2-10-31396/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-31396

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu) pankrotiavaldus EQ Ehitab OÜ vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

EQ Ehitab OÜ (pankrotis) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik) – EQ Ehitab OÜ (registrikood:

11357604), esindaja juhatuse liige E.L.

Vastustaja (võlausaldaja) – Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu

Pankrotihaldur Margo Normann

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 9. detsembri 2010 määrus muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud

ringkonnakohtus

jätta

määruskaebuse

esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitas maakohtule

pankrotiavalduse EQ Ehitab OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt moodustab võlgniku maksuvõlgnevus 29.06.2010 seisuga

14 791 356.08 krooni. Maksuvõlg on kujunenud võlgniku esitatud maksudeklaratsioonides

arvutatud ja maksuseaduse alusel maksuhalduri poolt määratud maksusummadest ning

nendelt arvestatud intressidest, sh kinnipeetud tulumaks 1 344 172 krooni, sotsiaalmaks

2 181 452.37 krooni, kogumispensionimakse 131 526 krooni, töötuskindlustusmakse

59 186 krooni, käibemaks 5 990 344 krooni, maamaks 1295 krooni, intressinõue

114 545 krooni, nõuded kokku 9 822 520.37 krooni, arvestuslik intress 4 968 835.71 krooni.

Nõuete osas on väljastatud neli haldusakti (18.06.2008 korraldus nr 13-2.1/7935, 22.05.2009

korraldus nr 13-11/6493, 27.01.2010 maksuotsus nr 12.2-3/6479-10, 09.02.2010 maksuotsus

nr 12.2-3/9167-5), mis on võlgniku poolt vaidlustamata. 25.07.2008 tegi maksuhaldur

võlgnikule pankrotihoiatuse ettepanekuga tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul alates

pankrotihoiatuse kättesaamisest. Pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte 30.07.2008

vastavalt MKS § 54 lg-le 6. Pankrotihoiatusele võlgnik ei reageerinud. Võlgniku maksuvõla

sundtäitmine on algatatud 23.06.2008. Maksuhalduri sooritatud täitetoimingute tulemusel ei

ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Täitmisavaldused kohtutäituritele on edastatud

18.07.2008, 19.01.2010, 17.03.2010 ja 20.05.2010 ning algatatud on täiteasjad

nr

171/2008/1582,

048/2010/39,

048/2010/354

ja

171/2010/603.

Perioodil

18.07. 2008-29.06.2010 on täitemenetluste raames laekunud maksuvõlgade katteks 0 krooni.

Täitemenetluses on selgunud, et võlgnikul puudub võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara.

Ainukeseks võlgniku omandis olevaks varaks on kinnistu, mille väärtus ei ületa 300 000

krooni. Kinnistule on seatud hüpoteegid, mis tagavad nõudeid kolmanda isiku vastu.

Hüpoteegipidaja on edastanud täitmisele avalduse sissenõude pööramiseks nimetatud

kinnisvara osas. Kinnisvara müügist laekuvat raha ei jätku isegi hüpoteekidega tagatud nõuete

rahuldamiseks. Võlgnikul on muuhulgas täitmata maksukohustused, mis muutusid

sissenõutavaks jaanuaris 2008 (12.2007 käibemaks 5 868 000 krooni). 2008. a jooksul on

maksuvõlg kasvanud kahekordseks. Võlgnikul puudub majandustegevus. Võlgniku suhtes on

algatatud täitemenetlused erinevate sissenõudjate kasuks. On selge, et võlgniku vara ei jätku

kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tegemist on makseraskustega, mis ei ole ajutise

iseloomuga ning seega tuleb välja kuulutada pankrot.

2. Tartu Maakohtu 16.11.2010 määrusega algatati EQ Ehitab OÜ pankrotimenetlus. Ajutiseks

pankrotihalduriks nimetati Margo Normann.

3. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ettevõte ei tegutse alates

aprillist 2008. Ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisega,

sest juhatuse liige E.L. töötab Soome Vabariigis ja kinnitas telefoni teel, et

raamatupidamisdokumente tema valduses ei ole, dokumendid olevat jäänud endise juhatuse

liikme T.P. kätte. Võlgnikul on esitamata majandusaasta aruanded 2008. ja 2009. a kohta.

