2-10-17295/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-17295

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-17295 Tsiviilasi IT hagi KKvastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I RT(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II RT(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja IT(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja KK(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta IThagi KKvastu elatise suurendamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

RT ja RT seaduslik esindaja IT esitas 14.04.2010.a Harju Maakohtule hagi KK vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 05.10.2007.a määrusega kinnitatud poolte vahel sõlmitud kompromiss, millega kostja kohustus tasuma kummagi poja R ja R ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus. Kostja täitis kompromissi korralikult kuni 2009.a veebruarini, mil RT läks elama kostja juurde ning kokkuleppel lõppes elatisraha maksmine. 01.12.2009.a kolis R aga isa juurest tagasi hageja juurde, kus elab tänaseni. 2009.a detsembrikuus aga ei laekunud kostjalt elatist, jaanuaris ja veebruaris 2010.a laekus kahe lapse peale kokku 1000 krooni, mis aga ei ole piisavaks elatisrahaks kuus. Hageja soovib uue menetluse algatamist. Hageja soovib kostjalt mõlemale lapsele elatist miinimummääras, millele lisandub tulumaks. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja vastus

2-10-17295

2(4)

Kostjal esitas 01.07.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele 2006.a sündinud poeg M ja abikaasa kaks tütart. Kostja netoöötasu on 5772 krooni. Kostja on täitnud 05.10.2007.a kinnitatud kompromissi kuni 2009.a veebruarikuuni, mil poolte vahel oli suusõnaline kokkulepe, et poeg R elab alates 2009.a veebruarist kostja juures. Detsembris 2009.a ei tulnud R enam ööseks koju. Mõne päeva möödudes R helistas ja ütles, et on ema juures ja jääb mõneks ajaks sinna. Koolist puudumiste pärast määras alaealiste komisjon R kostja juurde elama, mistõttu hagejaga 2009.a veebruaris ka kokkulepe sõlmiti. Kostja, olles teadmatuses poja edasiste plaanide osas, sh millal ta kostja juurde naaseb, mis saab kooliskäimisest, ei osanud elatise tasumise osas 2009.a detsembrikuu eest seisukohta võtta. Kostja maksis alates 2010.a jaanuarist elatist 1000 krooni, sest kostja ei teadnud hageja plaanidest seoses poegadega (millal R isa juurde tagasi läheb) ning kostja sissetulek vähenes. Kostja leiab, et on täitnud kohustusi poegade ülalpidamise osas heas usus ja üritanud olla poegadele igati toeks ning täitnud isakohustusi täie tõsidusega. Kostja on nõus tasuma jäänud elatist, sh detsembri 2009.a eest 2000 krooni ning alates 2010.a jaanuarist kuni juunini tasumata jäänud 1000 krooni, kokku 8000 krooni. Alates juulist jätkab kostja 2000 krooni tasumist vastavalt 2007.a kompromissile. Hageja nõudeid elatise suurendamise osas peab kostja alusetuks. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kostja esitas 17.02.2011.a kohtuistungil kohtule tõendi töötuks olemise kohta. Kostja selgitas, et on elatist tasunud 2000 krooni, lisaks 500 krooni võlgnevuse katteks. Elatise võlga ei ole töötuks olemise ajal suutnud maksta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte ühine poeg RT on sündinud XXX.a ning RT XXX.a. Laste vanemad elavad eraldi. Pooltel on laste ühine hooldusõigus. Kostja on kuni 2009.a novembrikuuni maksnud hagejale elatist 1000 krooni kuus kummagi lapse kohta vastavalt Harju Maakohtu 05.10.2007.a määrusele ning alates 2010.a jaanuarist laekus kostjalt 1 000 krooni kahe lapse kohta. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Harju Maakohtu 05.10.2007.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-26481 kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt tasub kostja poja RT ülalpidamiseks elatist alates 2007.a novembrist igakuiselt 1 000 krooni ning poja RT ülalpidamiseks alates 2007.a novembrist igakuiselt 1 000 krooni hageja arveldusarvele. PKS § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja leiab, et 1 000 krooni kuus kahe lapse peale kokku ei ole piisav elatisraha kuus ning soovib elatise suurendamist.

PKS § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

2-10-17295

3(4) arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani lapse kohta, millele lisandub tulumaks. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kostja on esitanud kohtule sünnitunnistuse, mille kohaselt on kostjal lisaks hagejatele 18.06.2006.a sündinud poeg M, kes on samuti kostja ülalpeetav. Kohus ei arvesta kostja abikaasa tütreid kostja ülalpeetavatena, sest kostja isana nende sünnitunnistustele kantud ei ole ning lastel on isad, kes on kohustatud neile ülapidamist tasuma.

PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära.

Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes ei ole põhjendatud. RT on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks ning tal on iseseisev elatise nõude õigus, kui ta vastab PKS § 97 sätestatud tingimustele. Hagiavalduse kohaselt on hageja netosissetulekuks ca 7 842 krooni kuus. Hagejal ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks lisaks alaealisele R Tammeoksale teisi ülapeetavaid. Kostja netosissetulekuks oli 5 772 krooni kuus ning kostjal on lisaks R alaealine poeg M. Kohtuistungil on kostja esitanud kohtule tõendi selle kohta, et ta on alates 06.12.2010.a töötuna arvele võetud ning tema sissetulekuks on perioodil 13.12.2010 kuni 08.09.2011.a töötutoetus 63 eurot kuus, millega kostja peab elatama enda ja lisaks veel poja M . Antud juhul on lapse ema majanduslikult paremini kindlustatud ja tal tuleb seetõttu katta suurem osa laste ülapidamise vajadustest.

Kuna kohus hagi ei rahulda ning elatise suurust ei muuda, jääb poolte vahel kehtima Harju Maakohtu poolt 05.10.2007.a kinnitatud kompromiss. Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

2-10-17295

4(4) Kohtunik