasja number 2-11-4539 Tsiviilasi J Š avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: J Š (lapse ema, isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: JŠ (lapse isa, isikukood XXX elukoht XXX) Puudutatud isik: AŠ (laps, isikukood XXX, elukoht XXX), määratud esindaja adv Helen Tomberg Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Rae Vald Rae Vallavalitsuse kaudu, esindaja Ene S Menetlustoiming Ainuhoolduse määramine

RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Anda AŠ´i ainuhooldusõigus avaldaja J Š´ile. Ühine hooldusõigus lõpetada. Määrata, et laps AŠ´i ei või asuda elama väljapoole Eestit enne, kui avaldaja J Š on sellest lapse isale JŠ´ile kirjalikult teatanud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ja lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. Määrus kuulub täitmisele jõustumisest.

Määrus saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest lapse sünnikohajärgsele perekonnaseisuasutusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on kõigil menetlusosalistel (sh neljateistkümne aastasel alaealisel) õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400.- krooni.

Menetluskulude osas võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu esitada 15 päeva jooksul määruse saamisest sellele määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Esitatud asjaolud J Š esitas Harju Maakohtule avalduse AŠ´i ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse avaldajale määramiseks. Ülejäänud menetlusosalised nõustusid avaldusega. Lapse määratud esindaja adv Helen Tomberg taotles, et avaldajat kohustataks teatama välismaale elama asumise korral lapse isale lapse elukoht.

Kohtu põhjendused PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt, ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 142 lg 1 kohaselt võib vanem jätkata lapse isikuhoolduse ja varahooldusega seotud asjaajamist, kuni talle saab teatavaks või peab teatavaks saama tema hooldusõiguse lõppemine. Kolmas isik ei või vanema õigusele tugineda, kui ta tehingu tegemise ajal teadis või pidi teadma hooldusõiguse lõppemisest. PKS § 141 kohaselt, kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub, annab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse või tema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande.

TsMS § 475 lg 1 p 8 järgi on hagita perekonnaasjad hagita asjad. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesolevas asjas pidas kohus õigeks piirduda menetlusosaliste ärakuulamisega.

AŠ on sündinud 12.01.2007.a. Tallinna Perekonnaseisuameti poolt XXX.a välja antud sünnitunnistuselt nr XXX nähtuvalt on lapse emaks J Š ja isaks JŠ. Vanemad olid omavahel abielus, kuid abielulised suhted lõppesid 2009.a.

Tallinna Perekonnaseisuameti poolt XXX.a väljastatud abielulahutuse tunnistusest nr XXXilmneb, et abielu lahutati XXX.a.

Laps elab avaldaja juures, olles sealsete elutingimustega harjunud. Avaldaja vaimne ning majanduslik valmisolek ainuhooldust teostada on lapse huvidega kooskõlas. Ainuhoolduse määramise üle vaidlus puudub. Kohtu hinnangul on ainuhoolduse määramine põhjendatud ning avaldus kuulub rahuldamisele. Lisanduvalt kohus leiab, et laps võib asuda elama väljapoole Eestit üksnes juhul, kui avaldaja on sellest lapse isale eelnevalt kirjalikult teatanud. Isal peab olema õigus teada oma lapse viibimiskohta.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Avaldus on tehtud lapse huvides ning menetluskulude tema kanda jätmine ei ole eelduslik. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja laste esindaja tasu Eesti Riigi kanda. Menetluskulude jagamisel lähtub kohus hagimenetluses lahendatavate perekonnasjade põhimõtetest. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Määrus kuulub täitmisele jõustumisest. Kohtunik Epp Haabsaar