Ettevõttele on tehtud 07.07.2010 hoiatusmäärus Tartu Maakohtu registriosakonnas 2008. a

majandusaasta aruande esitamata jätmise eest, kuid sellele ei ole reageeritud. Võlgnikul on

käibevara X.XX krooni Nordea Pank Finland PLC Eesti filiaalis. Materiaalset põhivara on

väärtusega XXX XXX krooni; võlgnikule kuulub kinnistu XXX . Kinnistule on seatud

hüpoteegid summas 2 600 000 krooni ja 1 300 000 krooni AS SEB Pank kasuks. Võlgnik

võlgneb Maksu- ja Tolliametile 15 734 970 krooni, AS-le SEB Pank 1 320 693 krooni, AS-le

EMT 3696 krooni, kokku 17 064 359 krooni. Võlgnikul puudub maksevõime, kuna tal

puuduvad likviidsed vahendid lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Arvestades, et võlgniku vara

väärtus on tühine võrreldes kohustuste mahuga, on selge, et võlgnik ei ole võimeline

võlausaldajate nõudeid rahuldama.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus kuulutas 09.12.2010 määrusega välja EQ Ehitab OÜ pankroti, nimetas

pankrotihalduriks M. Normanni, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja

06.01.2011, kinnitas ajutise halduri tasu kokku koos käibemaksuga 7800 krooni, mis tuleb

maksta välja pankrotivara arvelt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks, ning otsustas

teatada prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks, et juhatuse liikme E.L.

tegevuses esinevad KarS § 3851 ja § 3811 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnused.

Määruse kohaselt leidis kohus, ära kuulanud ajutise halduri seletuse ja tutvunud ajutise

halduri aruandega, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. 08.12.2010 ajutisele haldurile

esitatud kinnistute müügilepingud, mille järgi saabub võlgnikul oletatav nõudeõigus 2018. a,

ei ole aluseks pankroti mitte välja kuulutamiseks. Käesoleval ajal ületavad nõuded vara

maksumust, ettevõttel majandustegevust ei ole ja ettevõte on käesoleval ajal maksejõuetu.

Pankroti väljakuulutamise põhjenduseks on ka asjaolu, et kuigi äriühingule on tehtud

hoiatusmäärus,

mille

tagajärjeks

on

äriühingu

äriregistrist

kustutamine

likvideerimismenetluseta, ei ole ettevõte sellele hoiatusmäärusele reageerinud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. EQ Ehitab OÜ (pankrotis) taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning

EQ Ehitab OÜ pankroti väljakuulutamata jätmist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub pankroti väljakuulutamiseks nii materiaalne kui

formaalne alus (PankrS § 31 lg 1; § 1 lg 2, 3; § 10 lg 1). Võlgnik ei ole maksejõuetu ning

pankrotiavalduse esitanud isik on ise annulleerinud 25.07.2008 pankrotihoiatuses kirjeldatud

nõuded, täitemenetluses ei ole nõuded jäänud rahuldamata vara puudumise tõttu, samuti pole

täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnik oli

sunnitud majandustegevuse 2008. a lõpetama, kuna maksuhaldur asus õigusvastaselt nõudma

äriühingult suuri maksusummasid, mis alles 2010. a tühistati. Nende asemele konstrueeriti

kohe uued, kuid vastavaid maksuotsuseid nägi võlgniku seaduslik esindaja alles käesoleva

menetluse materjale saades. Võlgniku seaduslik esindaja soovib need vaidlustada. Kaevatav

määrus on tehtud ilma, et ajutisel halduril või kohtul oleks olnud objektiivseid tõendeid või

raamatupidamisdokumente. Mida nende dokumentide saamiseks on tehtud, määruses

sisuliselt kirjas pole. Dokumendid on võimalik saada ning neist selgub asjaolu, et võlgnikku

ei saa pidada maksejõuetuks. Äärmisel juhul saab rääkida hetkelisest likviiduskriisist, mille

on tekitanud maksuhalduri käitumine nii võlgniku kui teiste isikute suhtes.

Pankrotiavalduse lk 3 allmärkuses nr 7 on märgitud, et maksuhaldur nõudis esialgu

18.06.2008 korralduse nr 13-2.1/7935 alusel maksuvõlga summas 6 648 956 krooni, millest

6 498 000 krooni moodustas 2008 aprilli käibemaks. Vastav maksusumma oli käsitluse all

haldusasjas nr 3-08-2319, mille arengute tõttu möönis maksuhaldur 09.02.2010 oma

käitumise õigusvastasust ning annulleeris viidatud 6 498 000 krooni suuruse käibemaksuvõla.

Allmärkusest nr 7 tuleneb, et 18.06.2008 korralduse nr 13-2.1/7935 alusel nõutakse üksnes

põhivõlga 11 272.37 krooni ja intresse 114 545 krooni. Intressinõue 114 545 krooni ei saa olla

õiguspärane, kuna korraldusest nähtub, et intressid summas 112 603 krooni tulenevad

õigusvastaselt määratud käibemaksusummast 6 463 391 krooni, muudelt nõuetelt on intressid

vaid 1942 krooni. Seega, kui maksuhaldur tegi 25.07.2008 võlgnikule pankrotihoiatuse, siis

tema enda väiteid arvestades saanuks maksimaalne summa olla 13 214.37 krooni, mille alusel

poleks pankrotimenetlust algatada saanud (PankrS § 15 lg 3 p 3).

Käesoleval hetkel üritab maksuhaldur väita, et võlgnikul on uus võlgnevus 09.02.2010

maksuotsuse nr 12.2-3/9167-5 alusel summas 5 868 000 krooni, kuid esindusõiguse

taastumisel soovib võlgniku seaduslik esindaja selle maksuotsuse vaidlustada, sest selles

toodud alused on ainetud ja absurdsed: maksuhaldur osundab, et võlgnik ja Anti Õigusabi OÜ

(kustutatud) tegid omavahel teeseldud tehingu kinnistutega, mille müügihinnale lisandus

käibemaks summas 5 868 000 krooni, millise summa maksuhaldur võlgnikule õigusvastaselt

tagastas. Anti Õigusabi OÜ (kustutatud) on tänaseks kustutatud, millest tulenevalt on

võlgnikul ära kadunud kohustus tasuda Anti Õigusabi OÜ-le (kustutatud) lepinguhind

32 600 000 krooni + KM. Märgitud kohustuse äralangemine on aga muutnud võlgniku bilansi

äärmiselt heaks ning rääkida ei saa püsivast maksejõuetusest. Samas isegi juhul, kui vastav

nõue peaks olema õiguspärane koos muude maksuhalduri väidetavate nõuetega summas ca

15 000 000 krooni, ületab äriühingu omakapital enam kui kahekordselt maksuhalduri nõutud

summad. Ajutine haldur on jätnud asjaolud välja selgitamata ega ole teinud midagi selleks, et

raamatupidamisdokumente saada. Ajutine haldur võttis E.L. ühendust alles üks päev enne

istungit, s.o 08.12.2010. 08.12.2010 toimetati haldurile leping, mille alusel on võlgnikul õigus

saada 42 598 000 krooni. TsÜS § 66 ega ükski muu säte ei välista vara hulgast tulevikus

tekkivaid nõudeid, millest tulenevalt on kohus jätnud õigusvastaselt nõudeõiguse summas

42 598 000 krooni arvesse võtmata. Samas ei ole kohus tähele pannud ka 38 468 000 krooni

võrra võlgniku kohustuste vähenemist Anti Õigusabi OÜ kustutamise tõttu.

