2-11-3803/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja 24. märts 2011 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-11-3803 A-A.T versus J.T. hagimenetlus Hagi ese elatis Hagi hind 1 251,09 € Menetlusstaadium hagi lahendamine Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja alaealine A-A.T (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja K.R. (xxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxx) Kostja J.T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxx xx xxx, xxxxx xxxxx, xxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. A-A.Ti hagis J.T.i vastu rahuldada hagi ning välja mõista alates 01. veebruarist 2011 kuni A- A.Ti täisealisuseni (xx. xxxxxx xxxx) J.T.ilt tütre A-A.Ti kasuks elatis 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) € 01 senti kuus tütre ülapidamiseks. Muud otsustused 2. Seoses otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasummad kuuluvad ülekandmisele või üleandmisele lapse emale K.R.ile; 2.2 määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval; 2.3 lapse isalt J.T.ilt väljamõistetud elatisraha kasutamises lapse A-A.Ti ülalpidamiseks anda otsustusõigus lapse emale K.R.ile; 2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 3. Selgitada:

2 3.1 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; 3.2 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, avalikult teatavakstegemisega 28 päeva jooksul ning Väljaspool Eesti Vabariiki viibivale menetlusosalisele 28 päeva jooksul; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagejate faktiväited ja nõuded Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja osa võtnud lapse ülalpidamisest. Kohtule 01. veebruari 2011 esitatud hagis on esitatud nõue lapse ülapidamiseks elatise maksmiseks 200 eurot kuus. 2. Menetluse käik Kohus on saatnud 03. veebruaril 2011 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja kahe nädala jooksul alates saadetise kättesaamisest, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 4 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. PKS § 120 (Lapse esindamine) lg 1 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. 3.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Ülalpidamiskohustust käsitleb perekonnaseaduse (PKS) 8. peatükk (Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus § 96 - § 111). PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud) p1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis) lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 145 (Lahus elavate vanemate otsustusõigus) lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel

3 alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta (PKS § 145 lg 2). PKS § 101 (Elatis alaealisele lapsele) lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 (Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis) lg 3 p 1 kohaselt tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. 3.2. Õiguslik põhjendus Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Elatise väljamõistmise õiguslikuks aluseks on PKS § 97 ja § 100. Elatise suurus tuleneb PKS § 101 lg-st 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on 139.01 € (2 175 kr). Lapse isalt J.T.ilt väljamõistetud elatisraha kasutamises lapse A-A.Ti ülalpidamiseks tuleb PKS § 145 kohaselt anda otsustusõigus laste emale K.R.ile. Kohtuotsusega väljamõistetav elatis kuulub ülekandmisele või üleandmisele lapse emale K.R.ile. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 3.3. Menetluskulud Menetluskulusid asjas ei esinenud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik