3-09-1482/87 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-1482

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-1482 Haldusasi MAXIMA Eesti OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 02.06.2009.a maksuotsuse nr 12.2- 3/4540-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.02.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja MAXIMA Eesti OÜ, esindaja advokaat Vaido Põldoja Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Kreet Ruus RESOLUTSIOON Jätta MAXIMA Eesti OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 02.06.2009 maksuotsusega nr 12.2- 3/4540-2 määrati MAXIMA Eesti OÜ-le täiendavalt tasumiseks käibemaksu summas 405 000 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 748 846 krooni.

2. MAXIMA Eesti OÜ esitas 08.07.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 02.06.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4540-2 tühistamiseks. Kohus võttis 27.08.2009 kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PMTK.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendus.

3.1 Kaebaja sõlmis OÜ-ga Linnuse Pande 16.08.2007 maaklerlepingu, mille alusel osutatud teenuse eest tasus kaebaja OÜ-le Linnuse Pande 885 000 krooni. Maksuhalduril on olemas OÜ-ga

2 Linnuse Pande 16.08.2007 sõlmitud maaklerleping, 11.10.2007 akt, OÜ Linnuse Pande arve ning 05.10.2007 ostu-müügileping ja kinnistu eest tasumise dokumendid ning kaebaja ja OÜ Linnuse Pande on kinnitanud tehingu toimumist. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid tõendeid oleks kaebaja pidanud või saanud maksuhaldurile esitada.

3.2 Maksuhalduri põhjendused, mille kohaselt ei ole kaebaja OÜ-lt Linnuse Pande maaklerteenust ostnud on ebaõiged, meelevaldsed ja näitavad maksuhalduri poolt uurimispõhimõtte rikkumist. OÜ Tial on 23.12.2008 selgitustes öelnud, et OÜ-ga Tial võttis ühendust kaebaja esindaja Allan Järvine. OÜ Tial aga ei saa teada, kas ja milliseid vahendajaid kaebaja kasutas ning kas Allan Järvine poolt OÜ Tial poole pöördumine oli vahendaja töö tulemus või mitte. Maksuhaldur eiras uurimispõhimõtet ja kaebaja taotlust Arunas Zimnickaselt, kes sõlmis maaklerlepingu OÜ-ga Linnuse Pande ning OÜ-ga Tial, selgituste võtmiseks. Maksuhaldur on lugenud tehingu mittetoimunuks sisuliselt vaid Allan Järvine selgituste põhjal. Allan Järvine oli tavaline kinnisvaraspetsialist, kes ei pidanudki teadma kinnistute soetamiseks sõlmitud teenuselepingutest. Allan Järvine võttis ühendust OÜ-ga Tial, kuna talle andis vastava ülesande Arunas Zimnickas.

3.3 Maksuhalduri seisukoht, et maaklerteenuse hind on ebamõistlikult suur arvestades vaid võimalikule müügiobjektile osundamise teenust, väljub maksuhaldurile antud pädevuse piiridest. Hind on tehingupoolte vahelise kokkuleppe tulemus ning maksuhalduri pädevuses ei ole hinnata otstarbekuse küsimusi. Käesoleval juhul on kaebaja tasunud tehingupartnerile vaid pangaülekandega. Seega on tuvastatav kellele ja mille eest kaebaja tasus.

3.4 Kaebaja on sõlminud OÜ-ga Svolpet 01.02.2007 maaklerteenuse lepingu Räpina kinnistu osas ja 15.05.2007 maaklerteenuse lepingu Harjumaa kinnistu osas. Nimetatud lepingute alusel on OÜ Svolpet väljastanud 05.07.2007 ja 15.10.2007 arved, mille kaebaja tasus pangaülekandega. Asjaolud, mis seonduvad OÜ Svolpet tegevusega, ei ole kaebaja maksustamisel asjakohased. Kaebaja on heauskselt sõlminud lepingu maakleriga, mis on mõlemalt poolt korrektselt täidetud ning kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüja ei pruugi olla tegelikuks müüjaks. Kaebajal on olemas lepingud, üleandmise akt ja arved OÜ-ga Svolpet ning ei ole vaidlust selles, et kaebaja tasus OÜ-le Svolpet saadud maaklerteenuste eest pangaülekandega. Teenuste reaalset saamist OÜ-lt Svolpet oleks saanud kinnitada ka Arunas Zimnickas, kelle kaudu kaebaja suhtles OÜ-ga Svolpet. Maksuhaldur on jätnud pahatahtlikult arvestamata, et 2006-2007 olid kinnisvaraturul n.ö tõusuaastad ning turgu kontrollisid müüjad, mitte ostjad ning jaemüüjate seas valitses pidev konkurents laienemise osas. Seetõttu soovis kaebaja kasutada enda äriliste huvide kaitsmiseks kõiki võimalikke kanaleid, sh kaebaja enda kinnisvaraosakond ning maaklerteenuse pakkujad.

