2-10-44069/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. J. H. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440. 2. Välja mõista A. H.`ilt elatis igakuise elatusrahana J. H. kasuks tütre M. H. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 13.09.2010 summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot tütre M. H. täisealiseks saamiseni, s.o. 18.01.2019.a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. 3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 4. Tühistada Viru Maakohtu 14.09.2010 hagi tagamise määrus. Kostja poolt hagi tagamise määruse alusel tasutud summad kuuluvad kohtuotsuse täitmisel arvesse võtmisele. 5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-10-44069 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J. H. hagi A. H.i vastu elatise nõudes Hagihind 1215 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 14.märts 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J. H. ( IK xxx, elukoht: xxx) xxxx

A. H. (IK xxx, elukoht: xxx) e-post: xxx

2 Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud xxx tütar M. H.. Kostja ei osale lapse kasvatamisel ega toeta teda materiaalselt. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 2935 krooni.

Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus rakendada hagi tagamise abinõu, millega reguleeritakse menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist.

Viru Maakohtu 14.09.2010.a. määrusega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse.

Kohtule 14.03.2011 esitatud vastuses teatab kostja, et ta on nõus elatise summaga 135 eurot. Tema ülalpidamisel on veel 05.11.2007.a sündinud poeg Ivan ning tema peresse on 2011.a aprilli algul oodata veel ühe lapsi sündi. Samuti on hageja teinud kostjale takistusi poolte tütrega suhtlemisel.

16.03.2011 KOHTUISTUNG

Kohtuistungile hageja ei ilmunud. Hageja palus asi lahendada ilma tema kohalolekuta. Hageja on nõus elatise väljamõistmisega igakuise elatusrahana 135 eurot.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on esitanud taotluse vaadata asi läbi ilma tema kohalolekuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Hageja soovib elatist alaealise tütre M. H. (sündinud 18.01.2001) ülalpidamiseks summas 135 eurot.

Kostja on nõustunud tasuma lapsele igakuise elatusrahana 135 eurot.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

3 TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl 6) nähtub, et J. H. ja A. H. on alaealise lapse M. H. vanemad, seega on J. H. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Pooled on nõustunud tütre M. ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega igakuise elatusrahana 135 eurot.

Kohus selgitab pooltele, et PKS § 143 lg2 tulenevalt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Juhul, kui poolte vahel on vaidlus lapsega suhtlemiskorra üle, on kostjal õigus esitada vastavasisuline avaldus kohtule lahendamiseks.

Eeltoodust ning TsMS § 434, § 436, § 438, § 442 ja § 632 lähtudes rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

4 Hagi tagamise tühistamine

Viru Maakohtu 13.09.20101 määrusega oli hagi tagatud ja kohustatud A. H.it menetluse ajal maksma hagi tagamise korras J. H.´le elatusraha alaealise tütre M. H. ülalpidamiseks summas 2175 krooni. TsMS § 386 lg 5 kohaselt kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kuna antud juhul kuulub kohtuotsus viivitamatult täitmisele, leiab kohus põhjendatud olevat tühistada Viru Maakohtu 14.09.2010 hagi tagamise määrus.

Kostja poolt hagi tagamise määruse alusel tasutud summad kuuluvad kohtuotsuse täitmisel arvesse võtmisele.

Helgi Vinni Kohtunik