2-11-4839/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-11-4839

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Ärakiri Kohtuasja number

2-11-4839

Määruse kuupäev

Rakvere, 21. märts 2011.a

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi R M’a avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 21. märts 2011.a / Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja: R M (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isikud: 1) L M (isikukood xxxx, elukoht xxxx); 2) Haljala vald (Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75013144, asukoht Rakvere mnt 3, Haljala, 45301 Lääne-Virumaa). Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Anda R M’ale nõusolek oma alaealiste lapse L M’a (isikukood xxxx) nimel tehingute tegemiseks, s.o lapse nimele registreeritud ½ mõttelise osa korteriomandist asukohaga xxxx (Viru Maakohtu kinnistusregistriosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriosa number xxxx) võõrandamiseks.

3. Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

5. Käesolev kohtumäärus asendab jõustumisel alaealise L M’a tahteavalduse käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2. toodud võõrandamistehingu tegemisel erieestkostjat määramata.

2-11-4839

2 (4) Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. 07. veebruaril 2011.a esitas avaldaja Viru Maakohtule avalduse lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks.

2. Viru Maakohtu 18.02.2011.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, st. nõude täpsustamiseks ja nõudelt riigilõivu tasumiseks.

3. 03. märtsil 2011.a esitatud täpsustuse kohaselt soovib avaldaja kohtult nõusolekut oma alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks pärandvaraga. Lapse ema A Š suri xxx. Tema vara pärisid vastavalt 09.09.2010.a Rakvere notar Irma Rahnu poolt välja antud pärimistunnistusele nr 2477 pärandaja lapsed M T ½ ja puudutatud isik, avaldaja poeg L M, ½ mõttelises osas. Pärandvara koosneb korteriomandist asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, mille ühisomanikena on sisse kantud M T ja L M.

4. Avaldaja soovib puudutatud isikule kuuluva osa korteriomandist võõrandada, sest puudutatud isikule ei ole seda vara vajalik. Laps elab koos avaldajaga xxxx, kus neil on maja ja kõrvalhooned. Korteriomandi omamine nõuab kulutusi, sest korter on halvas seisukorras, seda tuleks turuväärtuse säilitamiseks remontida. Jooksvalt tuleb tasuda korteri kommunaalteenuste eest. Korter kuulub pärijate ühisomandisse, mis teeb vara haldamise keerulisemaks. Puudutatud isik tegeleb aktiivselt spordiga, mistõttu vajab ta lisaks tavapärastele riideja jalanõudele ka spetsiaalseid spordija treeningriideid ning jalanõusid. Avaldaja sissetulek koosneb töövõimetuspensionist. Vara võõrandamisest saadav raha aitaks lapse materiaalset olukorda märkimisväärselt parandada.

5. Avaldaja palus vastavalt PKS § 131 lg 1, § 187 p 1 anda nõusolek lapse nimel kinnisvaratehingute tegemiseks. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

6. 16. märtsil 2011.a esitatud arvamuses puudutatud isik, Haljala vald (vallavalitsuse kaudu), nõustus avaldusega, leides, et avaldajale võib anda nõusoleku tema alaealisele lapsele kuuluva korteriomandi osa võõrandmiseks. Puudutatud isik nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega ja palus jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvunud avalduse ja eestkosteasutuse seisukohaga avaldusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamine on lapse huvides.

8. Sünnitunnistuse ja rahvastikuregistri 17.02.2011.a elektroonilise väljavõtte kohaselt L M’a isaks on avaldaja ja emaks A Š (t. lk. 3, 10). A Š suri xxxx (t. lk. 23). Rakvere notar Irma Rahnu poolt 09.09.2010.a välja antud pärimistunnistuse nr 2477 kohaselt A Š pärandvara pärisid tema lapsed M T ½ ja puudutatud isik L M ½ mõttelises osas (tl. 11). Viru Maakohtu kinnistusosakonna tõendi kohaselt L M ja M T on kantud korteriomandi xxxx ühisomanikena kinnistusraamatusse. Avaldaja nõudeks on nõusoleku saamine lapse nimel tehingu tegemiseks, s.o puudutatud isiku osa korteriomandist võõrandamiseks.

2-11-4839

3 (4)

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 127 kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

10. PKS § 209 lg.1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause kohaselt kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas.

11. PKS § 131 lg.1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtuvalt tuleb asendada alaealise L M’a tahteavaldus jõustunud kohtumäärusega ilma erieestkostjat määramata. Kuna vara, mille võõrandmiseks avaldaja nõusolekut küsib, lähitulevikus lapsele vaja ei ole, pärandavaral lasuvate kohustuste suurenemise vältimiseks, kohus nõustub avaldusega ja annab avaldajale nõusoleku lapse nimel tehingute tegemiseks, so ½ mõttelisest osa korteriomandist asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, võõrandmiseks. Menetluskulud

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 12.78 eurot riigilõivu. TsMS §

172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. Et menetlusosalistel on tekkinud teisi menetluskulusid, ei ole teada. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.

13. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS § 475 lg 1 p 8, § 478 lg 2, lg 3, § 550 lg 1 p 6, lg 2, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

Kohtunik /allkiri/

Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne Kohtumäärus jõustus 12. aprillil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne