2-10-65087/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06. 04. 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-65087

Tsiviilasi ŽP hagi R P vastu elatise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 2087.99 eurot. Kohtuistung 04.03.2011.a Menetlusosalised Hageja: K P (isikukood xxx, elukoht: xxx),seaduslik esindaja ŽP Hageja esindaja: Igor Sablonin (OÜ Ingor õigusbüroo, Muhu 5-35, 13912 Tallinn) Kostja: R P (isikukood xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt. 2. Välja mõista kostja R Plt elatis tema xxx. a sündinud tütre (hageja) ülalpidamiseks 139.01 krooni kuus alates 21.12.2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täitmisel arvestada, et kostja on tagasiulatuva võlaperioodi osas 6000 krooni ehk 383.47 eurot tasunud.

Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud jätab kohus kostja 1/8 osas hageja ning 7/8 osas kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine tütar. Kostja toetab hagejat väidetavalt ebapiisavalt ning ebaregulaarselt.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt elatusraha 3 630 krooni kuus hageja ülalpidamiseks alates 2009. a detsembrikuust välja mõista. Kohtuistungil vähendas hageja elatusraha nõuet 2400 kroonile ehk 153.39 eurole. Ühtlasi hageja täpsustas, et kostja on elatusraha 6 000 krooni ulatuses hagejale selle tagasiulatuvas osas välja maksnud.

Kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et nõutav elatusraha on ülemäära suur. Kostja andmetel on ta töötu. Kohtuistungil kostja täpsustas, et teeb aeg-ajalt juhutöid. Kohtu põhjendused Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) rakendussätete § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuni 01.07.2010.a tuleb elatusraha väljamõistmisel lähtuda seega kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsioonist ning edasi kehtivast perekonnaseadusest. Eeltoodut kinnitavad ka tsiviilkolleegiumi vastavad selgitused. Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest, kui elatisehagi, v.a lahutatud abikaasa elatisehagi, on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus 1. juulil 2010 jõustunud PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 1. juulist 2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust (tsiviilasi nr 3-2-1-85-10).

PKS kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. PKS § 61 lg 4 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse

omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tsiviilkolleegium on märkinud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (tsiviilasi nr 3-2-1-3-07).

Tsiviilkolleegium on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega pvanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita ( tsiviilasi nr 3-2-1-127-09).

Tulenevalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05).

Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest on hageja netopalk 19 000 krooni. Eesti Töötukassa 28.01.2011. a otsuse kohaselt on kostja töötuna arvele võetud. Nähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest saab kostja aeg-ajalt juhutöödest lisasissetulekut, kuid summad on tagasihoidlikud. Arvestades eeltoodut ning eelkõige asjaolu, et kostja ülalpidamisel on ka alaealine poeg Markus, ei pea kohus suuremat elatusraha kui selle alammäär (139.01 eurot) võimalikuks. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele.

Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Elatusraha tagasiulatuvast osas tuleb juba tasutud 6000 krooni ehk 383.47 eurot maha arvata.

Menetluskulud jätab kohus kostja 1/8 osas hageja ning 7/8 osas kostja kanda. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub.

Kohtunik Epp Haabsaar