Maksuhalduri nõuded ei ole selged, mida kinnitab asjaolu, et maksuhaldur on esitanud nii

võlgniku kui viimase äripartneri OÜ Aruküla Arendus vastu ainetuid ja üksteist välistavaid

nõudeid, millest on ise hiljem loobunud. Võlgniku, OÜ Aruküla Arendus, ja maksuhalduri

vahel oli vaidlus haldusasjas nr 3-08-2319 seoses asjaoluga, et võlgnik müüs OÜ-le Aruküla

Arendus Harjumaal Raasiku vallas 26 kinnisasja hinnaga 42 598 000 krooni, sh käibemaks

6 498 000 krooni. Tehingust tekkis võlgnikul kohustus tasuda käibemaksusumma riigile ning

OÜ-l Aruküla Arendus tekkis samas summas käibemaksu tagastusnõue. 27.10.2008

maksuotsuses leidis maksuhaldur, et tehing oli maksuõiguslikult näilik ja OÜ-l Aruküla

Arendus pole õigust saada tagasi käibemaksu summas 6 517 164 krooni (kinnistute

müügitehingu käibemaks 6 498 000 krooni + notarkulude käibemaks 19 164 krooni,

maksuotsuse resolutsiooni p 2). Maksuotsuse resolutsiooni p-s 1 leidis maksuhaldur samas, et

OÜ Aruküla Arendus peaks sama summa hoopis riigile tasuma. Kui tehing on näilik, siis ei

saa üldse mingit maksukohustust tekkida. Vastavat asjaolu selgitas Tallinna Ringkonnakohtu

25.02.2010 lahend. 17.10.2008 esitas maksuhaldur hagi tsiviilasjas nr 2-08-68233, nõudes mh

ülalkirjeldatud 26 kinnisasja müügitehingu kehtetuks tunnistamist, kuna sellega olevat

kahjustatud maksuhalduri kui võlausaldaja huve – tehinguga viidi võlgniku omandist välja

vara ning tal puuduvat seega võimalus tasuda tehingult käibemaksu. Seega 27.10.2008

seisuga olid maksuhalduri seisukohad täiesti vastuolulised ja üksteist välistavad: esiteks leidis

maksuhaldur, et tehing on näilik, millest omakorda MKS § 83 lg-st 4 lähtuvalt tuleb järeldada,

et see ei kuulu üldse maksustamisele; samas asus maksuhaldur võlgnikult vastavat

käibemaksusummat sisse nõudma ja kui see täitemenetluses ei õnnestunud, pöördus kohtu

poole tehingute kehtetuks tunnistamiseks, mille tagajärjel oleks kadunud ka käibemaksu nõue

võlgniku vastu. Kolmandaks asus maksuhaldur hoolimata sellest, et ta juba nõudis vastava

summa

tasumist

nii

võlgnikult

kui

pidas

tehingut

samas

näilikuks,

kõnealust

käibemaksusummat nõudma ka OÜ-lt Aruküla Arendus. Maksuhaldur tugineb tsiviilasjas

nr 2-08-68233 täpselt samadele täitedokumentidele ning hagi on tsiviilasjas tagatud. Samal

ajal on maksuhaldur esitanud hagi A.P. vastu tsiviilasjas nr 2-10-30521, nõudes samadele

täitedokumentidele tuginedes mitmete tehingute kehtetuks tunnistamist. Tsiviilasja nr 2-10-

30521 nõue on täiesti ebaloogiline: nimelt asub maksuhaldur 27.01.2010 maksuotsuses nr

12.2-3/6479-10 seisukohale (p 1.2.1), et 31.01.2008 A.P. le tehtud väljamakse 5 000 000

krooni ei ole mitte laen, vaid töötasu, millelt tuleb arvestada tulumaksu, sotsiaalmaksu,

kogumispensioni makseid ja töötuskindlustusmakseid. Nõue on tagatud, kuna kohus arestis

hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-10-30521 A.P. le kuuluvaid AS Ilo aktsiaid vastava

summa ulatuses. Samas tsiviilasjas nr 2-10-30521 palub maksuhaldur välja mõista A.P. lt

5 000 000 krooni, mis tähendab seda, et pärast märgitud summa tagastamist ei ole A. Päiv

töötasu saanud ning kaob ära enamus 27.01.2010 maksuotsusega nr 12.2-

3/6479-10 määratud summadest, kokku 3 705 064 krooni ja intressid.

Lisaks maksuhaldur viitab, et täitemenetluse käigus pole tal õnnestunud oma nõudeid

rahuldada, samas pankrotiavalduse p-st 1.4 ja avalduse lisast 16 tuleneb, et maksuhaldur on

ise keelanud võlgniku kinnisvara müügi.

6. EQ Ehitab OÜ (pankrotis) esitas 10.02.2011 ringkonnakohtule ka määruskaebuse

täienduse, kus esitab täiendavalt asjaolusid, millele on tähelepanu juhtinud üks

võlausaldajatest, OÜ FOORUKS GRUPP, oma määruskaebuses seoses Maksu- ja

Tolliametile määratud häältega. Määruskaebuse täienduse kohaselt on OÜ FOORUKS

GRUPP põhjendatult toonud esile, et maksuhalduri põhisumma nõue 9 510 424 krooni ja

intressinõue 5 868 000 krooni on põhjendamatud. Õiguspäraseks peab OÜ FOORUKS

GRUPP põhinõuet summas 196 256.37 krooni (samas ei annaks isegi vastava nõude

olemasolu alust pankroti väljakuulutamiseks, kuna toimunud on muu oluline rikkumine).

Määruskaebuse

esitaja

rõhutab,

et

maksuhalduri

nõue

27.01.2010

maksuotsuse

nr 12.2-3/6479-10 alusel summas 3 642 424 krooni on vastuoluline. 27.01.2010 maksuotsuses

nr 12.2-3/6479-10 käsitleb Maksu- ja Tolliamet A.P. le üle kantud summat töötasuna, millelt

maksuhaldur nõuab seaduses ettenähtud makse – vastavale positsioonile tugineb maksuhaldur

ka pankrotiavalduses. Samas tsiviilasjas nr 2-10-30521 käsitleb maksuhaldur sama summat

laenuna. Maksuhalduril on kohutus võtta selge positsioon, mida ja mis alustel nõutakse – seni

tuleb nõue lugeda ebaselgeks ning see ei saa olla pankroti väljakuulutamise aluseks.

Määruskaebuse esitaja ühineb ka OÜ FOORUKS GRUPP seisukohaga, et 09.02.2010

maksuotsus nr 12.2-3/9167-5 summas 5 868 000 krooni on kehtetu tulenevalt MKS § 46 lg 3

p 7 ja § 63 lg 2 p 5 sätetest, kuna selle maksuotsusega ei ole kohustatud võlgnikku tasuma

määratud maksusummat 5 868 000 krooni.

Kuna põhisummad on õigusvastased, on seda ka intressinõuded.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu vaidleb

määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust määruse tühistamiseks.

Maksukohustuslaste registri andmetel moodustab pankroti väljakuulutamise seisuga

09.12.2010 võlgniku maksuvõlg koos intressidega 15 734 778.78 krooni. Võlgniku enda poolt

deklareeritud ja täitmata jäetud maksukohustuste maht moodustab 133 616.37 krooni, millele

lisandub intress. Maksuhalduri poolt haldusaktidega määratud maksukohustused on

27.01.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/6479-10 ja 09.02.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/9167-5

määratud maksukohustused ning maamaksuteadetega määratud maamaks. 27.01.2010

maksuotsus on võlgnikule kätte toimetatud 01.02.2010 ja 09.02.2010 maksuotsus 12.02.2010

MKS § 54 lg 6 kohaselt. Võlgnik ei ole nimetatud haldusakte vaidlustanud ettenähtud korras

ja tähtajal. HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja

lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui

seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt MKS § 146 lg-le 1 ja HMKS § 12¹ lg-le 1 ei vabasta vaide

või kaebuse esitamine haldusaktidega pandud kohustuse täitmisest. HMS § 60 lg 2 järgi on

kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.

Seega ei saa võlgnikule haldusaktidega määratud maksukohustused olla käesolevas

menetluses vaidlusobjektiks ning võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudeid käsitlevatele

haldusaktidele tuleb jätta tähelepanuta.

Võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu ka siis, kui raamatupidamislikult katab

võlgniku vara tema kohustusi, kuid likviidsete vahendite puudumise tõttu ei ole võlgnik

suuteline

rahuldama

võlausaldajate

sissenõutavaks

muutunud

nõudeid.

