2-10-50174/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-10-50174 Määruse kuupäev 23.märts 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

Tallinna linna avaldus AK hooldusõiguse äravõtmiseks ja alaealisele eestkostja määramiseks

Avaldaja: Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, Tulika tn 33b, 10615, Tallinn); Avaldaja esindaja: JM(XXX);

Puudutatud isik: AK(isikukood XXX, registreeritud XXX);

Puudutatud isik: GK(isikukood XXX, XXX); Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Kati Raudsepp (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Fr.R.Kreutzwaldi 12, 10124 Tallinn, e-post: kati@tehver.ee);

Puudutatud isik: LB(isikukood XXX, XXX)

15.märts 2011

Istungitel ärakuulatud isikud avaldaja esindaja JM, puudutatud isik LB ja alaealise GK esindaja adv. Kati Raudsepp

Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) avaldus.

2. Võtta ära AK hooldusõigus poja GK (isikukood XXX) suhtes. 3. Määrata alaealisele GKle (isikukood XXX, elukoht XXX) eestkostjaks LB(isikukood XXX, elukoht XXX).

2 4. Eestkoste seada kuni GK täisealiseks saamiseni.

5. Eestkostja LBon eestkostetava seaduslik esindaja.

6. Eestkostja LB ülesandeks on kohustus hoolitseda alaealise GK kasvatamise, ülalpidamise ja vara eest.

7. GKvõib teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid temale konkreetselt selleks otstarbeks eestkostja poolt antava rahasumma ulatuses.

8. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande.

9. Kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku seletused ja lapse esindaja arvamuse ning arvestanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Tulenevalt PKS § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest.

PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.

PKS § 135 lg 2 sätestab, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 136 lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi.

Kohus leiab, et avaldaja taotlus AKhooldusõiguse ära võtmiseks poja GK suhtes nii isikukui varahoolduse osas on põhjendatud.

Lapse esindaja on viidanud ka AKotsustusõiguse äravõtmisele. Kohus asub seisukohale, et kuna avaldaja ei ole sellekohast avaldust esitanud ning hooldusõiguseta vanema otsustusõigus on seaduse kohaselt piiratud, siis ei pea kohus vajalikuks selles osas seisukoha võtmist. PKS § 145 lg 4

3 sätestab, et hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel.

PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. PKS § 172 sätestab, et eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. PKS § 173 lg 1 järgi otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus leiab, et GK kasvatamiseks ja hooldamiseks ning tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks on vajalik eestkoste seadmine.

PKS § 174 lg 1 sätestab, et eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik. Asja arutamisel on selgunud, et GK on elanud kogu oma teadliku elu koos ema ja vanaemaga. Tema kasvatamise ja hooldamisega on tegelenud ema kõrvalt ka vanaema LB. Lapsel on vanaemaga väga hea suhe. Lapse esindaja arvamuse kohaselt on lapse kindel soov elada koos vanaemaga. Kujunenud olukorras on lapsele taganud kõik tingimused stabiilseks eluks ja eakohaseks arenguks. Lapse vanaema LB on esitanuid kirjaliku nõusoleku tema määramiseks GK eestkostjaks. LB töötab direktori asetäitjana õppe-kasvatustöö alal alates 2001 aastast. iseloomustab LBt positiivselt ning leiab, et ta sobib oma lapselapse eestkostjaks oma isikuomaduste poolest. Kohus peab LBt sobivaks isikuks, kes on võimeline täitma lapse eestkostja ülesandeid. PKS § 179 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kohus peab põhjendatuks lapse esindaja taotlust võimaldada alaealisel teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid temale konkreetselt selleks otstarbeks eestkostja poolt antava rahasumma ulatuses.

Koidula Laurisaar Kohtunik