3.5 Räpina ja Jüri kinnistute soetamise võimaluse suhtes sai kaebaja teavet OÜ-lt Svolpet, kes suhtles Arunas Zimnickasega. Teabe saamise järel palus Arunas Zimnickas kinnisvara osakonna töötajatel hakata kinnistute omandamist ette valmistama ning suhelda müüja esindajatega. Kaebajat ei informeerinud vastavate kinnistute soetamisvõimalusest kaebaja töötajad ega müüjatega seotud isikud. Kui mõne kinnistuga ka võttis ühendust Allan Järvine, siis ei tähenda see, et Allan Järvine leidis ise kinnistute müüjad. Seda, kuidas kaebaja leidis müüja, ei pea kinnistu müüja ega Allan Järvine teadma. Samas on maksuhaldur jätnud võtmata selgitused Arunas Zimnickaselt, kes suhtles otse OÜ-ga Linnuse Pande ja OÜ-ga Svolpet ning kes oleks saanud selgitada ja kinnitada teenuse ostmist nimetatud äriühingutelt. Kaebajale ei ole arusaadav, kas maksuhalduri arvates teenused osutati, kuid need osutas muu isik või teenuseid ei ole üldse osutatud. Kaebaja leiab, et maksuotsus kuulub ainuüksi sel põhjusel tühistamisele.

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

4.1 Käesoleval juhul on maksustamise aluseks asjaolu, et MAXIMA Eesti OÜ poolt OÜ-lt Linnuse Pande ja OÜ-lt Svolpet väidetavalt soetatud teenuseid – maaklerteenust kinnistute osas aadressil

3 Elva, Valga mnt 5; Räpina, Pargi 1 ja Jüri, Aleviku tee 4/Teriku 2 – arvetel märgitud isikutelt tegelikkuses saadud ei ole.

4.2 Maksukohustuslane on tasunud OÜ-le Linnuse Pande arve nr 20070076 alusel 885 000 krooni maaklerteenuse eest vastavalt lepingule. Maaklerlepingu p 1.1 kohaselt kohustus maakler ostumüügilepingu vahendamisena otsima kliendile Elvas ühe maaplatsi suurusega kuni 5000 m2 kaubakeskuse rajamiseks. Elva kinnistu endise omaniku, OÜ Tial, seletuste kohaselt võttis nendega esimesena telefoni teel ühendust kaebaja esindaja Allan Järvine, kes tundis huvi kinnistu müügikuulutuse vastu nende koduleheküljel. Kaebaja poolt soetatud Elva kinnistu müügikuulutus oli avaldatud internetis OÜ Tial kodulehel. Mitmesuguste otsingumootorite kaudu on vaid minutite küsimus leida sobivas asukohas valikut ajahetkelt pakutavatest kinnistutest. Interneti, tuttavate maaklerite ja firmade kaudu otsis teavet sobilike kruntide kohta ka kaebaja struktuuriüksus. Seejuures valdasid kaebaja kinnisvaraspetsialistid täielikku informatsiooni, kuhu kaupluseid rajada plaaniti ning kavandatavate kauplustega seoses ka nõudeid krundi sobivuse osas, tutvuti asukohale kehtestatud detailplaneeringutega ning tegutseti koostöös ehitusja tehnikaosakonnaga. Kuna OÜ- ga Tial võttis esimesena ühendust kaebaja ja sobiva kinnistu leidmine Elvas oli kaebaja enda kinnisvaraosakonnale ülesandeks tehtud ning kaebaja astus esimesena kontakti kinnistu omanikuga ja osales ise tehingut ettevalmistavatel läbirääkimistel, siis ei ole tõendatud maaklerteenuse saamine OÜ-lt Linnuse Pande.

4.3 Maksukohustuslane on tasunud OÜ-le Svolpet arve nr SV-070107 alusel 590 000 krooni ja arve nr SV-070185 alusel 1 180 000 krooni maaklerteenuse eest vastavalt lepingutele. Maaklerlepingu p 1.1 kohaselt kohustus maakler ostu-müügilepingu vahendamisena otsima kliendile Räpinas ühe maaplatsi suurusega kuni 5000 m2 kaubakeskuse rajamiseks. Nimetatud lepinguga on sarnane vormistuselt ka maaklerileping OÜ-ga Svolpet Harjumaal asuva kinnistu soetamiseks. Kaebaja seletuste kohaselt tingis maaklerteenuse sisseostmise OÜ-lt Svolpet vajadus heade spetsialistide järele. OÜ Svolpet juhatuse liige Andrey Karpunkin on Venemaa kodanik, kes on Eestis käinud vaid kahel korral ja seda mitte temaga väidetavalt maaklerilepingute sõlmimise päevadel. Küsitav on Eestis harva resideeruva Venemaa kodaniku asjatundjaks pidamine kohalikul kinnisvaraturul. Kaebaja seletused on vastuolus faktiliste andmetega lepingu väidetavalt allkirjatanud isiku tegeliku viibimise aja kohta Eestis. Maakleriks valitud isikul teenuse osutamiseks vajaliku kompetentsi ja võimaluste puudumise tõttu ei ole usutav OÜ Svolpet maaklerina kasutamisel eesmärk kiirest laienemise soovis Eestis. Kaebaja poolt OÜ Svolpet arvele ülekantud summad võeti pangakaartidega sularahaautomaatidest välja, osaliselt kanti OÜ Svolpet arvelt raha üle OÜ Svolpet teistes pankades asuvatele arvelduskontodele, kust raha taas sularahas pangakaartidega välja võeti. OÜ-l Svolpet tavapärasele ettevõtlusele iseloomulikud kulutused. Andrey Karpunkin ei viibinud Eestis maaklerlepingute sõlmimise ajal, kuid viibis Eestis notariaalse volituse tegemise ja pangakontode avamise ajal. Andrey Karpunkini allkiri passikoopias erineb allkirjast maaklerilepingutel, arvetel ja majandusaasta aruannetel.

Kaebaja struktuuriüksuse spetsialisti, Allan Järvine, maksuhaldurile antud seletuste kohaselt tegeles Räpina kinnistu soetamisega tema ja väidab kindlalt teadvat, et antud kinnistu soetamisel ei olnud kindlasti MAXIMA Eesti OÜ poolel vahendajat ning Anrey Karpunkin ja OÜ Svolpet on tundmatud nimed. Allan Järvine seletuste kohaselt teadis ta arendusplaani järgi, kuhu plaaniti ehitada kauplusi. Linnavalitsusest sai informatsiooni detailplaneeringute kohta, otsis kinnistuid interneti teel, käis kohapeal kinnistuid vaatamas ning kinnistute omanikega läbirääkimisi pidamas. Räpina kinnistu endise omaniku, AS Geastr, seletuste kohaselt kontakteerus nendega kinnistu ostu sooviga isik, kes esitles end Maxima Eesti OÜ kinnisvara osakonna spetsialistina, nimega Alan. Kuna AS Geastr seletustes avaldatud eesnimega isik kaebaja juures töötab ning Allan Järvine seletuste kohaselt ta ka Räpinas asuva kinnistu ostu ettepaneku krundi omanikule ise tegi, siis on tõendamist leidnud, et kinnistu soetamiseks lõi kinnistu omanikuga esmakontakti kaebaja ise, vajadus maakleri kasutamiseks sisuliselt puudus ning asjas tuvastatud asjaoludel ei leia tõendamist maaklerteenuse saamine OÜ-lt Svolpet.

4 Jüri kinnistu endise omaniku, OÜ Kasko Arendus, seletuste kohaselt vahendas kinnistu müüki CKE CityKinnisvara Ekspert OÜ, kellelt saadud seletuste kohaselt tegi nende partner OÜ Varaconsulting neile ettepaneku vahendada kinnistu Aleviku tee/Teriku 2 müüki kaebajale. Seletuste kohaselt toimus OÜ CKE CityKinnisvara Ekspert ja MAXIMA Eesti OÜ vahelise kontakti loomine Artur Veide kaudu ning MAXIMA Eesti OÜ poolt suheldi Ališer Velman’iga. Artur Veide seletuste kohaselt ei olnud temale Jüri kinnistuga seoses suhtlemine MAXIMA Eesti OÜ-ga esmakordne ja ta olid isiklikud kontaktid kinnisvaraosakonna spetsialistidega ning tegeles kaupluste jaoks sobilike kruntide otsimisega. Artur Veide seletuste kohaselt leidis tema otsingu tulemusena OÜ Maxima Eesti nõuetele vastava kinnistu Jüris aadressil Aleviku tee 4/Teriku tn 2 ning teostas kinnistu vahenduse koostöös OÜga CKE CityKinnisvara Ekspert. Artur Veide seletuste kohaselt oli Maxima Eesti OÜ esindajaks Ališer Velman.

4.4 Kuna tehinguid arvel märgitud isikuga ei toimunud, siis ei vasta arved raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 sätestatud algdokumendi nõuetele. Kaebaja on loonud aluse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning maksuvabade rahaliste vahendite saamiseks, kajastades nende arvete alusel oma käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu summasid ja OÜ-le Linnuse Pande ja OÜ-le Svolpet tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kuludena.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1 OÜ Linnuse Pande on väljastanud MAXIMA Eesti OÜ 12.11.2007 arve nr 20070076 kogusummas 885 000 krooni (sh käibemaks summas 135 000 krooni). Arve sisu: maaklerteenus vastavalt lepingule. 16.08.2007 Linnuse Pande OÜ ja MAXIMA Eesti OÜ vahel sõlmitud maaklerlepingu p 1.1 kohaselt kohustus maakler ostu-müügilepingu vahendamisena otsima kliendile Elvas ühe maaplatsi suurusega kuni 5000 m2 kaubakeskuse rajamiseks (kd I, tl 67-69).

OÜ Svolpet on väljastanud MAXIMA Eesti OÜ-le 05.07.2007 arve nr SV-070107 kogusummas 590 000 krooni (sh käibemaks summas 90 000 krooni), arve sisu „Maaklerteenuste eest, vastavalt maaklerlepingule 01.02.2007“ ning 15.10.2007 arve nr SV-070185 kogusummas 1 180 000 krooni (sh käibemaks summas 180 000 krooni), arve sisu „Maaklerteenuste eest, vastavalt maaklerlepingule 15.05.2007, akt 08.09.2007“. 01.02.2007 OÜ Svolpet ja MAXIMA Eesti OÜ vahel sõlmitud maaklerlepingu p 1.1 kohaselt kohustus maakler ostu-müügilepingu vahendamisena otsima kliendile Räpinas ühe maaplatsi suurusega kuni 5000 m2 kaubakeskuse rajamiseks. 15.07.2007 OÜ Svolpet ja MAXIMA Eest OÜ vahel sõlmitud maaklerlepingu p 1.1 kohaselt kohustus maakler ostu-müügilepingu vahendamisena otsima kliendile Harjumaal ühe sobiva maaplatsi suurusega kuni 4000 m2 kaubanduskeskuse rajamiseks (kd I, tl 70-73).

Vastustaja asus kaevatavas maksuotsuses seisukohale, et kaebaja ei ole soetanud OÜ-lt Linnuse Pande ega OÜ-lt Svolpet nimetatud arvetel märgitud maaklerteenust.

5.2 Kaebaja on esitanud tehingute toimumise tõendamiseks OÜ Linnuse Pande ning OÜ Svolpet arved, lepingud ja üleandmise aktid, kinnistute eest tasumise dokumendid ning heidab maksuhaldurile ette seoses MAXIMA Eesti OÜ endiselt juhatuse liikmelt Arunas Zimnickaselt selgituste võtmata jätmisega uurimisprintsiibi rikkumist. Lisaks leiab kaebaja, et maksuhaldur ei saa sekkuda äriühingu majandustegevusse ega hakata hindama tehingu otstarbekust.

5.3 Kohus nõustub kaebajaga, et maksustamine ei saa järgneda üksnes seetõttu, et isik on teinud majanduslikult küsitava tehingu. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 25.02.2010 otsuses nr 3-09- 778 leidnud, et kontrollvolitused on olemas, kui tekivad kahtlused tehingu toimumises ning

5 paratamatult on sellisel juhul üheks kontrollvõtteks hinnata, milline on tehingu eesmärk ning kas makstud tasu oli saadud kasuga vastavuses. Vaidlusaluste maaklerteenuste hind oli kokku 2 065 590 krooni ning kohus ei pea usutavaks, et kaebaja (isegi kui maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud maaklerteenuse eest makstav tasu oli kaebaja kulutuste osas marginaalne) oleks sellise kulutuse teinud ilma olulise vajaduseta. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisnes oluline vajadus sellise maaklerteenuse järele.

5.4 Antud juhul ei ole maksuhaldur seadnud tehingute toimumisi kahtluse alla üksnes maakleritasu suurust ja maaklerteenuse vajadust hinnates, vaid on jõudnud sellisele järeldusele kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis arvestades. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Selliseid tõendeid kaebaja kohtumenetluses esitanud ei ole.

5.5 Maksuhaldur on seadnud tehingute toimumise OÜ-ga Linnuse Pande kahtluse alla järgmistele asjaoludele tuginedes: OÜ-l Maxima Eesti oli olemas eraldi osakond, mis tegeles kinnisvara otsimisega; kaebaja poolt soetatud Elva kinnistu müügikuulutus oli avaldatud internetis OÜ Tial (kinnistu endine omanik) kodulehel; OÜ Tial kinnitas, et nendega võttis esimesena ühendust telefoni teel OÜ Maxima Eesti esindaja Allan Järvine, kellega suheldi kinnistu müügi osas; Allan Järvine teatas, et nimed Kalev Jalasto ja OÜ Linnuse Pande on talle võõrad, Elva kinnistuga tegeles ta ise ning nimetatud kinnistu puhul OÜ Maxima Eesti poolt vahendajat ei kasutatud; OÜ Maxima Eesti ei ole esitanud täiendavaid selgitusi ega tõendeid tehingu toimumise kinnitamiseks; OÜ Linnuse Pande põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt elamute ja mitteeluhoonete ehitus, lammutustööd, ehitusjärelevalve, metsaveo teenuse osutamine ja puhkemajutus; maaklerteenuse hind oli ebamõistlikult suur arvestades vaid võimalikule müügiobjektile osundamise teenust.

Asjas puudub vaidlus, et vastuseks PMTK 30.10.2008.a korraldusele, milles paluti OÜ-l Maxima Eesti selgitada OÜ Linnuse Pande 12.11.2007.a arve nr 20070076 sisu, edastas kaebaja üksnes OÜ Linnuse Pande arve, lepingu ja üleandmise-vastuvõtmise akti koopia. Täiendavaid selgitusi seoses teostatud tehinguga kaebaja maksuhaldurile ei esitanud. Kohtuistungil tunnistusi andnud Arunas Zimnickas maaklerteenuse ostmist OÜ-lt Linnuse Pande ning Kalev Jalasto nimelist isikut ei mäletanud (kd II, tl 80, 83). Samuti puudub asjas vaidlus, et Elva kinnistu soetamisega tegeles kaebaja kinnisvaraosakonna spetsialist Allan Järvine, kelle tööülesandeks oli muuhulgas kaupluste ehitamiseks sobilike kinnistute otsimine ning kes täitis Arunas Zimnickaselt saadud tööülesandeid. MAXIMA Eesti OÜ kinnisvaraosakonna juhataja asetäitja Ališer Velmani 30.12.2008 seletuste kohaselt oli kaebaja kinnisvaraosakond spetsialiseerunud ehitiseks vajalike kruntide leidmisele ning see struktuuriüksus oli varustatud teabega, millises asukohase kaupluseid ehitada plaanitakse. Koostööd tehti ehitusja planeerimisosakonnaga (kd I, tl 79-80). 23.12.2008 vastuses PMTK 15.12.2008 korraldusele teatas OÜ Tial, et nendega võttis esimesena telefoni teel ühendust MAXIMA Eesti OÜ esindaja Allan Järvine, kes tundis huvi nende kodulehel olnud kinnistu müügikuulutuse vastu ning kellega suheldi seoses kinnistu müügiga ning tehingu vormistamisel esindas kaebajat Arunas Zimnickas (kd I, tl 85). Kohus nõustub vastustajaga, et Allan Järvine seletused on kooskõlas OÜ Tial seletustega ning kaebaja struktuuriüksuste töökorraldusega, mistõttu puudub alus kahelda Allan Järvine seletustes. OÜ Linnuse Pande juhatuse liikme Kalev Jalasto poolne kinnitus tehingu toimumise osas, ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne ega lükka ümber asjas kogutud muude tõendite pinnalt tehtud järeldusi, et kaebaja ei ostnud maaklerteenust seoses Elva kinnistu soetamisega OÜ-lt Linnuse Pande.

5.6 Tehingute toimumise OÜ-ga Svolpet on maksuhaldur seadnud kahtluse alla järgmistele asjaoludele tuginedes: OÜ-l Maxima Eesti oli olemas eraldi osakond, mis tegeles kinnisvara otsimisega; OÜ Svolpet juhatuse liige Andrey Karpunkin ei viibinud lepingu sõlmimise hetkel Eestis; AS SEB Pank poolt maksuhaldurile esitatud Andrey Karpunkini passikoopias olev allkiri erineb OÜ Svolpet ja OÜ Maxima Eesti vahel sõlmitud lepingus olevas Andrey Karpunkini

6 allkirjast ja OÜ Svolpet poolt väljastatud arvetel olevast allkirjadest; OÜ Svolpet teine juhatuse liige Anna Jegorova on tunnistatud 100%-lt töövõimetuks ning tema varasema selgituse kohaselt on tegemist variisikuga; OÜ Svolpet oktoobrikuu müügikäive ei sisalda OÜ-le Maxima Eesti väljastatud arvet nr SV-070185; OÜ Svolpet pangakontode analüüsist nähtus, et arvelduskontodelt võeti välja sularaha ning ei nähtu majandustehinguid iseloomustavaid tehinguid; OÜ Maxima Eesti töötaja Allan Järvine´le on nimed Andrei Karpunkin ja OÜ Svolpet talle tundmatu ning Räpina kinnistuga tegeles ta ise; OÜ Varaconsulting juhatuse liige on kinnitanud, et tema leidis OÜ Maxima Eesti nõuetele vastava kinnistu aadressil Aleviku tee/Teriku tn 2, Jüri alevik, Rae vald Harjumaa, kinnistu vahendamisel OÜ-le Maxima Eesti tegutses ta koostöös OÜ-ga CKE CityKinnisvara Ekspert.

Kaebaja selgitas 10.09.2008 vastuses maksuhaldurile järgmist. Esmakontakt OÜ-ga Svolpet toimus kaebaja kontoris, kuhu OÜ Svolpet tuli oma teenust pakkuma. Lepingu allkirjastamine toimus MAXIMA Eesti OÜ kontoris ning äriühingut esindas lepingus märgitud juhatuse liige, kes tuvastati B-kaardi alusel. Maaklerlepingu täitmine piirdus ühe kindla suurusega objekti otsimisega ette määratud regioonis (Räpinas ja Harjumaal: 2 eraldi lepingut ja objekti). Ettevõtet esindas nimetatud tehingu täitmisel juhatuse liige isiklikult. Maakler täitis endale võetud ülesande ning MAXIMA Eesti OÜ ostis järgnevad objektid: Räpina, Pargi 1 ja Jüri, Aleviku tee 4/Teriku tn 2. Arvestades turul valitsevat kinnisvarabuumi ning asjaolu, et kaebaja juhatusel puudusid kontaktid üle Eesti ning objekte poodide rajamiseks oli raske kätte saada, siis määras maakler tasu, mille eest ta on nõus antud teenust osutama. Sellel ajahetkel tuli arvestada ka asjaoluga, et MAXIMA Eesti OÜ oli alles mõned aastad turul olnud ning soovis võimsalt ja jõudsalt laieneda, siis kasutati maaklereid, et laienemine saaks toimuda võimalikult kiiresti. OÜ Svolpet esitas arved posti teel. (kd I, tl 101p -102).

Kohus nõustub vastustajaga, et andmed OÜ Svolpet kohta tegelikkuses, sh andmed väidetava tehingupartneri seadusliku esindaja tausta kohta, on vastuolus kaebaja selgitustega. Maksumenetluses tuvastatud kohaselt on OÜ Svolpet ainuomanik ja üks juhatuse liige Andrey Karpunkin Venemaa kodanik, kelle kohta puuduvad Eesti registrites andmed. Piiriületuste järgi ei ole Andrey Karpunkin Eestis viibinud kaebajaga maaklerlepingute sõlmimise päevadel, kuigi kaebaja oli maksuhaldurile 10.09.2008 vastuses kinnitanud, et lepingute sõlmimine OÜ-ga Svolpet toimus MAXIMA Eesti OÜ kontoris. OÜ Svolpet teine juhatuse liige Anna Jegorova korraldustele, ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks, ei reageerinud. Maksuhaldur tegi kindlaks, et Anna Jegorova on 100 %-lt töövõimetu, kuid samas seotud ligikaudu 45 äriühinguga. OÜ Svolpet põhitegevusalaks oli aastal 2007 metallkonstruktsioonide tootmine. Aastal 2007 ei olnud OÜ-s Svolpet ühtegi töötajat. MAXIMA Eesti OÜ poolt teostatud maksed on OÜ Svolpet AS SEB Pangas asuvale kontole laekunud 14.11.2007 ja 20.11.2007 ning pärast raha laekumist OÜ Svolpet kontole võeti raha välja pangakaartidega sularahaautomaatidest. Osaliselt kandis OÜ Svolpet raha üle ka enda teistes pankades asuvatele arvelduskontodele, kus sarnaselt eelnevale raha sularahana välja võeti. OÜ Svolpet pangakontode analüüsist ei nähtu majandustehinguid iseloomustavaid tehinguid. 06.12.2006, mil toimus notariaalse volituse väljastamine ja pangakontode avamine erinevates pankades, viibis Andrey Karpunkin Eestis. Samuti on oluline, et Andrey Karpunkini passikoopias olev allkiri erineb OÜ Svolpet ja MAXIMA Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingus olevast Andrey Karpunkini allkirjast ja OÜ Svolpet poolt väljastatud arvetel olevatest allkirjadest.

Lisaks on tõendatud, et Räpina ja Jüri kinnistud vahendati kaebajale tegelikult teiste isikute poolt. Räpina kinnistu endise omaniku AS Geastr 04.12.2008 selgituste kohaselt külastas nende kauplust Tartus Puiestee tänaval noormees nimega Alan, kes tutvustas ennast MAXIMA Eesti OÜ kinnisvara osakonna spetsialistina ning kes tegi ettepaneku müüa Räpina kinnistu OÜ-le Maxima Eesti. Müügilepingu kirjutas alla MAXIMA Eesti OÜ juhatuse liige Arunas Zimnickas (kd I, tl 146). Allan Järvine 20.01.2009 selgituste kohaselt tegeles tema Räpina kinnistuga ning teadis seetõttu, et nimetatud kinnistu puhul vahendajat ei kasutatud (kd I, tl 76). Jüri kinnistu endise

7 omaniku OÜ Kasko Arendus, kinnistu Aleviku tee/Teriku 2 müüki vahendanud CKE CityKinnisvara Ekspert OÜ ning nende partneri OÜ Varakonsulting poolt antud selgituste kohaselt toimus CKE CityKinnisvara Ekspert OÜ ja MAXIMA Eesti OÜ vahelise kontakti loomine Artur Veide kaudu ning MAXIMA Eesti OÜ poolt suheldi Aliser Velmaniga (kd I, tl 110-122). Artur Veide seletuste kohaselt ei olnud temale Jüri kinnistuga seoses suhtlemine Maxima Eesti OÜ-ga esmakordne, tal olid isiklikud kontaktid kinnisvaraosakonna spetsialistidega ning tegeles kaupluste jaoks sobilike kruntide otsimisega. Artur Veide seletuste kohaselt leidis tema otsingu tulemusena MAXIMA Eesti OÜ nõuetele vastava kinnistu Jüris ning teostas kinnistuse vahenduse koostöös CKE CityKinnisvara Ekspert OÜga (kd I, tl 107). OÜ Varaconsulting esitas Jüri kinnistu vahendusteenuse osas arve nr 11 OÜle CKE CityKinnisvara Ekspert ning OÜ CKE CityKinnisvara Ekspert esitas OÜle Kasko Arendus arve 270030 selgitusega vahendustasu vastavalt lepingule Aleviku tee4/Teriku tn 2 osas.

5.7 Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole rikkunud uurimiskohustust. MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur on käesoleval juhul küsitlenud kolmandaid isikuid, saanud neilt teavet ja dokumente. Ühtlasi on maksuhaldur saanud kirjalikku teavet kaebajalt. Kohus leiab, et maksuhaldur ei oleks MAXIMA Eesti OÜ endise juhatuse liikme Arunas Zimnickase küsitlemisega saanud selgust tehingute toimumise osas, kuivõrd Arunas Zimnickas tunnistas kohtuistungil antud ütlustes, et ei mäleta OÜ-lt Linnuse Pande ega OÜ-lt Svolpet maaklerteenuste ostmist. Arunas Zimnickase üldsõnaline kirjeldus, kuidas MAXIMA Eesti OÜ perioodil 2006-2008.a toimunud strateegilise laienemise käigus kinnisvara soetas, ei oleks lükanud ümber käesolevas asjas kogutud muude tõendite pinnalt tehtud järeldusi, et maaklerteenust ei ostetud OÜ-lt Linnuse Pande ja OÜ-lt Svolpet.

5.8 Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

Olukorras, kus müüja kajastab arvel tegelikkuses mittetoimunud tehingut, puudub ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuivõrd käesoleval juhul on tõendatud, et tehinguid OÜ- ga Linnuse Pande ega OÜ-ga Svolpet ei ole toimunud, puudus kaebajal õigus 2007 novembris sisendkäibemaksu hulgas deklareerida OÜ Linnuse Pande rekvisiitidega 12.11.2007 arvel nr 20070076 näidatud käibemaksu summas 135 000 krooni. Samuti puudus kaebajal õigus 2007 juulija oktoobrikuu sisendkäibemaksu hulgas deklareerida OÜ Svolpet rekvisiitidega arvetel näidatud käibemaksu kokku summas 270 000 krooni.

5.9 Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt vastavalt KMS §-dele 48–50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, ettevõtlusega mitteseotud kulu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p-s 15 leidnud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb RPS § 7 lg 1 p-i 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Kuivõrd käesolevas asjas on maksumenetluses tuvastatud, et OÜ Linnuse Pande 12.11.2007 arvel nr 20070076, OÜ Svolpet 05.07.2007 arvel nr

8 SV-070107 ning 15.10.2007 arvel nr SV-070185 on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehinguid, on tulumaksu määramine TuMS § 51 lg 2 p-i 3 alusel õige.

5.10 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et PMTK 02.06.2009.a maksuotsus nr 12.2-3/4540-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

6. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

Indrek Paukštys Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.10.2011 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2011 kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-1482 osas, millega jäeti rahuldamata MAXIMA Eesti OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 02.06.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4540-2 tühistamiseks täiendavalt määratud käibemaksu osas summas, mis ületab 270 000 krooni ja täiendavalt määratud tulumaksu osas summas, mis ületab 499 231 krooni. 2. Teha selles osas uus otsus ning tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 02.06.2009 maksuotsus nr 12.2-3/4540-2 täiendavalt määratud käibemaksu osas summas, mis ületab 270 000 krooni, ja täiendavalt määratud tulumaksu osas summas, mis ületab 499 231 krooni. 3. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata ja MAXIMA Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. 4. Välja mõista Maksuja Tolliametilt Põhja maksuja tollikeskuselt 2979 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend üheksa) € menetluskulude katteks MAXIMA Eesti OÜ kasuks.