Võlgniku

majandusliku olukorra vastavust PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud olukorrale kinnitab võlgniku

seaduslik esindaja määruskaebuses, kinnitades, et tegemist on „hetkelise likviidsuskriisiga”.

Lähtudes asjaolust, et sundtäitmine on algatatud 18.07.2008 ning täitemenetluste raames on

laekunud maksuvõlgade katteks 0 krooni, ei saa rääkida „hetkelisest” likviidsuskriisist, vaid

tegemist on püsiva suutmatusega täita võlausaldaja(te) nõudeid.

Maakohus on õigesti leidnud, et 26.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingust tulenev

nõudeõigus ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada, mistõttu puudub alus võlgniku

pankroti mitte välja kuulutamiseks. Kuna võlgniku seaduslik esindaja on rikkunud

pankrotiseadusega pandud teabe ja dokumentide andmise kohustust (26.04.2008 müügileping

esitati ajutisele haldurile üks päev enne kohtuistungit 08.12.2010), siis puudus nii ajutisel

halduril kui kohtul võimalus põhjalikult analüüsida kõnealuse nõudeõigusega seonduvat.

Võlausaldaja leiab, et tegemist on sisuliselt lootusetu nõudeõigusega, mille väärtus on 0

krooni. 27.10.2008 maksuotsuse ja haldusasjas nr 3-08-2319 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

25.02.2010 otsuse kohaselt on haldus- ja halduskohtu menetlustes tuvastatud 26.04.2008

müügilepingu näilikust – tehingu tegelik eesmärk oli tekitada olukord, kus müügilepingu

mõlema poole seadusliku esindajana tegutsev E.L. saaks OÜ Aruküla Arendus poolt esitada

riigile sisendkäibemaksu tagastusnõude, jättes kinnistute müügist tasumisele kuuluva

käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava EQ Ehitab OÜ kanda. Näilik

tehing on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine ning TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on alused väita, et võlgnikul puudub 26.04.2008

tehingust tulenev müügihinna tasumise nõudeõigus OÜ Aruküla Arendus vastu. Omades

reaalset nõuet 42 598 000 krooni, ei lase mitte ükski mõistlik ettevõtja ennast äriregistrist

kustutada. 26.04.2008 lepingu järgi muutub müügihinna tasumise kohustus sissenõutavaks

24.04.2018 ning seega ei saaks võlausaldajate juba sissenõutavaks muutunud nõudeid

rahuldada 26.04.2008 müügilepingust tuleneva nõudeõiguse arvelt. Samas ka siis, kui

müügihinna tasumist saaks OÜ-lt Aruküla Arendus koheselt nõuda, ei viiks see võlausaldajate

nõuete rahuldamiseni, kuna OÜ Aruküla Arendus on sisuliselt maksejõuetu äriühing, kelle

majanduslik olukord ei võimalda täita isegi tema enda maksukohustusi 39 324.10 eurot.

Puuduvad asjaolud, mille alusel oleks võimalik väita, et OÜ Aruküla Arendus varaline

seisund 24. aprilliks 2018 paraneb. OÜ-l Aruküla Arendus puudub majandustegevus,

puuduvad töötajad ja vara, mille abil oleks võimalik majandustegevust arendada.

Koos määruskaebusega esitatud allkirjastamata EQ Ehitab OÜ raamatupidamisbilanss seisuga

30.11.2010 ei ole usaldusväärne. Jääb arusaamatuks aktiva artiklis „käibevara” rea „varud” all

märgitud 33 257 465 krooni. Maksuhalduril, kohtutäituritel ega ajutisel halduril ei ole

õnnestunud tuvastada võlgnikul mingeid varusid. Tegelikkusele ei vasta ka passiva artiklis

„kohustused” rea „maksuvõlad” all märgitud 129 453 krooni. Maksukohustuslaste registri

andmetel moodustas 30.11.2010 seisuga võlgniku maksuvõlg koos intressidega ca 15 700 000

krooni. Kui kajastada õigesti ja kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega

võlgniku vara ja kohustuste vahekorda, siis ilmneb, et viimase vara ei kata tema kohustusi,

mistõttu on võlgnik maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

09.12.2010 määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise

aluseks.

9. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik on maksejõuetu ja seetõttu tuleb tema pankrot

PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada.

Vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama

paragrahvi lõige 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1

lg 2 kui ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses.

Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul on käibevara 8.25 krooni Nordea Pank

finland PLC Eesti filiaalis ning materiaalset põhivara on väärtusega 300 000 krooni

(s.o kinnistu XXX , millele on seatud hüpoteegid summas 2 600 000 ja 1 300 000 AS SEB

Pank kasuks). Võlgniku kohustused moodustavad kokku vähemalt 17 064 359 krooni, sh

maksuvõlg summas 15 734 970 krooni.

Maksuhaldur on võlgniku maksukohustuste määramiseks teinud 27.01.2010 maksuotsuse

nr 12.2-3/6479-10 ja 09.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/9167-5. Võlgnik ei ole nimetatud

maksuotsuseid vaidlustanud seaduses ettenähtud korras ja tähtajal, seega on tegemist

kehtivate haldusaktidega, mis kuuluvad täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse

põhjendused, mis käsitlevad võlgniku vastuväiteid võlgniku maksukohustust määravate

haldusaktide suhtes, asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta.

Lisaks kinnitab võlgnik ka ise oma määruskaebuses, et võlgniku majandustegevus lõppes

2008. a. Samuti on võlgnikule tehtud 07.07.2010 hoiatusmäärus Tartu Maakohtu

registriosakonnas 2008. a majandusaasta aruande esitamata jätmise eest.

Seega on võlgniku majandustegevus lõppenud juba 2008. a, võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ringkonnakohus nõustub ka

maakohus seisukohaga, et 25.04.2008 sõlmitud kinnistute müügileping ei ole aluseks pankroti

väljakuulutamata jätmiseks, kuna nimetatud lepingust tulenev nõudeõigus ei võimalda

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seetõttu puudus maakohtul alus jätta võlgniku pankrotti

välja kuulutamata.

10. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et pankroti väljakuulutamiseks puudub formaalne

alus, viidates, et selleks, et üldse saaks võlausaldaja avalduse alusel pankrotti välja kuulutada,

peab võlausaldaja PankrS § 10 lg-st 1 tulenevalt pankrotiavalduses põhistama võlgniku

maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes mh ühele PankrS § 10 lg-s 2

toodud alustest.

Ringkonnakohus märgib, et vastavalt PankrS § 31 lg-le 2 olenemata füüsilisest isikust

võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva

seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.

Seega PankrS § 31 lg 2 kohaselt on PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud alused kohaldatavad

füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamisel. Määruskaebuse esitaja on

juriidilisest isikust võlgnik ning sel juhul on kohaldatav PankrS § 31 lg 1, mille kohaselt

kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastuväited, mis on seotud

PankrS § 10 lg-s 2 ja § 15 lg-s 3 toodud alustega, sh vastuväide, et pankrotiavalduse esitanud

isik on ise annulleerinud 25.07.2008 pankrotihoiatuses kirjeldatud nõuded ning

täitemenetluses ei ole nõuded jäänud rahuldamata vara puudumise tõttu ja samuti pole

täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, oli

määruskaebuse esitajal kui juriidilisest isikust võlgnikul võimalik esitada ajutise halduri

nimetamiseks toimunud eelistungil, kuid käesolevas menetlusetapis ei ole enam võimalik

tagasi pöörduda PankrS § 15 lg 3 aluste juurde. Ringkonnakohus saab pärast pankroti

väljakuulutamist üksnes hinnata, kas võlgnik on maksejõuetu, mis on piisav juriidilise isiku

pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 31 lg 1 alusel. Kohus on tuvastanud, et määruskaebuse

esitaja on maksejõuetu ning seetõttu on lähtuvalt PankrS § 31 lg-st 1 õigesti määruskaebuse

esitaja pankrot välja kuulutatud.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi